Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Laboratoorse töö protokoll - sarnased materjalid

petaja, kuup, pilase, protokoll, erisoojus, rkused, allkiri, vigade, segaja, statiiv, imsuse, stopper, hine, termomeeter, vest, niit, pendel, nihik, diameeter, kasuteguri, ikuse, tmiste, usaldusnivoo, tkeha
thumbnail
1
doc

Laboratoorne töö nr.2

1.mis on elastsusjõud? 2. millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? 3.milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest? selgitage lähemalt ka seadust väljendavas valemis sisalduvate suuruste sisu. 4.kuidas nimetatakse uurimisalust sõltuvust ja millise kujuga on selle sõltuvuse graafik? 5.kuidas saaks seda seadust kasutades määrata kummipaela jäikust? 1.keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Deformatsiooniliigist sõltumata on elastsusjõud alati deformatsiooniga vastassuunaline, elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. 2.elastseks võib lugeda deformatsiooni, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad. 3.seda väljendab Hookei seadus-kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe=kl 4.keha tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Graafik on 5.kõverjoo

Füüsika
67 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Laboratoorne töö nr 1

Füüsika laboratoorne töö nr 1 1. Mis on mõõtmine? Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. 2. Milliseid mõõtõhikuid kasutab SI pikkuse, aja ja massi mõõtmiseks? Pikkus- meeter Aeg- sekund Mass- kilogramm 3. Kuidas leitakse mõõtarv? Mõõdetava suuruse väärtuse leiame tema võrdlemisel eelnevalt kokku lepitud samanimelise suuruse - mõõtühikuga. Saadud arvu nimetatakse mõõtarvuks. 4. Mis on mõõteviga? Mõõteviga on defineeritud kui mõõtetulemuse ja mõõdetava suuruse tõelise väärtuse vahe. 5. Kuidas määratakse riistaviga? Riistaviga on mõõteriista ebatäpsusest tingitud viga. Riistaviga on reeglina püsiv, st. ta ei muutu mõõtmiste käigus - järelikult on ka saadav mõõtarv kogu aeg kas pisut suurem või pisut väiksem mõõdetava suuruse tegelikust väärtusest. Niisugust püsivat kõrvalekallet nimetatakse süstemaatiliseks veaks, tema s

Füüsika
371 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Laboratoorne töö nr.3

1. mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse? 2. kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd? 3. kas raskusjõu töö sõltkub keha liikumistrajektoori kujust? 4. millise märgiga on raskusjõu tö, kui keha liigub üles, kas positiivne või negatiivne? 5. milline on samal ajal töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha tõuseb? 6. mida nimetatakse võimsuseks ja kuidas seda arvutatakse? 7. milliseid erinevaid mõõtühikuid kasutatakse võimsuse mõõtmiseks? 8. tuletada valem keha tõstmisel arendatava võimsuse arvutamiseks. 1. mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga A=f x s ( f korda s ) 2. raskusj'u poolt tehtavat tööd arvutatakse valemiga A=mgs 3. raskusjõu töö ei sõltu keha liikumistrajektoori kujust, sest Maa tõmbab kõiki kehasi enda poole võrdselt 4. kui keha liigub üles on raskusjõu töö negatiivne 5. töö, mi

Füüsika
53 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Keemia alused, laboratoorne töö nr 3 protokoll

Laboratoorne töö 3 Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus Sissejuhatus Keemilised protsessid jagunevad pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni, vastupidiselt need reaktsioonid ei kulge. Pöörduvad reaktsioonid aga kulgevad nii ühes kui teises suunas, reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi, mille vahekord varieerub sõltuvalt erinevatest tingimustest. Keemiliseks tasakaaluks nimetatakse olukorda, kus pöörduvate reaktsioonide puhul ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu, vastassuunalised protsessid kulgevad ühesuguse kiirusega. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc). [A]...[D] ­ ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm 3 (A, B on lähteained, C, D on saadused) a, b, c, d ­ koefitsiendid reaktsioonivõrrandist Gaasiliste ainete osavõtu

