2. märgatavalt suurem tootlikkus, kuid kasutatavate tööriistade stantside kõrgest maksumusest tingituna leiab vormstantsimine kasutamist põhiliselt sari- ja massvalmistamisel. 3. stantside täpsus ja pinnakvaliteet ületavad märgatavalt sepiste oma, mis vähendab täiendava mehaanilise töötlemise mahukust ning sellega kaasnevat metallikadu laastuna. 4. vormstantsimisel kasutatakse reeglina suurema võimsusega seadmeid (vasaraid, presse) kui sepistamisel. Põhjuseks on metalli voolamine kogu mahus stantsimisel, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikut osade kaupa. 5. vormstantsimine võimaldab üldiselt valmistada keerukama kujuga tooteid kui sepistamine stantsiste keerukus.
1) Nugalõikamine- kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine- kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueraldusega ehk teriklõiketöötlemisel eraldab terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. Ortogonaallõikamine kirjeldab protsessi kahe aktiivjõu aüsteemis- normaaljõud laastule teriku esipinnal Fn ja laastu ning teriku esipinna vaheline hõõrdejõud Ft. Metalllaastu liigid: töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on omakoda seoses tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töötdeldav materjal kui ka lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on
lõikeliikumisele võib nuga saada ka lõikeserva sihilise sirgjoonelise võipöörleva liikumise. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueemaldusega eraldab lõikuri terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. 36. Vastufreesimine Freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas on freesi pöörlemis-ja tooriku ettenihke suunad vastassuunalised. 37. Plasmakeevitus Kuulub kaarkeevituse protsesside rühma, energiaallikaks on kontsentreeritud ja ioniseeritud gaasivool, mis on tekitatud keevituskaare kokkusurumise abil. Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiivselt jahutava suudmiku abil. Võib keevitada praktiliselt kõiki
, et silmas on peetud nende lõppkasutust. 3 Puitplaadid Külli Kalbre 1. Puitplaattooted Puitplaat-ehitusmaterjalide gruppi kuulub suur hulk välisilmelt ja tehniliste omaduste poolest erinevaid tooteid. Nende kõikide põhikomponendiks on suuremal või vähemal määral puit – spoonina, laastuna, liistudena, lippidena, saepuruna või puidukiududena. Need struktuurikomponendid seotakse liimi abil, rakendades kuumpressimist. Liimikomponentide valik sõltub plaadi kasutuseesmärgist – plaadid võivad olla ette nähtud kasutamiseks kas sise- või välistingimustes. Võimalik on kasutada peale liimi ka teisi siduvaid aineid, milleks on valdavalt kas tsement või kips. Kõikidel plaadiliikidel on ehitustegevuse seisukohalt rida samatüübilisi eeliseid: 1
Materjal ei tohi paikneda kokkuveoteel nii, et see takistaks masina liikumist. Lühike metsamaterjal peaks metsuri poolt olema virnastatud 0,2-0,5 m3 virnadesse ja paigutatud võimalikult risti kokkuveotee suunaga nii on metsaveomasina ja ka metsuri tootlus suurem. Tooraine ettevalmistuse tehnoloogiline skeem Joonisel on kujutatud tooraine ettevalmistuse põhimõttelist tehnoloogilist skeemi. Ettevõttesse võib tooraine saabuda mujal põhiliselt jääkpuidust valmistatud laastuna või ümarpuiduna, mis kooritakse ja laastustatakse raiemasinates e. hakkurites. Kasutusel on peamiselt ketasraiemasinad, mis on trummelraiemasinatest tootlikumad ja võimaldavad paremat laastu kvaliteeti. Joonis. Puittooraine ettevalmistuse skeem 1 autolaadur 2 põikkonveier 4 koorimispink 5 koorepunker 6 ketasraiemasin 7,8,10 laastupunkrid 9 vagun laastuga Protsess jätkub paberimasinas. Spetsiaalses kastis lahjendatakse paberimass 0,8-1,5%
Selle markeeringu kasutamise eelduseks on, et toode vastab euroopa Standardiseerimiskomitee (CEN) normidele või nendega samastatud rahvuslikele normidele. Seega ei ole CE- markeering otseselt kvaliteeti tõendavaks märgiks, vaid tõendab üksnes, et toode vastab CDP nõuetele. Puitplaattooted Puitplaat-ehitusmaterjalide gruppi kuulub suur huilk välisilmelt ja tehniliste omaduste poolest erinevaid tooteid. Nende kõikide põhikomponendiks on suuremal või vähemal määral puit spoonina, laastuna, liistudena, lippidena, saepuruna või puidukiududena. Need struktuurikomponendid seotakse liimi abil, rakendades kuumpressimist. Liimikomponentide valik sõltub plaadi kasutuseesmärgist plaadid võivad olla ette nähtud kasutamiseks kas sise- või välistingimustes. Võimalik on kasutada peale liimi ka teisi siduvaid aineid, milleks on valdavalt kas tsement või kips. Kõikidel plaadiliikidel on ehitustegevuse seisukohalt rida samatüübilisi eeliseid:
