bütsantslased on muslimite järel suurim vaenlane. Bütsants oli Kolmanda ristisõja ajal olnud Saladini liitlane, ja Teise ristisõja ajal polnud ristisõdijaid mitte kuidagi aidanud, nii et neid tuli karistada. Õnnetuseks oli Aleksios Angelos enda tähtsust üle hinnanud: kui ristisõdijad jõudsid Konstantinoopoli müüride alla, selgus õige varsti, et linnarahvas eelistas usurpaatorit keisrile, keda toetavad "ladinlased". Ristisõdijad ja veneetslased otsustasid Aleksiose jõuga troonile panna. 1203 rünnati linna korraga maalt ja merelt. Keiser Aleksios III sattus kõigile ootamatult paanikasse ja põgenes, nii et linnaelanikel ei jäänud muud üle kui Aleksios Angelos linna tagasi võtta. Ta krooniti Aleksios IV nime all keisriks ja tema isa Iisak II taastati kaaskeisriks. Ristisõdijad olid Iisaku vastu, sest teda nad ei tundnud ja tehingus ei olnud teda ette nähtud.
AU-JA Kui teile pole selleks ettepanekut tehtud, ärge hakake kedagi eesnimepidi AMETINIMEDE kutsuma. Ärijuhid ja neile alluvad kontoriametnikud ei kutsu üksteist KASUTAMINE tavaliselt eesnimepidi. Professoritest ja doktoritest peetakse väga lugu. Tiitleid kasutatakse kõikvõimalike pöördumiste puhul, nii suuliste kui ka kirjalike puhul. Neid kasutatakse koos perekonnanimedega või kõnetlussõnadega. ZESTID Ladinlased kõnelevad kätega. Suurem osa zeste on tavaliselt küll väljendusrikkad, aga ohutud. KINGITUSED Ärge tehke kingitusi, millel pealt teie firma logo liiga pealetükkivalt vastu vaatab. Sekretäridele võib kinkida lilli või sokolaadi. Kui teid koju külla kutsutakse, võtke kingituseks sokolaadi kaunis pakendis, kondiitritooteid või lilli. Ärge kunagi kinkige paarisarvu lilli, krüsanteeme need on
tutvustanud, sobib suuremal koosviibimisel kõigiga kätelda ja ise end tutvustada. Kõige tähtsamat ja vanemat isikut koheldatakse erilise lugupidamisega. Nii tulles kui ka minnes surutakse igal ruumisviibjal kätt. Naised võivad häid sõpru mõlemale põsele suudelda (pigem seisneb see suudlus kord ühe, kord teise põse surumise vastu tervitatava isiku põski). Lähedased sõbrad ja meessoost sugulased embavad tihtipeale ja patsutavad teineteist turjale. Ladinlased kõnelevad kätega. Suurem osa zeste on tavaliselt küll väljendusrikkad, aga ohtud. Võib näha pilti, kus pahur mees tõmbab nobedasti sõrmeotstega lõua alt läbi ja lükkab sõrmed siis lõua alt välja. See on trotsi ja/või põlguse märk. Samuti info kogumisel on erinevad hoiakud: Põhja Euroopa rahvad eelistavad koguda andmeid, aga romaani rahvad eelistavad koguda infot dialoogi käigus. Kehakeelega seostub ka etikett ja kombed. Poliitika mõjutatud söömiskommetest. Multi-
tutvustanud, sobib suuremal koosviibimisel kõigiga kätelda ja ise end tutvustada. Kõige tähtsamat ja vanemat isikut koheldatakse erilise lugupidamisega. Nii tulles kui ka minnes surutakse igal ruumisviibjal kätt. Naised võivad häid sõpru mõlemale põsele suudelda (pigem seisneb see suudlus kord ühe, kord teise põse surumise vastu tervitatava isiku põski). Lähedased sõbrad ja meessoost sugulased embavad tihtipeale ja patsutavad teineteist turjale. Ladinlased kõnelevad kätega. Suurem osa zeste on tavaliselt küll väljendusrikkad, aga ohtud. Võib näha pilti, kus pahur mees tõmbab nobedasti sõrmeotstega lõua alt läbi ja lükkab sõrmed siis lõua alt välja. See on trotsi ja/või põlguse märk. Kasutatud kirjandus: Liis Leemet 1. et.wikipedia.org/wiki/Itaalia Anna-Margarita Nukk 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia 2. Solly, M. 2000 ,,Sellised nad on. . . ITAALLASED" Kersti Vellearu 1. 1999 ,,Maailma reisipass. Itaalia" 2
senati erakond ja 2) populares ehk demokraatlik erakond.28 Vabariigi ajal jagunes rahvas kahe kategooria järgi väga erinevalt. Eelkõige oli rahvas jaotatav juriidiliselt. Selle jagunemise kohaselt oli 1) täisõiguslikud Rooma kodanikud ja 2) väheste õigustega Rooma kodanikud. Lisaks juriidilisele jagunemisele, sai rahvast kategoriseerida ka maa-alaliselt. Selle kohaselt oli ühiskonnas 1) Rooma kodanikud, kelle moodustasid Rooma ja selle ümbruskonna elanikud, 2) ladinlased, 3) võõrad ja 4) orjad, kes olid esemetena käsitletavad ning allusid täielikult isandale. Kiirelt suurenenud maa-alade tõttu suurenes orjade arv märgatavalt. 29 Territoriaalselt jagunes Rooma riik 1) Vanaks Roomaks, milleks peeti linna koos ümbrusega, 2) liitriikideks, 3) üksikuteks linnadeks ja riikideks, mille elanikud olid Rooma kodaniku õigustega, 4) kolooniateks ja 5) provintsideks, mis olid vallutatud maad väljaspoolt Itaaliat.30 26 Ibid 27 Ibid 28 Ibid 29 Ibid
