Cross-docking Terminali veetakse ööpäeva jooksul põhivedudega kuus erinevatelt saatjatelt tulnud saadetist. Iga saadetis koosneb kahest kuni kolmest kaubaalusest (enamasti segaalused), kus on igaühes kaupu kolmele kuni viiele saajale. Kõigil kuuel tarnijal on ühed ja samad kliendid. Kuna jaotusvedu igalt tarnijalt igale kliendile eraldi oleks kulukas, tehakse terminalis igapäevaselt cross-dockingit, mille käigus tehakse terminalis küll täiendavat käsitsemist, kuid veokuludes saavutatakse arvestatav kokkuhoid. Selleks, et cross-dockingit saaks läbi viia, peavad olema täidetud järgmised tingimused: •teada peab olema saabuvate pakkeüksuste saabumise aeg, saatja, tarneaadress, info kauba ning koguste kohta •teada peab olema info väljaminevate saadetiste kohta (tarneaeg, tarneaadress, info kauba ning koguste kohta). •väljaminevad saadetised peavad olema märgistatud saatedokumentidega. •igasugune info muudatuste kohta veoprotsessis peab ol...
Varudega seotud kulud Varude soetamise, käsitsemise ja säilitamisega seotud kulud jaotatakse kolme eri liiki: laokulud tellimiskulud puudumiskulud Laokulud omakorda jaotatakse lao ülalpidamiskuludeks ja ladustamise kuludeks. Laokulu = lao ülalpidamiskulu + ladustamise kulu Lao ülalpidamiskulud on põhjustatud kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos. Ladustamiskulusid põhjustavad: saamatajäänud intress käibevahenditelt (ostuhind + riiklikud maksud + veohind) kauba kindlustus kauba loomulik kadu, vargus, vigastused, riknemine jne. Tarneaeg on tellimuse tegemisest kuni täiendamistarne saabumiseni kuluv aeg. Kahe järjestikuse tellimuse vahelist aega nimetatakse tellimusvaheks. Tellimismeetodid
vähendab selle tootlikkust. Tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu või kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu nimetatakse puudumiskuludeks. Laokulud: 1. Lao ülalpidamiskulud – kaupade käsitsemine ja hoiustamine laos. Kulukomponendid: - hoone, krunt, tööjõud, tööjõu kasutamine, seadmed, inventar, infotehnoloogia, küte, elekter, vesi ja kanalisatsioon, turvasüsteemid 2. Ladustamiskulusid põhjustavad: saamata jäänud intress käibevahenditelt (ostuhind + riiklikud maksud + veohind); kauba kindlustus; kauba loomulik kadu, riknemine jm. 3. Tellimiskulud – seotud tellimuste ümber tehtava tööga: - Tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks. - Infosüsteemi ja sidekulud tellimuse edastamiseks ja tarnete jälgimiseks. - Tarnete jälgimise ja arveldamisega seotud kulud. Kulude juhtimine peaks vastama kolmele põhitingimusele:
On põhjustatud suurest töömahust ja/või materjali hulgast, mida on vaja paigutada vahelattu, vahelaod paiknevad ebaotstarbekalt, protsessid ei ole otstarbekad. · valed või liigsed protsessid Töötatakse ebaühtlase metoodika ja erinevate töövahenditega, mis ei võimalda protsesse standardida ega juhtida. · üleliigne laovaru Üleliigne laovaru põhjustab materjalide riknemise, tekitab liigseid transpordi- ja ladustamiskulusid, tarned hilinevad, tooted on defektsed jm. 7. Materjalivoog moodustub transpordi, laonduse, pakkimise ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena. Neid operatsioone toimetatakse toorainega, pooltoodetega või valmistoodanguga, alates lähetajalt kuni lõpptarbijani. Materjalivood võivad liikuda firma sees või firmade vahel. 8. Ideaalis on klienditeenindus ettevõtte tegevuste ja abinõude süsteem, mille
(tarne aeg, tarne täpsus, paindlikkus) 23. Kuidas on logistiliste kulude arvestuse põhimõtted alates 1970-ndatest aastatest muutunud ? Kulusid on juurde tulnud. 70-ndatel mitteotseseid kulusid arvesse ei võetud, edaspidi aga hakati neidki arvesse võtma. Hiljem lisandusid tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud, tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud, administreerimis kulud, kauba säilituskulud jne. 1970-ndatel arvestati ainult veo ja transordi kulusid ning ladustamiskulusid. 24. Millised kulud arvestatakse kaubavarude säilituskulude alla ? Alternatiivkulude summa, kaod, kindlustus ja maksud, tooraine, pooltoodete, valmistoodete ja jaotuskanalite vananemisega seotud kulud. 25. Nimeta vähemalt 5 transpordi kulusid mõjutavat tootega seotud tegurit. Tihedus, väärtus, lastitavus (tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi), kaubakäsitluse lihtsus, kahjustuvus, asendatavus, eriomadused. 26
Muudatus materiaalsetelt (mass-toodetud) toodetelt enam teenuste ehk immateriaalsuse poole. Organisatoorne muudatus – võrgustikud kui alternatiiv laiaulatusliku masstootmisel levikule (Fordism) nn “timmitud tootmine” (Lean Production) ehk Toyotism. Aluseks Jaapani autotööstus ja põhineb tootmismeetodite paindlikkusel: - mass customization (ühildus paindlikkuse ja standardtootmisplatvormide vahel võimaldamaks klientide erisoovidega arvestamist) - just-in time delivery (vähendada ladustamiskulusid) - allhanke võrgustikud (väikefirmad) - töötajate kaasamine ja oskuste arendamine. Sise Mõnikord on väga kuulukas liiguta ühest teadmisest teiseni teadmiseni või on võimatu Teadmised sõltuvad esipunktist Väjla Kuidas innovators võivad tulla oma innovatsiooni tegemises Tehnoloogiline paradigma – tööstusharudes kasutatavad tehnoloogilised uuendused. Erinevad seadmed, masinad, tehnika jne.
Muudatus materiaalsetelt (mass-toodetud) toodetelt enam teenuste ehk immateriaalsuse poole. Organisatoorne muudatus võrgustikud kui alternatiiv laiaulatusliku masstootmisel levikule (Fordism) nn "timmitud tootmine" (Lean Production) ehk Toyotism. Aluseks Jaapani autotööstus ja põhineb tootmismeetodite paindlikkusel: - mass customization (ühildus paindlikkuse ja standardtootmisplatvormide vahel võimaldamaks klientide erisoovidega arvestamist) - just-in time delivery (vähendada ladustamiskulusid) - allhanke võrgustikud (väikefirmad) - töötajate kaasamine ja oskuste arendamine. 15.Analüüsi konkreetse majandussektori ja ettevõtte tegevusala näitel revolutsiooniliste tehnoloogiate (nt IKT/biotehnoloogia/materjalitehnoloogia jne) mõju ettevõtte tehnoloogia juhtimisstrateegiale. Biotehnoloogia suur mõju teadus- ja arendusprogrammidele põllumajanduslike toiduainete sektoris. Biotehnoloogiat kasutatakse tootmise võtmeprotsesside efektiivuse suurendamiseks(toiduainete tööstus).
Millisel juhul toimub lõpptarbijaile mõeldud kauba aja ja ruumikasulikkuse suurendamine? Kauba toimetamine supermarketisse KULUD Jaotuskulud moodustavad toote hinnast enamasti 5 – 10% Juhul kui ettevõttel õnnestub vähendada ostukulusid 100 €, suureneb kasum 100 € võrra Euroopa riikide ettevõtetes on keskmine logistika kogukulude määr toote müügihinnast 6 – 8% Kui võrrelda omavahel lao ülalpidamiskulusid ja ladustamiskulusid, siis enamasti ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda suurem Müügikate võrdub müügi ja ostuhinna vahe Müügimarginal võrdub(müügihind – ostuhind) / müügihind Juurdehindlus võrdub(müügihind – ostuhind) / ostuhind Kasumimarginal võrdub(kasum / müük) x 100% Missugune on väikseima väliskuluga transpordiliik? Meretransport Euroopa Liidu transpordipoliitika üheks prioriteediks on maanteevedude muutmine multi ja
veokulud. 1956. aastal ilmus seoses õhuvedude uurimisega uus, kogukulude kontseptsioon, millest sai nüüdislogistika vaieldamatu alustala. Kontseptsiooni rõhk on asetatud sellele, et on vaja vähendada kogu logistilise ahela kulusid, mitte iga tegevuse kulu eraldi. Jaotuslogistika üksikute osategevuste kulutuste vähendamisel võib tulemuseks olla vastupidi soovitule kogukulude suurenemine erinevate ahela eri lülide ebaefektiivse seotuse tõttu. Näiteks kahandab ladude arvu vähendamine ladustamiskulusid ja suurendab veokulusid. See võib kaasa tuua tagasilöögi klienditeeninduses ja seeläbi vähendada müügimahtu. Väga suure müügimahu korral võib saadav efekt olla väiksem, kui on selleks tehtavad jõupingutused ja kulutused. Samas võib ladude arvu vähendamine ja selle arvel transpordi efektiivsemaks muutmine olla majanduslikult efektiivne. Iga otsus on igal konkreetsel juhul erinev ja sõltub paljudest asjaoludest. Sellest johtuvalt
kuludega opereerimine, kasutades tegevuspõhise kuluarvestuse metoodikat erinevate ressursside juhtimine, kasutades kuluarvutustest saadud teadmisi erinevate ressurside juhtimine siis kui need on kasutusel 27. Kui tahetakse hinnata ettevõtte logistika toimimise tõhusust, võrreldakse logistikakulu määra müügitulu suhtes müügitulu ja/või kogukulu suhtes kasumi suhtes kogukulu suhtes 28. Kui võrrelda omavahel lao ülalpidamiskulusid ja ladustamiskulusid, siis enamasti ülalpidamiskulu ja ladustamiskulu on enam-vähem võrdsed ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda väiksem ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda suurem selgub, et ülalpidamiskulu on väga suur, ladustamiskulu aga praktiliselt nullilähedane 18. VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR 1. Millist kulu loetletud kuludest liigitatakse veoki omahinna arvutamisel püsivkuluks? kütusekulu remondi- ja hoolduskulu rehvide kulu
Riiulite tüüpiline kõrgus 2- 2,3m, sektsiooni laius 1 m, räulite kõrgus 0,3-0,5m. Kõrgemad kui 2,3 m riiulid ainult aeglaselt liikuvate kaupade puhul efektiivsed (ülemistelt korrustelt komplekteerimiseks tuleb kasutada redelit. Riiulite vaheliste koridoride laius tavaliselt 1,4-1,6 m, et 2 käsikäru teineteisest mööda mahuvad. Riiulite sügavus tavaliselt 30-60 cm. Suuremahulisel ladustamise puhul asuvad peenkaubariiulid 2-3 tasapinnas. Ladustamiskulusid ja hindu arvestatakse tavaliselt riiuli jooksva meetri kohta. 3. Virnastamine. Virnastamine ei nõua mingeid riiulisüsteeme. Kaubaalused või muud akkeühikud asetatakse ridadena otse törandale ja laaditakse üksteise otsa (sõltuvalt pakendite tugevusest ja kaalust, kuid stabiilsuse huvides mitte üle 4-6 kaubaaluse üksteise otsa). Kõige madalamate kuludega ladustamisviis. Väga hea erinevate konteinerite või aluste puhul, mille külgedel metalltorudest kandvad raamid
erinevate ressursside juhtimine, kasutades kuluarvutustest saadud teadmisi erinevate ressurside juhtimine siis kui need on kasutusel 27. Kui tahetakse hinnata ettevõtte logistika toimimise tõhusust, võrreldakse logistikakulu määra müügitulu suhtes müügitulu ja/või kogukulu suhtes kasumi suhtes kogukulu suhtes 28. Kui võrrelda omavahel lao ülalpidamiskulusid ja ladustamiskulusid, siis enamasti ülalpidamiskulu ja ladustamiskulu on enam-vähem võrdsed ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda väiksem ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda suurem selgub, et ülalpidamiskulu on väga suur, ladustamiskulu aga praktiliselt nullilähedane Kordamisküsimused 1. Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud? 2. Kuidas leitakse laokulu koefitsient? 3. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? 4
erinevate ressurside juhtimine siis kui need on kasutusel 27. Kui tahetakse hinnata ettevõtte logistika toimimise tõhusust, võrreldakse logistikakulu määra 130 müügitulu suhtes müügitulu ja/või kogukulu suhtes kasumi suhtes kogukulu suhtes 28. Kui võrrelda omavahel lao ülalpidamiskulusid ja ladustamiskulusid, siis enamasti ülalpidamiskulu ja ladustamiskulu on enam-vähem võrdsed ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda väiksem ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda suurem selgub, et ülalpidamiskulu on väga suur, ladustamiskulu aga praktiliselt nullilähedane Kordamisküsimused 1. Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud? 2. Kuidas leitakse laokulu koefitsient? 3. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? 4
annaabi.ee 