markeeringu kasutamise eelduseks on, et toode vastab euroopa Standardiseerimiskomitee (CEN) normidele või nendega samastatud rahvuslikele normidele. Seega ei ole CE- markeering otseselt kvaliteeti tõendavaks märgiks, vaid tõendab üksnes, et toode vastab CDP nõuetele. Puitplaattooted Puitplaat-ehitusmaterjalide gruppi kuulub suur huilk välisilmelt ja tehniliste omaduste poolest erinevaid tooteid. Nende kõikide põhikomponendiks on suuremal või vähemal määral puit – spoonina, laastuna, liistudena, lippidena, saepuruna või puidukiududena. Need struktuurikomponendid seotakse liimi abil, rakendades kuumpressimist. Liimikomponentide valik sõltub plaadi kasutuseesmärgist – plaadid võivad olla ette nähtud kasutamiseks kas sise- või välistingimustes. Võimalik on kasutada peale liimi ka teisi siduvaid aineid, milleks on valdavalt kas tsement või kips. Kõikidel plaadiliikidel on ehitustegevuse seisukohalt rida samatüübilisi eeliseid:
Sulatatakse keevitavad pinnad või surutakse kokku kuumutamisel. On gaaskeevitus, elektrikeevitus, kontaktkeevitus.; 3.2) Jootmine--- sulatatakse madala sulamistemp joodis, mis tahkumisel nihkub joodetavaks metalliks. Jaotus: pehmejoodis, kõvajoodis. Kasutatakse jootmisel räbusteid(lahustavad oksiidid) 4)Detailide valmistamine lõikamisega--- valmistamisviisid: treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. 13.Silikaatne keraamika. Süsiniku modifikatsioonid. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust. Silikaadid on peamised koostised kivimites, liivas, savis. Silikaatide struktuuri käsitlemisel ei vaadelda mitte niivõrd võre elementaarrakkude ehitust, kuivõrd räni ja hapniku seost. Nimelt on silikaatidele iseloomulik röni ja hapniku tetraeedrte esinemine. Side Si ja O vahel on suunatud, st on teatud määral kovalentne
järgmised. Vormstantsitud toodete stantsiste, stantstoodete piiratud mass, samal ajal kui sepistel võib see ulatada sadade tonnideni. Märgatavalt suurem tootlikkus, kuid kasutavate tööristade stantside kõrgest maksumusest tingituna leiab vormstantsimine kasutamist põhiliselt sari- ja massvalmistamisel. Stantsiste täpsus ja pinnakvaliteet ületavad märgatavalt sepiste oma, mis vähendab täiendava mehaanilise töötlemise mahukust ning sellega kaasnevat metallikaudu laastuna. Vormstantsimisel kasutatakse reeglina suurem võimsusega seadmeid(vasaraid, presse) kui sepistamisel. Põhjuseks on metalli voolamine kogu mahus stantsimisel, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikult osade kaupa, s.t. piiratud mahus. Siiski on olemas stantsimismeetodid, kus tooriku deformeerimine toimub jark-järgult, piiratud mahus rotatsioonstantsimine, radiaalstantsimine, rõngvaltsimine, rotatsioonvenitamine.
43. Milliste omadustega puidulaastu kihte ja milliseid liime kasutatakse puitlaastplaatide valmistamisel Eestis? PLP koosnevad puitlaastudest ja liimist ning on valmistatud kuumpressimisel. Puitlaastplaadid on kas ühekihilised või mitmekihilised. Mitmekihilises puitlaastplaadis on tavaliselt kolm kihti: välimine-sisemine-välimine. Väliskihid on tehtud puidu peenemast fraktsioonist. Sisekiht on valmistatud puidu jämedamast fraktsioonist. Laastuna kasutatakse enamasti okaspuidu laastu. Liimi põhikomponent on vaik (enamasti karbamiidformaldehüüdvaik). Vaigule võib olla lisatud parafiini, karbamiidi, kõvendit ja ka teisi lisandeid, mis moodustavad ühtse süsteemi (liimi). Puiduosakeste sidumiseks kasutatakse liime: Fenoolvaigud – madal kõvenemise kiirus (-) Karbamiidvaigud – eritab formaldehüüdi (-) Isotsüanaatvaigud – eeliseks tugev liimühendus väiksema liimihulgaga, ei erita formaldehüüdi.
Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 11. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid
Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid
Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 13. Silikaatne keraamika. Süsiniku modifikatsioon. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust, kahest maakoores enamlevinud elemendist. Silikaadid on peamised koostisosad kivimites, savis, liivas. Silikaatide struktuuri käsitlemisel ei vaadelda mitte
Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid
Servamine ehk seimerdamine Saematerjali servamine ehk seimerdamine on servamata saematerjali servade ülelõikamine selliselt, et saadakse servatud materjal Eesmärgiks on saada servamata saematerjalist servatud saematerjal Variandid laudade servamisel : kindlale laiusele (kõik lauad on ühelaiused) vabale laiusele (suurim võimalik laius) Servamine : Kerassagidega (jäätmed jäävad pindudena) Freesidega (jäätmed jäävad laastuna) Otsamine ehk kappimine Saematerjali otsamine ehk kappimine on osaliselt poomkandiga laua otsa mahalõikamine selliselt, et saadakse servatud laud Eesmärgiks on saada servamata saematerjalist servatud saematerjal Materjal otsatakse pikkusele, mis vastab saematerjalide standarpikkudele Saetoorme bilanss saematerjali tootmisel % mahust (koorimata palgi puhul) Servatud saematerjal 42..46% Tehnoloogiline laast 27..32% Saepuru 10...15% Koor 20..
annaabi.ee 