_- läänekiriku üheks hämmastavaks jooneks on jumalateenistuse ühe ühise keele ja usukultuse liturgilise vormi nõue. * Kategoorial ,,ladina" oli Lääne-Euroopa elanikkonna enesehinnangus oma kindel roll ning see aitas tõenäoliselt kujundada arvukate erinevate rahvusliku ja keelelise algupäraga rahvusrühmade kokkukuuluvustunnet. (ometi pole pelk kuulumine teatud liturgilisse kogukonda piisav, et olla suureulatusliku sõjalise ekspansiooni ja ümberasumise mootoriks.) * ,,ladinlased" olid ühtlasi ka ,,frangid" . 9. sajandil I poolel tähendasid kristlik Lääs ja Frangi impeerium peaaegu sama ja muutusid peagi päris kattuvateks mõisteteks. Peale Briti saarte ja Astuuria kuningriigi ei tunnistanud niisama hästi kui kogu ladina kristlaskond ühtegi muud ülemvalitsejat peale Karl Suure ja tema poja. _"Frangi Euroopa", nagu me võime seda nimetada, maa-alad, mida valitsesid Karolingid, oli Lääne süda.
Näide 2: ristisõdade käigus soovisid frangi ristisõdijad vallutada Konstantinoopoli. Seda tehti jällegi Veneetsia laevadega. Saadi palju territooriume ja rikkusi juurde. Sellised tehingud suurendasid veneetslaste ülemvõimu Vahemeres veelgi. Genova Veneetsia peamiseks rivaaliks oli Genova. Näiteks 1170. aastal rüüstasid veneetslased Genova kaubanduskvartalit Konstantinoopolis. Pärast seda, kui Genova sõlmis liidu Konstantinoopoli valitsejaga ja löödi koos tagasi ladinlased Bütsantsist, sai Genova juhtpositsiooni Vahemere ida-osas. Kaffa oli üks tulusamaid genovalaste poolt loodud kaubanduspunkte. Teised tähtsad samad veel Barcelona, Marseille, Avignon. Läänemereäärne kaubandussüsteemid Hansakaubandus (oluline seal Venemaalt toodud kaubad nagu karusanahad, vaha) 11. sajandil, kui itaalia kaupmehed ja meresõitjad hakkasid laiendama oma laevateid üle kogu Vahemere, asusid põhjapoolsetele meredele kaubavahetusega tegelema saksa kaupmehed
Kuna Liivimaa oli sattunud Leedu liitlaseks, siis sai see ettekäändeks Liivimaa ründamiseks. H. Kruus rääkis Venemaal olnud maapuudusest. Sõdadest Kaasani ja Astrahani vastu oli Moskva sõjavägi suureks kasvanud. Neid tasustati teenismõisatega (pomestje). Pärast sõda oli vaja seega talupoegadega asustatud maad, mida sai ehk Liivimaalt. Vene historiograafias pöörati tähelepanu ka irratsionaalsetele motiividele – Liivimaa oli Moskva arust hereetiline (luterlased veel hullemad kui ladinlased). Leedus oli aga ka kõikvõimalikke usulahke ja reforme. Igatahes ettekäändeks Tartu maks, mida ei saadud kokku – liivlased lootsid välisabile. 1558 Posvoli leping, milles tehti Leeduga liit. S-L aga otsis abi Taanist. Loodeti ka Saksa keisrilt abi, kuid asjata. 22. jaanuar 1558 tuldi Liivimaale ja Narva langes. 1560. said orduväed kenasti lüüa ja ordu sõjaline tegevus lõppes. Juulis 1558 lõpetas tegevuse Tartu piiskopkond. Ordumeister Kettler orienteerus Poolale (Sigismund
Kreeka ja Ladina kiriku vaheline tüli. Konstantinoopoli patriarh vs Rooma paavst. 25 Kirkikud erinesid nii liturgia, õpetuse kui administratsiooni poolest ja need erinevused aina süvenesid. Paljastati vastastikku eksimusi usu vastu. Paavst Leo IX seotud gregorianliku reformiga, valitsuajal saavutas üleeuroopalise tähtsuse. Vastane Mihhail Kerullarios kuulutas ladinlased pooljuutideks (hapendamata leib armulaual) ja paganateks, nende kirikud kreeka õigeusu ajal suleti. Paast laupäeval on kreeka õigeusuliste meelest juutide järeleaimamine. Kas paavst tohib laulda Halleluujat või mitte?! FILIQUE ja pojast. Kas Püha Vaim lähtub isast või isast ja pojast? Ida kirik, et isast, sest isa on kõik kokku. Ladina kiriku meelest, et kui ütleme isast ja mitte pojast, tehakse poega madalamaks ja nii seotakse kolmainsus üldise kahtluse alla.
annaabi.ee 
