7. Kes rajasid Bologna akadeemia? Milline tähendus oli Bologna koolkonnal Euroopa nn. Akadeemilisele kunstile? Juhiks oli Annibale Carracci. Bolognakoolkond oli mitu sajandit eeskujuks kogu Euroopa nn. akadeemilisele kunstile. 8. Milliseid teemasid eelistasid Bologna koolkonna kunstnikud? Maalisid usulise sisuga pakjufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. 9. Mida imelist oli Andrea del Pozzo suurtes baroklikes laemaalides? Laemaalide juures taotleti petlikku ruumimõju. Tekib mulje taevani ulatuvast ruumist. 10. Mis iseloomustab barokset skulptuuri? Kes oli selle kunstiliigi peaesindaja? Säärased motiivid, mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat, nagu igasugused võitlus- ja röövimisstseenid. Lorenzo Bernini. 11. Jutusta tema kahe tähtsama teose sisu. Kuidas see avaldub teose välises vormis? ,,Apollon ja Daphne" ja ,,Püha Teresa ekstaas". HISPAANIA HA FLANDRIA KUNST 17
Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. (8) Mütoloogilisi stseene kujutati ka maastiku taustal nii, et maastik on olulisem kui väikeste figuuride abil jutustatud jutustus. Sellist visuaalselt väheolulist lisa maastikumaalile nimetatakse stafaaziks. ANDREA del POZZO (1642-1709) oli tavaliselt taevariiki kujutavate illusionistlike, paljufiguuriliste ja dekoratiivsete laemaalide kuulsaimaks autoriks. (9) LORENZO BERNINI oli barokkskulptuuri kuulsaim meister. Enam ei rõhutatud kaunist ja täiuslikku siluetti vaid rahutuid ja liikuvaid masse. (10) Bernini peamiseks huviobjektiks olid liikumine ja muutumine. Tema kujud lasevad tunda ümbrust ja ruumi. Skulptorid eelistasid selliseid motiive, mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat (võitlus- ja röövimisstseenid). Bernini portreed on alati liikuvas, juhuslikus, kuid väga ilmekas ja efektses poosis.
Peasaali dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger, kelle tehtud on ka saali neli allegoorilist tondot: Ganymedese röövimine, Justitia, Poseidon ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks. Tiivulised geeniused valmistas 1723. aastal rootslane Salomon Zeltrecht, tema eestvedamisel ehitati peasaali ka dekoratiivsed kaminad. Peasaali laemaalide tegemiseni jõuti alles 1746. aastal seoses keisrinna Jelizaveta peatse külaskäiguga. Laemaalingu ja neli väikest plafooni tegi Tallinna meister Londicer noorem. Laemaaling kujutab Ovidiuse "Metamorfoosidest" tuntud lugu jumalanna Dianast ja jahimees Aktaionist, mis sümboliseerib Peeter I võitu Karl XII üle Põhjasõjas. Kadrioru lossi fuajees asub Milo Veenuse marmorkuju koopia, kuju valmistati 1858. aastal Itaalia marmorist ja kuju tegi Antonio Canova.
demokraatlikum riigikord. Linna kunstielu oli taas õitsele puhkenud ja Michelangelole esitati tähtsaid avalikke tellimusi. Kuulsaim neist oli tema monumentaalne ,,Taavet", mis telliti kangakudujate gildi poolt. Michelangelo jaoks oli see pingeline loomeperiood, mil jõukad ja haritud firenzelased esitasid talle rohkesti tellimusi. Taavet (1501-04) 1508. aastal sülmis Michelangelo vastumeelselt lepingu Julius II-ga Sixtuse kabeli laemaalide teostamiseks. Ta alustas uskumatu energiaga ja laiendas paavsti antud temaatikat, asendades algselt lage kaunistama pidanud 12 apostlit enam kui 300 figuuriga vanast testamendist. Sixtuse kabeli laemaalid (1508-12) Aastal 1505 sai Michelangelo oma senise karjääri tähtsaima tellimuse. Paavst Julius II kutsus Michelangelo Rooma ja tellis temalt oma hauamonumendi. See valmis alles aastal 1545, mil paavst ise oli juba surnud, ja koosnes 40 kujust ja arvukatest
Hardouin-Mansart Invaliidide kiriku *kujutav kunst: GEORGES DE LA TOUR mõjutused Carvaggiolt Olustikumaalijad vennad Le Nainid, tähtsam (LOUIS LE NAIN- lihtrahvas tõsiste ja väärikatena. (JACQUES CALLOT - karm realist, kes kujutas kõikvõimalikke kaasaegsed inimtüüpe aadlimeestest kerjuste ja vigasteni. Sünge orfordisari ,,Sõjakoledused" *1648. asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus Suure võimu sai kunstink CHARLES LE BRUN- tähtsaim Versailles´i lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. Akadeemia püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi. Peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust, ning alahinnati värvide osatähtsust. 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas *NICOLAS POUSSIN hea haridusega kasutas teemasid antiikmütoloogiast ja -kirjandusest- teatraalsed, suursugused ja heroilised, pidulikud maailinud on ka nn. Ideaalmaastikke Prantsuse maitse oluline normikujundaja tänapäevani. *CLAUDE LORRAIN
° Valitsevaks baroklik klassitsism ° 1648. asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus ° 1664. muutus kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks ° Akadeemia nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist, püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi ° Maalikunstis peeti ainuõiges täpset, selget ja idealiseerivat joonsistust ° Alahinnati värvide osatähtsust Charles Le Brun ° Sai peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes ° Tähtsaim Versailles' lossi sisekujundaja ja laemaalide autor ° Arvas, et joonistusoskus eristab kunstniku maalrist või käsitöölisest ° Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed erinevad inimlikud emotsioonid ° Kantsler Séguier 17.saj lõpul hakkas prantsuse kunst omandama üle-euroopalist autoriteeti (Versailles' kujunduse kaudu) Prantsuse Kunstiakadeemia õpetas, et väärtusliku kunsti peamine allikas Itaalias antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkides
või hilisemate ümberehituste käigus oma algse kuju kaotanud. Peasaali dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger, kelle tehtud on ka saali neli allegoorilist tondot: Ganymedese röövimine, Justitia, Poseidon ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks. 7. Peasaali laemaalide tegemiseni jõuti alles 1746. aastal seoses keisrinna Jelizaveta peatse külaskäiguga. Laemaalingu ja neli väikest plafooni tegi Tallinna meister Londicer noorem. Laemaaling kujutab Ovidiuse "Metamorfoosidest" tuntud lugu jumalanna Dianast ja jahimees Aktaionist, mis sümboliseerib Peeter I võitu Karl XII üle Põhjasõjas. 8. Nii ahjudel, seinadel kui ka laes on väga palju voluute, konsoole.Nendel on kujutatud erinevaid pilte või mustreid. Ahjud on valge-sinised. 9
Mantovas tegutseb ta peamiselt hertsog Conzaga ülesandel ja siin loob ta kuulsad freskod Castello di Cortes ; neist on eriti huvitav kuplimaal, milles Mantegna kujutas figuure nii, nagu ad tõepoolest paistavad alt vaatajale. Sama põhimõtet rakendas ka Melozzo. Tema laemaal annab edasi illusiooni ruumi jätkumisest, ning nö ,,august laes". Sarnaseid võtteid on ka hiljem kasutatud 19. sajandil Itaalias ( näiteks Andrea del Pozzo laefresko Sant' Ignazio kirikus Roomas ). Laemaalide juures taotleti petlikku ruumimõju, tekib mulje taevani ulatuvast ruumist. Võib oletada, et Pozzo on saanud inspiratsiooni just nimelt Mantegna freskost. 7 3. KOKKUVÕTE Andrea Mantegna tööd on mõjutanud paljusid suurkunstnike, nende seas Dürer, da Vinci jt. Oma töödes võttis Mantegna eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende üldistatud vormi kauneimaks maailmas
Eriti sünge on tema ofordisari- ,,Sõjakoledused". Kunstiakadeemia asutamine. 17. sajandi II poolel kujunes kunstielus määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai barokilik klassitsism. 1648. aastal asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus, aga alates 1664. aastast muutus akadeemia lisaks veel kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks. Peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes sai maalikunstnik Charles Le Brun (1619- 1690), kes oli tähtsaim Versailles' lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. Akadeemia nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist ja püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi. Maaliskunstis peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust ning alahinnati värvide osatähtsust- Le Bruni arvates eristab just joonistusoskus kunstniku maalrist- käsitöölisest. Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed, mis pidid väljendama erinevaid inimlikke emotsioone. Prantsuse kunst hakkas 17
