Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ladina-ameerika (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


LADINA-AMEERIKA



LADINA-AMEERIKA


TTS-TABEL
TEAN
TAHAN TEADA
SAIN TEADA



Ladina- Ameerika 
piirneb põhja poolt 
Mehhiko mägismaaga, 
hõlmates kogu Kesk- 
ja Lõuna- Ameerika. 
Läänest piiravad teda 
majesteetlikud Andid, 
Lõunast kõige kuivem 
kõrb Atacama.


ANDID


KEELED
Vasakule Paremale
ladina-ameerika #1 ladina-ameerika #2 ladina-ameerika #3 ladina-ameerika #4 ladina-ameerika #5 ladina-ameerika #6 ladina-ameerika #7 ladina-ameerika #8 ladina-ameerika #9 ladina-ameerika #10 ladina-ameerika #11 ladina-ameerika #12 ladina-ameerika #13 ladina-ameerika #14 ladina-ameerika #15 ladina-ameerika #16 ladina-ameerika #17 ladina-ameerika #18 ladina-ameerika #19 ladina-ameerika #20 ladina-ameerika #21 ladina-ameerika #22 ladina-ameerika #23 ladina-ameerika #24 ladina-ameerika #25 ladina-ameerika #26 ladina-ameerika #27 ladina-ameerika #28 ladina-ameerika #29 ladina-ameerika #30 ladina-ameerika #31 ladina-ameerika #32 ladina-ameerika #33 ladina-ameerika #34 ladina-ameerika #35 ladina-ameerika #36
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2023-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 451439 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Ladina-Ameerika muusika

Ladina-Ameerika muusika Markos Paltser 8A Ladina-Ameerika koondab palju erinevaid kultuuritraditsioone. Räägitakse hispaania, portugali ja prantsuse keelt. Nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli (hispaania, portugali ja prantsuse keel). Tegelikult on küll mõnel Ladina-Ameerika maal ametlikuks keeleks inglise või hollandi keel. Ladina-Ameerika muusikast iseloomustavad sõnad „temperament“ ja „tants“. Paljudest selle maa tantsudest on saanud populaarsed seltskonna- või võistlustantsud. 1. Brasiilia Mitmed seal sündinud tantsud kajastavad Portugali ja Hispaania tantsutraditsioone. Enim kasutatav muusika instrument on kitarr. Aafrika muusika mõjutuseks on ebatavaline taktimõõt. Indiaani traditsoonid on esindatud tantsu elementides kui ka rütmipillidest. Brasiilia tähtsündmuseks on sambakarneval.

Muusika
thumbnail
7
docx

Ladina-Ameerika muusika

koloniseerisid. Hiljem asustati sinna ka orje Aafrikast, kes tõid kaasa oma kombed. Sellega segunesid sealsete elanike ja orjade kultuurid, millest kujunesid välja ka erinevad muusikavormid. Ladina-Ameerikale on iseloomulikud sõnad temperament ja tants. Tänapäeval on paljudest Ladina-Ameerika tantsudest kujunenud seltskonna- ja võistlustantsud. Brasiilia Mitu sajandit Portugali kolooniana olnud Brasiilia on praegu Ladina-Ameerika suurim riik, hõlmates umbes poole Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiiliast võib peamiselt leida Portugali ja Hispaania tantsutraditsioone. Sealt pärineb ka Ladina-Ameerikas väga tuntud muusikainstrument ­ kitarr. Aafrika muusikast on jäänud sinna ebatavaliste taktimõõdud ja indiaani traditsioon on esindatud mitmete tantsuelementidega ja rütmipilli marakaaga. Samba Samba on elavaloomuline tants, mis pärineb Rio de Janierost. Sambale on iseloomulik taktimõõt 2/4 ja vetruv liikumine

Muusika
thumbnail
24
pptx

Ladina-Ameerika esitlus

Ladina- Ameerika Laura Luht Ethel Enniko 8a MHG Tartu, 2014 • Ameerika maailmajao osa, kuhu kuuluvad Ameerika maad (välja arvatud USA ja Kanada) • 16 saj vallutasid need alad hispaanlased ja portugallased • Segunenud indiaanlaste, sisserändajate ja Aafrikast toodud neegerorjade kultuurid • Rahvas temperamentne ja tantsulembeline, muusika on rütmikas • Tantsudes kajastuvad Hispaania ja Portugali tantsutraditsioonid Muusika üldiseloomustus • Ebatavalised taktimõõdud • Helilaadi madaldatud 7. aste • Antifooniline laulmisviis (vahelduvalt laulavad kaks koori) • Sealt päris osa rütmipille (nt marakaa) • Armastatuim pill kitarr Kuuba muusika • Hispaania ja Aafrika muusika segunemisel tekkinud • Rütmikas ja tantsuline • Taktimõõt 4/4 (vahel ka 3/4) • Kasutatakse erinevaid rütmipille, kitarri ja keelpille • Pärit erinevad tantsud: 1. rumba (afroameerika päritolu, taktimõõt 4/4) 2. Cha-cha-cha (samuti afroamee

Kultuur
thumbnail
10
doc

Ladinaameerika tantsud

Tallinna Kunstigümnaasium Ladina-Ameerika tantsud Tallinn 2008 SISUKORD Lk. 2 Sisukord 3 Sissejuhatus, Tantsu ajalugu 4 Tants ja muusika, Riietus 5 Tantsuvõtted, Tsa-tsa-tsaa, Samba 6 Salsa 7 Tango, Rumba 9 Kasutatud kirjandus 2 LADINAAMEERIKA TANTSUD Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena. Tuntumad on bachata, lambada, mambo, merengue, rumba, salsa, samba, tsa-tsa (cha-cha-cha). Vähem tuntud Ladina-Ameerika tantsude hulka kuuluvad näiteks boogaloo, boolero, bossa nova, carimbó, charanga, conga, cumbia, forró, maxixe, pachanga, rueda

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
21
doc

Tants ja kõik mis seda puudutab

Nõukogude perioodil hakati nimetama peotantsuks. Neist tantsudest kümnes võisteldakse ka võistlustantsus ehk tantsuspordis. Klassikaliste peotantsudena on levinuimad aeglane valss, fokstrott, rumba, viini valss, tango, samba, tsa-tsa. Võrreldes võistlustantsuga kasutatakse lihtsamaid samme ja liikumisi. Lisaks võistlustantsudena tantsitavatele kindlatele standardtantsudele (nende alla kuuluvad aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep) ja Ladina-Ameerika tantsudele tuntakse seltskonnatantsudena ka muid nagu salsa, mambo, rock'n'roll, diskotants jt. Aeglane valss Esimene paaristants ­ viini valss ­ on üle sajandi olnud inspiratsiooniallikaks uute valsiliikumisel põhinevate seltskonnatantsude loomisel. Võimatu on alahinnata valsi mõju ka klassikalisele ja rahvatantsule. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 ­ 1926, mil

thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun