ka elamisväärset elukeskkonda, siis peame mõtlema logistilistele lahendustele, mis võimaldaks toodete ja teenuste kättesaadavus võimalikult loodusõbralikult, oskusest rakendada toote olelusringi st. muutma jätmed ressurssideks ja saatma need ringlusesse ning rakendama tehnoloogia/tehnika saavutusi, mis hoiavad taastumatuid looduressursse ning reostavad vähem keskkonda. Logistika ettevõtted saavad erinevate koostööpartnerite kaudu tootmises, transpordis, ladustamises, info edastamisises, jäätmekäitluses kasutada loodussäästvaid lahendusi. Oluline on eelpool nimetatud lülide oskus kasutada taastuvaid varasid, võtta kasutusele uusi mootorikütuseid nt biokütus, päikeseenergia, info edastamisel interneti põhiste telekommunikatsioone nt maili teel digitaalselt allkirjastatud dokumendid, „ Pilve“-tehnoloogial põhinev tarkvara, pakendid muuta elutegevuses kasutatavaks energiaks.
LOGISTIKAS JA FUNKTSIOONID Juhendaja: Logistika õpetaja, Helen Bork Tallinn 2012 Sisukord 1 Laonduse ajaloost................................................................................................................... 3 Laonduse areng infoajastul..................................................................................................... 4 Globaliseerumine ladustamises........................................................................................... 4 Laonduse areng lähitulevikus.................................................................................................. 5 Laonduse funktsioonid............................................................................................................ 5 Ladustamise funktsioonid.................................................................................................... 5
Jäätmed võivad olla ka kasulikuks materjalide allikaks, ent need peavad olema hästi majandatud. Aastatega on erinevate materjalide varud vähenemas, ning majapidamises tekkivad jäätmed olekski kõige õigem viia jäätmekäitluskohta. Keskkonnaalased uuringud on näidanud, et ELis kasutatakse inimese kohta aastas 16 tonni materjale, millest tekib 6 tonni jäätmeid ning millest omakorda pool viiakse prügilatesse. Paljude riikide jäätmekäitlus põhineb ikka veel jäätmete ladustamises prügilatesse, kuigi see ei ole jätkusuutlik. Jäätmete kontrollimatul ladustamisel võivad keskkonda sattuda ohtlikud kemikaalid ning see võib seada ohtu inimeste tervise, seepärast ei tohi kindlasti jäätmeid viia näiteks metsa alla ja üldse kuhugi peale prügile määratud kohtade (Euroopa Komisjon 2015). Antud töös on keskkonnaalaseks probleemiks jäätmed looduses. Viimaste aastate jooksul on metskond metsast prügi korjanud igal aastal mitmeid kümneid tonne
Alati tuleb valida mingi kindel pakkimise tüüp lähtudes pakkimise eesmärkidest ja pakkimise karakteristikutest. Pakkimisel on mitmeid eesmärke. Olulisemad neist on näidatud joonisel. Pakkimisel/pakendil võivad olla järgmised funktsioonid: - reklaamikandja; - infokandja; - teenindus artikkel; - kaitse varguse vastu, keskkonna eest ja transpordil, ladustamisel ja ümberlaadimisel mõjuvate tegurite vastu; - ratsionaliseerimise faktor transpordis, ladustamises, ümberlaadimises ja positsioneerimises. Pakend reklaamikandjana. Poed on täis toodete värvikirevaid väljapanekuid. Ometigi on see pakend, mitte toode, mis köidab tähelepanu. Kuigi pakend võib olla selleks, et kaitsta tooteid ja neid koos hoida, näeb varustaja/tarnija turundusosakond asju teisiti. Turundusinimestele on pakend ja pakkimine oluline reklaamikanal. Mitte toote tunnusjooned ei ole need, mis silma paistavad, vaid pakendi omad nagu näiteks kuju, värv ja loosungid jms
Laomajandus on arenenud viimasel aastakümnel kindlalt selles suunas, et pikaajaliselt hoiustatavate kaupade osatähtsus väheneb ja tänu laialdaselt levivale cross- docking`ile muutuvad laod üha enam terminalisarnasteks sorteerimis- ja konsolideerimiskeskusteks. Kaupade ringlemissagedus on kasvanud aasta-aastalt. Koos sellega kaotavad laod üha rohkem oma ladustamise funktsioonist ja saavad juurde kaupade käsitsemise funktsiooni. Globaliseerumine ladustamises Veel mõned aastakümned tagasi oli laialdaselt levinud skeem, mille puhul üks laooperaator kasutas üht või mõnda laohoonet mingis kindlas asukohas. Suuremad laooperaatorid rajasid laokomplekse ka ühe geograafilise regiooni ulatuses. Järgmine samm laoteenuste osutamise ulatuse laiendamises on organisatsioon, kes osutab laoteenuseid ülemaailmselt. Liikumine globaliseerumise suunas on stimuleeritud suures osas riiklike
põhjavette. 4.2 Vee kasutamine sademeterohkes kliimas Singapuri näitel Singapur on Kagu-Aasias paiknev 5 miljoni elanikuga linnriik, mille peamiseks veealaseks probleemiks on põhjaveevarude nappus. Singapuri keskmine aastane sademete kogus on u. 2400 mm, kuid sellegi poolest loetakse teda veevaeseks riigiks. Singapuri probleem ei seisne sademete vähesuses, vaid vee liialt väikesemahulises ladustamises, mis on tingitud riigi küllaltki tagasihoidlikust pindalast (710 km2). Sellest tulenevalt importis Singapur pikka aega suurema osa veest naaberriigist Malaisiast. Riikidevahelise arusaamatuste tõttu otsustas Singapur luua endale teistest riikidest sõltumatu veevarude allika ja tagada sellega endale veealane julgeoleku (Tortajada, 2006). Singapuri puhul on tegemist ühest vähestest, kes käsitleb oma kõiki veetarbeallikaid ühtse
Veoühikud on näiteks kaubakast, kaubaalus, konteiner, haagis, vagun jne. Euroalus = 0,8m * 1,2m · asukoht arvestada tuleb toorme ja tööjõu paiknemise kulu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muude transpordi infrastruktuuri olemasolu, riigi majandus ja maksupoliitikaga. · hoiustamine seisneb toormaterjali või toodete ladustamises, mis koosneb mitmest osa tegevusest. Lao planeerimine, sisseseade funktsionaalsus, töötajad, laotehnika, tarkvara. · laovarude suuruse analüüs tehnoloogiliselt piisava ja majanduslikult optimaalse laovaru kindlustamine. Ladudes olev materjal/tooted on aktiivsest käibest väljas. · kaupade käsitlemine toodete komplekteerimine ning peale ja mahalaadimise korraldamine
Keevitamist raskendavad: al hea soojusjuht, jahtub kiiresti- kergesti tekivad pined. Keevitatavad detailid ei tohi olla kinnitatud jäigalt peavad saama liikuda. 21. Pihustus- ja sualtuspinded. Pinnete kasutamine remondi- ja tugevustehnoloogias. Sulatuspinne - pealesulatamise teel saadud kate. Kuumsulatuspindeid kasutatakse kaitsmisekse nt metallosade katmiseks korrosiooni või käitlemisel tekkivate kahjustuste vähendamiseks, laevanduses ja ladustamises. Detailid kastetakse kuuma paaki mis tavaliselt sisaldab polümeere segatud õlidega, plastifikaatorit, ja muid materjale. Pihustuspinnete poorsus on 5...15% (v.a. kiirpihustuse korral). Pinnete paksus kuni 3,5 mm. Leekpihustatud pinnete kõvadus on tunduvalt suurem kui pealepihustatud pinnetel. Ka plasmapihustus annab väga kõvasid ja kulumiskindlaid katteid. Pihustuspinded saadakse järgmiste moodustega: kaarpihustamine, kõrgsageduskeevitus, leekpihustamine,
aastate algul, eelkõige USA-s. Termin "logistika" võeti äritegevuses laiaulatuslikult kasutusele alles 1970-ndate aastate lõpul. Logistika arengu võib jaotada tinglikult erinevateks perioodideks: 1920 1950 Fragmentariseerimise periood Logistika ideed integreerivast tööriistast, mis aitab vähendada äritegevuses kulusid ja suunab materjalivoogusid, veel ei kasutatud. Samal ajal aga tunti juba osaliselt vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis ja ladustamises. Üldised majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa logistika fenomeni tekkimisele. Periood on tähtis eelkõige seetõttu, et siis tekkisid eeldused logistiliste kontseptsioonide juurutamiseks tulevikus. Sellega on seotud alljärgnevad arengud: · varude kasvamine ja transpordiga seotud seisakute suurenemine kaupade jaotussüsteemis · transporditariifide tõus
arengule aitasid kaasa asjaolud, et paljud rahvusvahelised suurettevõtted panustasid strateegilisse juhtimisse, mis põhines ärijuhtimise tänapäevastel põhimõtetel. Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma
annaabi.ee 