Kujutasid lihtsat rahvast, väärikatena, tõsistena · Karm realist oli graafil Jacques Callot, kes kujutas kaasaegseid inimtüüpe- aadlimehest kerjuste ja vigasteni. Eriti sünge on tema ofordisari ,,Sõjakoledused". · Kunstiakadeemia asutamine. 1648 kui õppeasutus, 1664 muutus maitsekohtunikuks. Diktaatorliku mõju sai kunstiküsimustes Charels le Brun, kes oli V. Lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. · 1666 asutati Prantsuse Akadeemia Roomas. · Nicolas Poussin kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid. Piltide meeleolu on suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu. Ta on maalinud ka nn ideaalmaastikke, kus tegutsevad antiikkangelased, nim seda ka heroiliseks maastikuks. · Caude Lorrain. Arendas maastikumaali stiili edasi ja lõi uue kompos.skeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate kulissitaoliste massidena puud, varemed vms, keskel aga
. Taavetit on kujutatud enne võitlusseminekut, skulptuur on loomutruu, eluline, suure sisemise pingega ja ilmekas. Nimeta Sixtuse kabeli kaks kuulsamat maali.(Sixtuse kabeli laemaal, Viimne kohtupäev) Kes maalis ja millal? Laemaalingud 1508-1512, Viimne kohtupäev 1536-1541, Michelangelo loomulikult. Kuidas ja kus on kunstnik kujutanud ,,Aadama loomist"? Sellel tööl on sügavam sisu, milline? Aadama loomine on Sixtuse kabeli laemaalide tuntuim stseen, kujutab seda, kuidas jumal oma puudutusega lõi inimese (aadama) 19. Mida tead Rooma kuulsamast ehitisest 16.saj.? Kes oli arhitekt?(Peetri kirik Roomas) on Bramante looming, kuid kiriku ehitamine jäi tema surma tõttu pooleli. Selle järgi pidi Peetri kirik olema hiiglasliku kupliga kreeka risti kujulise põhiplaaniga tsentraalehitis. Domineeriva peakupli kõrvale pidi kerkima 4 väiksemat kõrvalkuplit. Töö jätkajaks sai Michelangelo. (Püha Peetrus maeti a
Eriline on ka see, et on rõhutatud rohkem inimest, kui tausta. Taust on pruunikas-rohekas toonides ja hägus. Aga Mona Lisa on hästi välja joonistatud. Eriti naise nägu. Ka näha, et riideid rõhutab da Vinci rohkem, kui tausta. Kõik voldid on välja toodud. Märkan ka ilusaid varje Mona Lisa näos ja kaelal. Võin öelda, et siin pole tegu inimese ilustamisega vaid just tõetruu kujutamisega. 6. Too välja erinevused Michelangelo Sixtuse kabeli seina- ja laemaalide vahel. Seinamaali põhivärviks (mis teoses läbi kumab) on sinine. Aga laemaalil kullakas-pruunikas. Laemaalil on väga palju detaile, aga seinamaalil on neid vähem. Laemaalil kujutatakse palju erinevaid jutustusi piiblist. Seinamaalil kujutatakse ühte seika piiblist. Laemaalil mängivad ka osa skulptuurid sammastel, seinamaalil need puuduvad. Seinamaalil on näha, et Michelangelo on pannud rohkem varje ja liikuvust, kui laemaalile. 7
ei leia. · Leonardo: "Kui sa leiad oma tõelise sõbra, siis oled leidnud oma teise mina." Kunstniku "teiseks minaks" sai Francesco Melzi. · Uus "Cavallo" pidi püstitatama Gian Giacomo Trivukzio auks. · 21. sept 1513.a Leonardo lahkus Milanost koos oma sõprade ja Salaiga. "Cavallo" jäi taaskord püstitamata. Igavene linn · Kui Leonardo oli 61-aastane, kutsus Giuliano de Medici ta Rooma. · Michelangelo 5 aastat kestnud Sixtuse kabeli laemaalide maalimine lõpes 1512. aastal · Giuliano oli vilets väepealik, kuid huvitus tumedatest teadusaladest ning oli andunud akeemilistele nõidustele. · Leonardo sao endale toa Belvedere lossis. · Paavsti vend kutsus Medici enda juurde ja rääkis, et on otsustanud volitada Leonardot, et too teeks valmis hobusetalli 300-le hobusele. · Vatikanisse tuli projekteerida ka rahapada, kus hakatakse paavstiriigi münte vermima.
annaabi.ee 