Keemia alused
83 allalaadimist
thumbnail
16
docx

ANORGAANILINE KEEMIA I LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL

ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum I 1 TÖÖ 2: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE ERISOOJUSMAHTUVUSE KAUDU Töö eesmärk: Määrata metalli aatommass erisoojusmahtuvuse kaudu Töövahendid: kalorimeeter, keeduklaas, termomeeter, kaal, 30-50 g metallitükk Töö käik: Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas ja valati sellesse umbes 100 cm3 vett. Vett täis siseklaas kaaluti uuesti ning asetati tagasi kalorimeetrisse. Mõõdeti kalorimeetris oleva vee temperatuur. Võeti kiiresti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati ettevaatlikult termomeetriga vett ning märgiti vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed: 1) Metalli mass: m1 = 28,61g = 0,02861 kg 2) Kalorimeetri siseklaasi mass

Anorgaaniline keemia
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Laboratoorse töö "DISPERSIOON LAINEJUHIS"

Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö „DISPERSIOON LAINEJUHIS“ ARUANNE Täitjad: Juhendaja: J. Pärn Töö tehtud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ……………………………………….. Aruanne tagastatud: …………………………………….. Aruanne kaitstud: ………………………………………. Juhendaja allkiri: ……………….. Töö käik 1.Mõõta lainejuhi külgede pikkused: Lainejuhi laius: a = 0,023 m Lainejuhi kõrgus: b = 0,010 m 2. Arvutada kriitiline lainepikkus vabas ruumis: λkr = 2a = 0,046 m 3. Leida vastav sagedus: C=λ* f fkr = C/λλkr = 3*108/λ0,046 = 6,52GHz 4. Häälestame generaatori etteantud sagedustele f0x: 1) f01 = 8 GHz 2) f02 = 10 GHz 3) f03 = 13 GHz 4) f04 = 16 GHz Liikudes sondiga piki liini, leida signaali indikaatori näidu järgi kaks kõrvutiasetsevat

Laineväljad
51 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Laboratoorne töö: LC ostsillaator

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: LC ostsillaator Praktikum nr 5 aines Raadiosageduslik skeemitehnika ARUANNE Täitja(d): xxx Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 9. Aprill 2012 Aruanne esitatud: 16.aprill 2012 Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Lihtsa ostsillaatori ehituse ja tööpõhimõttega tutvumine. Mahtuvuslikus kolmpunktlülituses generaator. Positiivne tagasiside ja selle kasutamine. Ostsillaatori väljundsignaali puhtus ja sageduse stabiilsus, toitepinge kõikumiste mõju. Siirdeprots

Skeemitehnika
16 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Laboratoorse töö „KOORMUSE SOBITAMINE LIINIGA“

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö „KOORMUSE SOBITAMINE LIINIGA“ ARUANNE Täitjad: Juhendaja: J. Pärn Töö tehtud: 10.10.2007 Aruanne esitatud: ……………………………………….. Aruanne tagastatud: …………………………………….. Aruanne kaitstud: ………………………………………. Töö eesmärk Koormusega sobitamata liinilõigule lühisliini pikkuse arvutamine. Töö teostus: 1. B) Lülitasime lühise liini lõppu C) Fikseeritud kahe järjestikuse pinge miinimumide asukohad olid: x1= 483 mm ja x2= 703 mm. D) arvutatud lainepikkus: λ=2(xx2-x1)= 2(x703-483)= 440 mm 2. A) Lülitasime koormuse liini lõppu Pinge max ja min koht liinil: Umax= 90 V ja Umin= 8,5 V U max 90 B) Seisulainetegur SWR   3,25

Laineväljad
46 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Laboratoorne töö nr 11

