· Keelatud on mahasaagida seda puud, millele toetub rippesse jäänud puu, saagida notte rippuva puu tüükast, maha paisata rippuvat puud teise puu pealelangetamisega. · Keelatud on rippesse jäänud puu ohtlikus läheduses teostada ükskõik milliseid töid vaatamata rippe püsivusele. · Okstelaasimine on lubatud langetajast mitte lähemal kui 50 m. Laasimine sae või kirvega toimub suunaga tüükast ladvani. Ei ole lubatud laasida seistes ise laasitaval tüvel, raiuda või saagida oksi milledele tüvi kindlalt toetub, laasida oksi kokkutõmmatud tüvede pakis või oksi, mis asuvad teiste tüvede või kändude vahel pinge all. Laasijate omavaheline kaugus peab olema vähemalt 5 m. · Töötajad, kes järkavad metsa otseselt raielangil, peavad olema varustatud korralike abivahenditega (hoovad, pöördehaagid, kiilud jm.). Üle 35 nõlvadel on järkamine keelatud
või hoobade abil. Keelatud on mahasaagida seda puud, millele toetub rippesse jäänud puu, saagida notte rippuva puu tüükast, maha paisata rippuvat puud teise puu pealelangetamisega. Keelatud on rippesse jäänud puu ohtlikus läheduses teostada ükskõik milliseid töid vaatamata rippe püsivusele. Okstelaasimine on lubatud langetajast mitte lähemal kui 50 m. Laasimine sae või kirvega toimub suunaga tüükast ladvani. Ei ole lubatud laasida seistes ise laasitaval tüvel, raiuda või saagida oksi milledele tüvi kindlalt toetub, laasida oksi kokkutõmmatud tüvede pakis või oksi, mis asuvad teiste tüvede või kändude vahel pinge all. Laasijate omavaheline kaugus peab olema vähemalt 5 m. Töötajad, kes järkavad metsa otseselt raielangil, peavad olema varustatud korralike abivahenditega (hoovad, pöördehaagid, kiilud jm.). Üle 35 nõlvadel on järkamine keelatud. Juurtega heidetud
likvideerimine. Enne sanitaar-lageraiet tehakse metsakaitseline ekspertiis, mille alusel raie käib. Üldiselt võetakse sanitaarraie ette vastavalt vajadusele ning peamiselt vanemates puistutes, raiudes ära näiteks kahjurite massilist paljunemist soodustavad puud. Laasimine Laasimisega saab tulundusmetsades parandada puidu kvaliteediomadusi. Okste eemaldamisega tüvelt suurendatakse oksavaba puidu osakaalu. Metsaomanikel oleks otstarbekas laasida kvaliteetseid puistuid, millel on potentsiaal kasvatada hinnalist puitu. Puudel peaks olema n-ö looduslikud eeldused ja sobiv vanus, mis tagaksid tööde optimaalse maksumuse ning puistu kvaliteedi tõusu. Üldiselt laasitakse kõiki puuliike, peamiselt aga mändi, kõne alla võib tulla ka kuuse, kase ja sanglepa laasimine. Laasitav puistu peaks olema terve, laasitavate puude keskmine diameeter mitte üle 15 cm.
alati välja raiuda, sest ta on männi-pigirooste vaheperemees. Lehtpuid võib jätta kasvama grupiti ja sedasi, et need ei takistaks männi kasvu. Kuivades kasvukohtades võib jätta kase alles, sest kask vähendab tuleohtu, tagab vajaliku liituse ja parandab mullaviljakust. Põdrakahjustuste ohuga aladel tuleb valgustusraiet vältida seni, kui männi keskmine kõrgus on 3-4 meetrit. 10-20 aastases puistus tuleks välja raiuda ka ,,hundi" tüüpi männid ja tuleviku puid võib ka sellel ajal laasida. Külvikultuurides tuleks jätta külvilapile alles üks suurim puu. Kordusperiood viljakamates kasvukohtades on 5-7 aastat 2 korda, halvemates 1 kord. 12. Harvendusraie eesmärk on metsa väärtuse tõstmine metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel ning lähitulevikus puistu diferentseerumise käigus väljalangevate puude puidu ärakasutamine. Harvendusraie 20-40 aastases puistus : · täius ei tohiks langeda alla 80 % (70%);
Parkides kasvatatakse seda puud üksikpuudena ja väiksemate või suurtemate gruppidena. Geograafiliselt on musta männi looduslik levimisulatus suur iseäranis lääne-ida suunaliselt, ulatudes 3o lp kuni 34o ip, põhjast lõunasse jääb areaal 49o-35o pl vahele. Sellise suure ulatuse juures esineb ka morfoloogilisi, anatoomilisi ja ökoloogilisi erinevusi. Must mänd on valgusnõudlik liik. Oksad on tugevad ja hea puidu saamiseks on vaja tüve laasida. Mustale mändile ei meeldi kevadised öökülmad. Kasvukoha suhtes on ta vähenõudlik - kasvab lubjakividel ja dolomiitidel, samuti liivadel. Musta mändi leidub 250-1400m kõrgusel, kus kasvab peamiselt puhtpuistutena, mistõttu teda kasutatakse Vahemere-äärsetes regioonides kuivade ja kaljusteterrasside metsastamiseks. Lääne-Euroopas (k.a Briti saared) kasutatakse puidu kasvatamiseks Korsika musta mändi, mis on alamliikidest kõige kiiremakasvulisem. Paremini kasvab see kohtades,
vaheperemees. Lehtpuid võib jätta kasvama grupiti ja sedasi, et need ei takistaks männi kasvu. Kuivades kasvukohtades võib jätta kase alles, sest kask vähendab tuleohtu, tagab vajaliku liituse ja parandab mullaviljakust. Põdrakahjustuste ohuga aladel tuleb valgustusraiet vältida seni, kui männi keskmine kõrgus on 3-4 meetrit. 10-20 aastases puistus tuleks välja raiuda ka ,,hundi" tüüpi männid ja tuleviku puid võib ka sellel ajal laasida. Külvikultuurides tuleks jätta külvilapile alles üks suurim puu. Kordusperiood viljakamates kasvukohtades on 5-7 aastat 2 korda, halvemates 1 kord. 12) Harvendusraie Harvendusraie eesmärk on metsa väärtuse tõstmine metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel ning lähitulevikus puistu diferentseerumise käigus väljalangevate puude puidu ärakasutamine. Harvendusraie 20-40 aastases puistus : · täius ei tohiks langeda alla 80 % (70%);
10. Keelatud on mahasaagida seda puud, millele toetub rippesse jäänud puu, saagida notte rippuva puu tüükast, maha paisata rippuvat puud teise puu pealelangetamisega. 11. Keelatud on rippesse jäänud puu ohtlikus läheduses teostada ükskõik milliseid töid vaatamata rippe püsivusele. 12. Okstelaasimine on lubatud langetajast mitte lähemal kui 50 m. Laasimine sae või kirvega toimub suunaga tüükast ladvani. Ei ole lubatud laasida seistes ise laasitaval tüvel, asetada jalgu kahele poole tüve, raiuda või saagida oksi milledele tüvi kindlalt toetub, laasida oksi kokkutõmmatud tüvede pakis või oksi, mis asuvad teiste tüvede või kändude vahel pinge all. Laasijate omavaheline kaugus peab olema vähemalt 5 m. 13. Töötajad, kes järkavad metsa otseselt raielangil, peavad olema varustatud korralike abivahenditega (hoovad, pöördehaagid, kiilud jm.). Üle 35° nõlvadel
