Varudega seotud kulud, sh varudega seotud omamise kogukulu, riski- ja veakulud, loobumiskulu, LiFO vs FIFO- FIFO (first-in-first-out) meetodi (nimetatakse ka lihtjärjekorra meetodiks) puhul eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. • LIFO (last-in-first-out) meetodi loogika on FIFO meetodile vastupidine. Varudega seotud kulud on ladustamiskulud, riskiga seotud kulud ning finantskulud ehk loobumiskulu käib selle alla. Ladustamiskulu- laopinna rendikulu,elekter,valve,laopersonali kulu. Riskidega seotud kulud- kindlustus,kauba riknemine,kauba aegumine,vargused,kahjustused. Finantskulud-raha kinni varude all. Veakulud - täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks. Kulude klassifikatsioon transpordis • Sõidukikulud – Ekspluatatsioonikulud,Nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud –
ainete maanteeveo eeskirjad. IMDG- Inernatianl Maritime Dangerous Goods rahvusvahelised mereveo ohtlike ainete eeskirjad. RAR Restricted Articles Regulations Lennuveo eeskirjad. 11. Peamised veoauto ekspluateerimisega seotud kuluartiklid ja võimalused nende vähendamiseks kaubaveokulu, veohind, prahtimine, eelkulud, põhiveokulud, järelkulud, lepingud, pakkimiskulud, käsitlemiskulu, ekspordikulu, laadimis- lastimiskulud, kütuselisa(BAF), valuutalisa(CAF), riskitasu, ladustamiskulu, distributsioonikulud ja kindlustus- ja andmesidekulud. 12. Veokorraldaja eesmärgid - veovõimsuse maksimaalne ärakasutamine maksimaalne täiteaste makimaalne saadetiste arv, kaubavoogude ühendamine kvaliteet ja vigade vältimine. 13. Marsruutide planeerimine maanteetranspordis. 14. Marsruutide planeerimine konteinervedudel üle ookeani 15. Veokorraldaja võimalused kulude vähendamiseks. - Lülita logistika organisatsiooni tervikstrateegiasse - Kasuta informatsiooni jõudu
vähendada tootmiskulusid; tagada ratsionaalne suhe kaubaliikide vahel; korraldada paremini inimsuhteid tootmis- ja teenindusprotsessis: tõsta administratsiooni töö efektiivsust Hanke-, tootmis- ja jaotuslogistika igapäeva probleem on majanduslikult optimaalse tellimiskoguse (Economic Order Quantity–EOQ) leidmine, seejuures peab arvestama nõudluse suurust kindlal perioodil (kuu, aasta), toodete tellimiskulu, kauba hinda ja ladustamiskulu. Kauba tellimise ajastamist, minimaalse ja maksimaalse laoseisu ning reservvaru leidmist püsiva nõudluse ja püsivate kulude juures on kujutatud joonisel 8. Majanduslikult optimaalse tellimiskoguse leidmisel arvestatakse, et kogukulud moodustuvad kaupade tellimis- ja ladustamiskuludest ning tellimuste arv peaks olema selline, et nende summa oleks minimaalne. D ICQ TC S Q 2
Laotegevuse kulud on laosisesed veod, kaupade käitlemine, varude hoiukulu ja tellimiskulu. Laovarude kulud tekivad sellest, et nad seovad kapitali. Selle rahaga saaks mujal dividende teenida. Samas on varusid vaja, et operatsioonid toimiksid tõhusalt ja nõudlus saaks rahuldatud. 18. EOQ mudel- võimaldab arvutada optimaalse varude tellimise koguse. 2 DS Q= IC D nõudlus Q korraga tellitav kogus S ühe tellimuse kulu C ühe kaubaühiku hind I ladustamiskulu, % aasta keskmisest varude väärtusest Eesmärk on leida tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. 19. Pareto 80:20 printsiip, ABC ja XYZ analüüs · 80% tulemustest on põhjustatud 20% põhjustest · 80% käibest/kasumist tuleneb 20% toodetest/klientidest · Näitab, millele pöörata firmas enim tähelepanu X (1 - Y ) (1 + A) X A= Y= (Y - X ) A+ X
tellimiskulu. Laovarude kulud tekivad sellest, et nad seovad kapitali. Selle rahaga saaks mujal dividende teenida. Samas on varusid vaja, et operatsioonid toimiksid tõhusalt ja nõudlus saaks rahuldatud. 18. EOQ mudel- võimaldab arvutada optimaalse varude tellimise koguse. 2 DS Q IC D – nõudlus Q – korraga tellitav kogus S – ühe tellimuse kulu C – ühe kaubaühiku hind I – ladustamiskulu, % aasta keskmisest varude väärtusest Eesmärk on leida tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. 19. Pareto 80:20 printsiip, ABC ja XYZ analüüs • 80% tulemustest on põhjustatud 20% põhjustest • 80% käibest/kasumist tuleneb 20% toodetest/klientidest • Näitab, millele pöörata firmas enim tähelepanu X (1 Y ) (1 A) X A Y (Y X ) A X
logistikakulude suhteline tase püsib paigal logistikakulude suhteline tase sõltub SKP tasemest 10. Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud? laoruumi-, -personali, -seadmete, inventari jms kasutamisest kaubavarude all oleva käibekapitali intressikulust ehk alternatiivkulust, kindlustamisest, riknemisest ja hävimisest kaubavarude ladustamisest ja lao omamisest kaubavarude omamisest 11. Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient? ladustamiskulu / aasta keskmine laoväärtus lao ülalpidamiskulu / aasta müük aasta laokulu / aasta müük aasta laokulu / aasta keskmine lao väärtus 12. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? kaupade hoiustamisest laos kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos käibekapitali all oleva raha saamata jäänud intressist, kauba kindlustamisest, hävimisest, riknemisest, purunemisest, moraalsest vananemisest, turvamisest jms
Ld= tõenäosus, et tooted toimetatakse kohale vigastamatult. Lu= tõenäosus, et tooted toimetatakse kohale õige tarneviisiga. Li= tõenäosus, et arved koostatakse õigesti. Ln= tõenäosus, et teenindusprotsessis ei teki osapoolte vahel konflikte. VARUDE TÄIENDAMISE OPTIMAALNE PERIOOD - Ajavahemik kahe järjestikuse tellimuse esitamise vahel. T= Q / D * 365, kus T=tellimusvahe (päev) , Q= tellimuskogus (tk), D=eeldatav aastane nõudlus (tk) Säilituskulu= (ladustamiskulu + hoiukulu ) / lao keskmine väärtus) * 100% KESKMINE LAOSEIS Keskmist laoseisu saab arvutada tükiarvestuses, keskmist laoväärtust rahaühikutes. Varude ringlussagedus- suurus, mis näitab mitu korda müüakse aasta jooksul ühe laoartikli keskmise laosaldo suurust tootekogust. - Kui konkreetse laoartikli aasta keskmine laosaldo on 250 tk ja aastas müüakse nimetatud toodet kokku 3000 tk, siis toote ringlussagedus on 3000/250=12
10. Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud? laoruumi-, -personali, -seadmete, inventari jms kasutamisest kaubavarude all oleva käibekapitali intressikulust ehk alternatiivkulust, kindlustamisest, riknemisest ja hävimisest kaubavarude ladustamisest ja lao omamisest kaubavarude omamisest 100 11. Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient? ladustamiskulu / aasta keskmine laoväärtus lao ülalpidamiskulu / aasta müük aasta laokulu / aasta müük aasta laokulu / aasta keskmine lao väärtus 12. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? kaupade hoiustamisest laos kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos käibekapitali all oleva raha saamata jäänud intressist, kauba kindlustamisest, hävimisest, riknemisest, purunemisest, moraalsest vananemisest, turvamisest jms
logistikakulude suhteline tase püsib paigal logistikakulude suhteline tase sõltub SKP tasemest 10. Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud? laoruumi-, -personali, -seadmete, –inventari jms kasutamisest kaubavarude all oleva käibekapitali intressikulust ehk alternatiivkulust, kindlustamisest, riknemisest ja hävimisest kaubavarude ladustamisest ja lao omamisest kaubavarude omamisest 11. Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient? ladustamiskulu / aasta keskmine laoväärtus lao ülalpidamiskulu / aasta müük aasta laokulu / aasta müük aasta laokulu / aasta keskmine lao väärtus 12. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? kaupade hoiustamisest laos kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos käibekapitali all oleva raha saamata jäänud intressist, kauba kindlustamisest, hävimisest, riknemisest, purunemisest, moraalsest vananemisest, turvamisest jms
Küsimused 1. Millistest teguritest sõltub materjalikulu suurus? 2. Millistest teguritest sõltub tellimiskulu suurus? 3. Millistest teguritest sõltub säilituskulu suurus? 4. Millistest teguritest sõltub ladustamiskulu suurus? 5. Miks on puudumiskulude arvutamine keerukas ja töömahukas? 14 Varude haldamine 379 14.11. Optimaalne ostukogus
annaabi.ee 