TALLINNA POLÜTEHNIKUM LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Laboratoorne töö aines: Elektriajamite juhtimine Töö: 11 Õpilaste ees- ja perekonna nimi: Õpperühm: EA- Töö tehtud: Aruanne esitatud: Töörühm: 1 Hinne: Õppejõud: Töö nimetus: Valgusinstallatsiooni juhtimine programmeeritava loogikakontrolleri abil II Töö objekti andmed: Kasutatud riistad: 1. Programmeeritav kontroller TSX 1720 1. Programmeeritav kontroller TSX 1720 2. Terminal TSX T317 3. Nupujaam. L1 L2 L3

Elektriajamite juhtimine
31 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Laboratoorne töö: „Transistorvõimendi“

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: ,,Transistorvõimendi" Raadiosageduslik skeemitehnika ARUANNE Täitja(d): Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 18. aprill 2012 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Tutvumine bipolaartransistoriga. Bipolaartransistori lihtsustatud mudel, transistor võimendina. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Kasutatavad seadmed: 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603.

Skeemitehnika
37 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Laboratoorse töö nr. 2 aruanne: PC OSTSILLOSKOOP

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Telekommunikatsiooni mõõtesüsteeid ARUANNE PC Ostsilloskoop Täitja(d) Jekaterina Brõtsejeva 083933IATB Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 02.04.2012 (kuupäev) Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja all

Telekommunikatsiooni...
12 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Laboratoorse töö: "SPEKTRIANALÜSAATOR" ARUANNE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö SPEKTRIANALÜSAATOR ARUANNE Täitjad Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 27.02.2012 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1.) Tutvusime analüsaatori HP8590L kasutamisega [1]. - Analüüsitava sagedusala piiride seadmine (FREQUENCY) - Analüüsitava sagedusala laiuse seadmine (SPAN

Telekommunikatsiooni...
11 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Karastamise laboratoorse töö kokkuvõte

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Karastamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines „Materjaliõpetus“ TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK 1 Üliõpilane: “…..“ ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: “…..” ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 ÜLDMÕISTED Karastamine - terase kuumutamine üle faasimuutuste piiri, hoidmine nimetatud temperatuuril ning sellele järgnev kiire jahutamine. Jahutatakse tavaliselt vees, õlis või õhus. Karastamisprotsessi kasutatakse terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kulumiskindluse ja kõvaduse (tööriistaterased) tõstmiseks. Karastamisel

Materjaliõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Noolutamise laboratoorse töö kokkuvõte

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Noolutamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines „Materjaliõpetus“ TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK I Üliõpilane: “…..“ ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: “…..” ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 ÜLDMÕISTED Noolutamine – karastatud terase kuumutamine alla faasimuutuste piiri (727° C), selle seisutamine (vähemalt 1h) ja jahutamine (tavaliselt õhus). Noolutus on termotöötluse lõppoperatsioon, mida kasutatakse sisepingete ja kõvaduse vähendamiseks ning plastsuse ja sitkuse suurendamiseks. Terase karastamisel, mil austeniit muutub martensii

Materjaliõpetus
24 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Laboratoorne töö nr.5 joonte orienteerimine

Laboratoorne töö nr.5: joonte orienteerimine Laboratoorse töö eesmärgiks on määrata laboratoorses töös nr.3 märgitud kolmnurga joontele tõelised asimuudid ja direktsiooninurgad. Leida meridiaanide koonduvused, rumbid ja horisontaalnurgad. Laboratoorses töös nr.3 leitud punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid on esitatud tabelis (Tabel ). Tabel . Punktide 1, 2 ja 3 geodeetilised ning ristkoordinaadid Punkt B L X(km) Y(km) 1 5923'35'' 2507'35'' 6684,37 564,03 2 5924'20'' 2510'33'' 6685,80 566,81 3 5925'13'' 2509'58'' 6687,45 566,23 1) Meridiaanide koonduvuse arvutamine. a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. At12= 6400'00''; At13= 3700'00''; 12= 6300'00''; 13= 3600'00''

GEODEESIA
27 allalaadimist
thumbnail
8
docx

RADIAALVISKUMISE MÕÕTMINE

tolerantsijärk. Määrake lubatud tolerantsijärgu alusel täpsusaste (vahemikus 6 – 16). Kirjutage tulemused Tabelisse 1. 4. Märkige võlli eskiisile lubatud radiaalviskumine vastavalt standardtähistusele. Võlli eskiis koos nimetatud tähistega on protokolli osaks. 5. Esitage töö tulemused õppejõule. Peale töötulemuste üle vaatamist õppejõu poolt korrastage töökoht. 6. Vormistage laboratoorse töö protokoll vastavalt „Tolereerimise ja mõõtetehnika laboratoorsete tööde aruannete vormistamine“ nõuetele ning esitage õppejõule hindamiseks. Joonis 1. indikaatorkell ja selle hoidik 2 Joonis 2. Mõõdetav detail 31,91mm B 16,95mm 14,85mm

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Füüsika praktikumi töö nr 5 protokoll

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 5 OT allkiri Kulgliikumine Töö eesmark: Ühtlaselt kiireneva Töövahendid: Atwoodi masin, sirgliikumise teepikkuse ja kiiruse lisakoormised valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine Skeem Töö teoreetilised alused Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust

Füüsika
764 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Füüsika protokoll töös MAGNETRON

Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 OT allkiri: MAGNETRON Töö eesmärk: Töövahendid: Elektroni erilaengu määramine Magnetron, toiteplokk, milliampermeeter, magnetroni abil. ampermeeter, voltmeeter. Skeem Töö teoreetilised alused. Tähtsateks elementaarosakesi iseloomustavaks suurusteks on nende laeng e ja mass m. Elektroni liikumine elektri- ja magnetväljas sõltub laengu ja massi suhtest e ,

Füüsika
766 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu

ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum I Töö 2: Metalli aatommassi määramine Katse 1: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud töövahendid: kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter Kasutatud reaktiivid: metallitükk, vesi Töö käik: a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm 3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur. Protokolliti katse andmed tabelisse. Kasutades katseliselt leitud metalli erisoojusmahtuvust, arvutati Dulong- Petit´ seaduse põ

Anorgaaniline keemia
27 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Anorganiline keemia I praktikumi protokoll 1

Anorganiline keemia I: laboratoorse töö protokoll Gulnara Filippova (KAPB 160801) Laboratoorse töö teostamise kuupäev 13.02.2017 Praktikum 1 Töö nr 2: Metalli aatommaasi määramine Katse 1: metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmark Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter, metallitükk (30-50 g raskune), vesi Töö käik a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30- 50 g raskune metallitükk, siduti see niidi otsa ja riputati 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. e) Segati termomeetrig

Anorgaaniline keemia
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füüsika praktikumi protokoll nr 12 Takistuse temperatuurisõltuvus

Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 OT allkiri: Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, poolju-hi omajuhtivuse autotransformaator, oommeeter, lüliti, tekkimiseks vajali-ku ühendusjuhtmed. aktivatsioonienergia arvutamine. Skeem

Füüsika
476 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Anorgaaniline keemia I praktikum 2 protokoll

ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati

Anorgaaniline keemia
95 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste parameetrite määramine

Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Üliõpilane: Teostatud: 22.02.2012. Õpperühm: YAGB42 Kontrollitud: Töö nr. 23FK Arvestatud: Sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste parameetrite määramine Töö eesmärk: · Ensüümreaktsiooni kineetiliste konstantide K m ja Vmax määramine Lineweaver- Burki koordinaatides ehitatud graaafiku abil (1/v sõltuvana 1/S ). · Ensüümi aktiivsuse määramine (1 sekundi jooksul ärareageerivate substraadi moolide arv 1 grammi ensüümi toimel 1 sekundi jooksul). Üldmõisted: On olemas esimest järku ja teist järku kineetilised võrrandid. 1) Esimest järku kineetiline võrrand: k ühik: 2) Teist järku kineetiline võrrand: k ühik: Erinevalt esimest järku kineetilisest võrrandist kirjeldub reaktsioo