õhenenud ja kohati lagunenud, seega puit pehmenenud. Niisugune haab on tarbepuiduks kõlbmatu ning küttekski vilets. Kütteks läheb haaba siiski suurtes kogustes, seda nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas. Viimastel aastatel, kui katlamajades on üha enam hakatud põletama hakkpuitu, on haavapuidu osatähtsus mõnevõrra suurenenud. Seda on soodustanud asjaolu, et hakkpuiduks kõlbab vähem kvaliteetne, südamemädanikuga haab, seda pole vaja korralikult laasida, oluline pole ka tüvede ühtlane jämedus. Seetõttu ei ole sugugi haruldane, kui mõne väikefirma territooriumil või selle läheduses seisavad suurte virnadena haavapakud, oodates puiduhakkurist läbilaskmist. Hübriidhaavad. Vajadus kvaliteetse haavapuidu järele tootmaks tuletikke ja elutarbelisi esemeid (katuselaaste, tünne, taarakaste, lusikaid jm.) tekitas juba ammu vajaduse valida paremaid haabu, et neid paljundada
Laasitav tüvi peab olema sobival kõrgusel. Mida püstisem tööasend, seda kergem on laasijal hingata ja ka selg väsib vähem. Sobivaim töökõrgus on 50 ... 80 cm. Töötamisel ei tohi hetkekski unustada tööohutuse nõudeid. Seistakse kindlalt, põlved kergalt kõverdatud. Saag hoitakse kehale võimalikult lähedal. Parem jalg peab asetsema esikäepideme taga, vasak suunatud kõrvale, ohtlikust tööpiirkonnast kaugemale. Tööd alustades võetakse harkseis, nii on kergem laasida ja laasija säilitab hõlpsasti kindla töörütmi. Saag toetatakse paremale reiele. Tagasilöögi vältimiseks ei tohi mitte kunagi saagida juhtplaadi otsaga. Laasimisel on kõige rohkem kasutatav nn kangmeetod. Saagi käsitsetakse kui kangi, sellest tuleneb ka meetodi nimetus. Kangmeetod sobib kõige paremini kasutada jämedate ja korrapäraselt rühmiti paiknevate okste mahasaagimiseks. Laasimine pendelmeetodil.Pendelmeetodit (nimetatakse ka niitemeetodiks ja
rohkesti. Pinnas tuleb vooderdada lehekomposti või puukoorega ning enne külmade tulekut tuleb taimede ümbrus samuti vooderdada komposti või langenud lehtedega. (Unelmate aed) Crataegus monogyna Üheemakane viirpuu Hooldus Tihe võra nõuab iga-aastast lõikamist, et okste vahele pääseks piisavalt päikesevalgust ja õhku. Puu on reeglina poogitud. Sellepärast tuleb jälgida juurevõsusid ja vesivõsusid. Need lõigatakse kohe pärast kasvama hakkamist ära. Puu tüve ei tohi laasida või püüda võrale lõikamisega teatud kindlat kuju anda. Vastasel korral ei hakka puu õitsema. Parim lõikamisaeg on hilistalvel või varakevadel. (Samuelsson ja Schenkmanis) Viirpuuliike paljundatakse seemnetega, kultivare pookimisega (Mettik, J.). Ühes viljas on 1-5 paksu kestaga seemet. Paks kest takistab idanemist, sügisel külvatud seemned tärkavad enamasti alles ülejärgmisel kevadel. (Sander, 2011) Sellist ,,surnud külvi" pole kellelegi vaja
Mida rangem on metsa kaitsereziim, seda ettevaatlikum peab olema tehnoloogia ja mehhanismide valikul. Parimad variandid on: hobukokkuvedu; pinnasele väikese erisurvega masinad; kerged metsamasinad; ratastraktorid. Lageraietele mõeldud raskeid liitmasinaid ei tohi HR ja SR kasutada. HR eelistada võimalusel säästvat hobukokkuvedu, eriti kaitsemetsades ja talumetsades. Suurepinnalistel HR kasutatakse ka harvestereid (raiemasin, millega saab puu langetada, laasida, järgata, ja asetada notid maha sobivasse kohta). HR sobiv harvesteri mass ei ületa tavaliselt 5 tonni ja lõikepea on mõeldud kuni 35 cm tüveläbimõõduga puude langetamiseks. Kokkuveoteede laius on masinkokkuveol ca 3 m ja hobukokkuveol ca 2 m , kokkuveoteede vahekaugus 20 - 40 m. Soovitav on, et kokkuveoteede pindala ei ületaks 5-15 % kogu puistu pindalast. Kokkuveoteed rajatakse paralleelsed või risti kvartali
annaabi.ee 
