1.bensiini paagi remont maha võtta , tühjaks lasta , ära puhastada, metall paake saab remontida, jootmisega, kahekomponentsete metall liimidega liimida. Bensiini paak tuleb ikkakist ära vahetada kui on katki remont on hädaabiks ainult.Jootmise teel on remont ohtlik.Pärast remonti tuleb veenduda et ei leki paak. 2.Auto TH tööd(perioodilisus tööd) Vastavalt hooldusraamatu järgi tuleb teha töid, vastavalt ette antud kilomentraasile. Esimene hooldus on taavaliselt õlivahetus ja kõikide liikmite pingutamine ja visuaalne kontroll ja filtrite vahetused.. Peale 50 tuh km. Võivad tulla rihma vahetused ja piduri vahetused jne. Suuremosa autodel on hooldusvälp viidud hästi pikaks (60 tuh ) aga meie tolmustel ja halbadel teeoludel on soovitatav teha seda sagedamini ( 10-20 tuh km.) 3.tööohutus auto käivitamisel. Et käsipiduroleks peal käik väljas, et kedagi poleks kapoti all näppupidi .
pool. Juhtsektorid on pöörderingi all 4tk. Igal sektoril on üks määrdenippel. Määrimiseks on saadaval eritoimelised määrdeaineid, mis võivad esineda ka aerosoolidena. Määrimine või õlitamine on piisav, kui seda tehakse iga päev. Puhasta juhtpinnad enne määrimist. !!!Lahtiste hammasrataste määrimiseks mõeldud määrdeid ei tohi kasutada. Tasandushõlma kasutamisel peab lisaseadme ümberlüliti olema asendis „TAGUMINE LISASEADE“. Pöörderingi kinnitus ja reguleerimine Pöörderingi kinnitust tuleb kontrollida iga päev, et tema raami ja juhtsektorite vaheline pilu ei muutuks liiga suureks. Ajami reduktori põhiosad: Avatud pöördering Hüdromootor Tigu Reduktori vedav hammasratas Korpus (täidetud õliga) Reguleerpolt hambumise tihendamiseks Suletud pöördering 2 hüdrosilindrit 4 Juhtklotsi Pöörderingi kinnitust tuleb kontrollida iga päev, et tema raami ja juhtsektorite vaheline pilu ei muutuks liiga suureks.
Mõõtmed Pikkus: Mootorsõiduk 12 m Haagised 12 m (18,75) Mootorrattad 4m Laius: M1 2,5m (2500 mm) 2-rattalised mopeedid 1m Mootorrattad 2m O1 haagis võib olla vedavast sõiduautost 30 cm laiem Suurim lubatud kõrgus: 4m väljaarvatud L kategooria sõidukid, neil on 2,5m Euroliidu telje koormus on 9 tonni. Auto ja haagise kaal võib max olla 44 tonni. Sõiduki nõuetele vastavad kontroll ja järelvalve süsteem Sõiduki, selle osade ja varustuse tüübi kinnitus. Toodangu järelvalve Sõiduki tehnoülevaatus Liikluses osaleva sõiduki tehnoseisundi kontroll (teostavad vaid kindlad isikud, vajalike paberitega). Ekspertiisi ja katsetamist viib läbi ARKi poolt tunnustatud katsekoda. Sõiduki ümberehitamise võimalikkuse ja viisi määrab ARK Auto rehvid Tähistamine · E (e1, E2), DOT (2005) · Ei tohi olla vanem kui 10 aastat · Mustri sügavus 1...6 mm · 3...4 mm peal on viimane piir
Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter,kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja tigu. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu jhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehaaniline · Hüdrauliline · elektriline Mehnaanilise ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoovbadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja tööpvarras. Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · ühe roolitrapetsiga · kahe roolitrapetsiga Kahe trapetsiga rooli nimetatakse liigendatud trapetsiga rooliks, ühega aga terviklikuks. Roolitrapets võib asuda: · eespool juhtsilda · tagapool juhtsilda Rooliratta ja mehhanismi paigutuse järgi jagunevad roolid: · ühtse mehhanismiga · lahutatud mehhanismiga
kvalitatiivne segumoodustus. Surveprotsess algab 4-taktilises mootoris momendist, kui sulguvad mootori sisselaskeklapid ja 2-taktilises mootoris pärast gaasivahetust. Surveprotsessi ülesandeks on suurendada ringprotsessi temperatuuri-intervalli, ette valmistada küttesegumoodustamiseks parim keskkond, saavutada kütuse paremad põlemistingimused ja gaasi täielikum paisumine töötaktil. Segumoodustumisprotsess algab sellest momendist, kui silindrisse suunatakse kütus. Hetkel on bensiini- ja diiselmootoritel on kütuse suunamise protsess silindrisse erinev. Segumoodustumisprotsessi iseärasused sõltuvad, kas tegemist on ülelaadimiseta või ülelaadimisega mootoriga. Põlemisprotsess, algab momendist kui küttesegu komprimeerimise tulemusena tekkivad silindris esimesed ülihapendite ergastatud ühendid, mis kutsuvad esile küttesegu kohttsentrite helesinised hõõgumised, mille järgi hilisemalt tekkivad esimesed küttesegu põlemiskolded.
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Kütuse aurud segunevad õhuga ja moodustub küttesegu. Survetakti lõpus tõuseb surve tõttu temperatuur silindris nii kõrgele, et küttesegu süttib. Küttesegu põlemisest tekkivad gaasid, ning rõhk silindris suureneb. Järgneb jälle töötakt. Õhu sisse laskmiseks ja tööd teinud gaaside välja laskmiseks on silindri kaanes avad, mida kindlaksmääratud momendil avavad ja sulevad gaasijaotusmehhanismi klapid. Kütus pihustatakse silindrisse toitesüsteemi pihusti kaudu, mis otsapidi silindris. Mida suurema rõhu alt kütus vabaneb, seda peenemaks pihustub. Uutel mootoritel on pihustitel pihustusrõhk 2000 bar. Kütust võib silindrisse pihustada ärapõlemise jagu st tegelikult määrab kütuse silindrisse sisestamise koguse sinna sisenenud õhu kogus. Silindrisse sisestatud liigne kütus väljub silindrist põlemata, suitsu ja tahmana. See juhtub siis, kui näiteks
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