Füüsikaline keemia
89 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Keemia 5. protokoll

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Lahuse kontsentratsiooni määramine töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Tuuli Viliberg EAEI 12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Jekaterina Gorohhova 03.11.2011 17.11.2011 · Eesmärk Selle laboratoorse töö eesmärgiks oli gaasiliste ainete mahu ja metallitüki massi mõõtmine. · Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). · Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm 3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter.

Keemia ja materjaliõpetus
53 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Keemia protokoll 1

Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona-Theresa Võlma praktikum I B-1 102074 Töö nr. 2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1, Töö eesmäärk: metalli aatommassi määramine erisoojusjuhtivuse kaudu. Reaktiivid: metalli tükk, vesi Töö käik: Kaalutakse ~30g-ne metalli tükk, seotakse niidi otsa ja asetatakse 15 min-ks keevasse vette. Seejärel kaalutakse kalorimeetri sisemine klaas, valatakse sinna 100cm 3 vett ja kaalutakse uuesti, et teada saada vee mass. Veega klaas asetatakse kalorimeetrisse. Seejärel möödetakse kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metall ning asetada kalorimeetris olevasse veeklaasi. Seejärel tuleb termomeetriga ettevaatlikult vett segada ning mööta vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed Metalli mass m1 0,02992 kg Kalorimeetri m3 0,04568 kg siseklaas

Anorgaaniline keemia
79 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Keemia protokoll 2

Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- TheresaVõlma praktikum II B-1 102074 Töö 6 ­ HCl ja NaOH vahelise neutralisatsioonireaktsiooni soojusefekti määramine Töö eesmärk: Välja arvutada katseliste andmete põhjal neutralisatsiooni soojusefekt. Reaktiivid: HCl ­ vesinikkloriid (tugev hape) NaOH ­ naatriumhüdroksiid (tugev alus) Töö käik: Kuiva keeduklaasi mõõta 100cm3 1 M HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolaatoriga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõta 100 cm3 1 M NaOH lahust ja mõõta selle temperatuur. Valada kiiresti HCl NaOH lahusesse ja termomeetriga segades määrata lahuse kõrgeim temperatuur. Saadud 0,5 M NaCl lahuse tiheduse ja erisoojusmahtuvuse võib lugeda vastavate vee parameetritega: c= 4,18 J g-1 K-1 ja = 1 g cm-3. Saadud lahuse mass on seega 200g. Nende andmete põhjal on võimalik arvutada reaktsioonil eraldunud soojushulka q (J). Saadud an

Anorgaaniline keemia
96 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Keemia protokoll 3

Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum III B-1 102074 Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida temperatuuri muutust reaktiivide vesilahuste valmistamisel. Reaktiivid: H2O ­ vesi ; NH4NO3 ­ ammooniumnitraat ; Na2SO4 ­ naatriumsulfaat Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 5 cm3 destilleeritud vett ning möödetakse selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida temperatuuri muutusi ning märkida üles suurim erinevus algtemperatuurist. Katse andmed: Katseklaasi sisu Algtemperatuur Lõpptemperatuur Suurim erinevus O O C C algtemp.-st Vesi + ammoon

Anorgaaniline keemia
83 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Anorgaaniline keemia Protokoll 6 Katioonid

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0031 Anorgaaniline keemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 6 Katioonide kvalitatiivne keemiline analüüs Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoorne töö nr 6 ­ Katioonide kvalitatiivne keemiline analüüs Töö eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks oli katioonide olemasolu tõetamine lahuses. Tõestamiseks kasutatakse katioonide väljasadestamist, tilkanalüüsi ja leekreaktsiooni. Kasutatud töövahendid Katseklaaside komplekt, filterpaber, klaaspulk, tsentrifuug, pipett, gaasipõleti, leeginõel,

Anorgaaniline keemia
183 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Keemia protokoll 5

Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum v B-1 102074 Töö 10 : Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Happed ja alused. Hüdrolüüs Katse 2a : Happed ja alused Töö eesmärk : Lahuse happelisuse ja aluselisuse määramine Reaktiivid : 0,01M lahused: HCl, HNO3, H2SO4, H3PO4, NaOH, CH3COOH, NH3·H2O ; 0,1M lahused: NaCl, Na2CO3, NH4Cl, Al2(SO4)3 ; 1M lahused: CH3COOH, NH3·H2O ; Värskelt valmistatud destilleeritud H2O ; kraanivesi ; 0,1M glükoosi lahus Töö käik : Lahused kanda pipeti abil tilkanalüüsi plaadi (TAP) kahte pessa ca 4-5 tilka. 1) Universaalindikaatorpaberile kanda klaaspulgaga ühes reas olevatest igast TAP-pesast väike tilk lahust, kusjuures tilgaalune paberipind omandab lahuse pH-le vastava värvi, mida tuleb võrrelda indikaatorite karbi peal oleva skaalaga. 2) Esimesse pessa lisatakse indikaator fenoolftaleiini lahu

Anorgaaniline keemia
144 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Keemia protokoll 4

Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum IV B-1 102074 Töö 8 : Lahuste kolligatiivsed omadused Katse 1: Suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö eesmärk : Reaktiivid: C12H22O11 ; H2O Töö käik: 100cm3 kuiva katseklaasi pipteerida 50 cm3 destilleeritud vett ja asetada 300 cm3 keeduklaasis olevasse lumest ja NaCl segust valmistatud klahusesse (100:5). Märkida vee temperatuur momendil, mil tekivad esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõta termomeetriga 0,1oC täpsusega. Allajahtumisevältimiseks tuleb katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldada keeduklaas jahutussegust ja raputada vette 25g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetada keeduklaas uuesti jahutussegusse ja mõõta saadud lahuse külmumistemperatuur. Arvutada suhkru

Anorgaaniline keemia
81 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Üldmõõtmised - laboratoorium

Risto Sepp Bertel Schwindt Keith Tauden Hendrik Tammi ÜLDMÕÕTMISED LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Peeter Otsnik Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. …………….. …………….. …………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Üldmõõtmised 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused.

Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Keemia protokoll

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Lukas Kalviste LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Regina Raidma Tallinn 2019 Sisukord KATSED..................................................................................... 3 Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele................................3 Katse 2. Aine kontsentratsiooni ja iseloomu mõju reaktsiooni kiirusele.............3 Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele............................................4

Analüütiline keemia
1 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elementide keemia esime protokoll

Elementide keemia Laboratoorse töö 1 Esimese rühma katioonide tõestusreaktsioonid. P1.1 Tõestusreaktsioonid Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl­ -ioonidega moodustub valge pliikloriidi sade: Pb2+ + 2Cl­ PbCl2 Pb(NO3)2 + 2HCl PbCl2 + 2HNO3 b) I­ -ioonidega (lisada 1 tilk) moodustub kollane pliijodiidi sade: Pb2+ + 2I­ PbI2 Pb(NO3)2 + 2KI PbI2 + 2KNO3 Sademe kuumutamisel etaanhappega hapestatud vees ning seejärel jahutades eraldub PbI2 kuldsete lehekestena. c) CrO42­ -ioonidega moodustub kollane pliikromaadi sade: Pb2+ + CrO42­ PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 PbCrO4 + K2NO3 Sade lahustub NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni, sade kaob: PbCrO4 + 4OH­ [Pb(OH)4]2­ + CrO42­ Ag+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl­ -ioonidega moodustub valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl­ AgCl AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Tekkinud AgCl sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustub lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid, sade kaob. AgCl + 2NH3 H2O [Ag

Elementide keemia
104 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun