LAANEMETS Olemus Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks liigivaeseteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel. Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad Jäänukid varasematest taigametsadest Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg. Ohtne s Ohtne sõnajalg Kattekold Liigirikkad kuuse- ja kuusesegametsad Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest Salumetsadele iseloomulikud vähenõudlikud liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Ussilakk Jänesesalat Keskkonnatingimused Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Levinum p...
Laanemetsad Mets on taimekooslus, kus peamiserinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,1% kask 28,3% kuusk...
(Pärtel, M. jt. 1999.) Kuivad ja mõõdukalt niisked aruniidud Aruniidud on loodusliku niidutaimkattega lagedad niidud ja heinamaad. Need on enamasti kujunenud lagedaks raiutud metsa, põõsastiku, puisniidu või mahajäetud põllu asemele. Kuivad aruniidud on tekkinud peamiselt põldudele ja neid on tugevasti mõjutanud maaparandus. Lääne- ja Põhja-Eesti lubjarikkad aruniidud võivad olla üsna liigirikkad. Mõõdukalt niisked aruniidud on sageli tekkinud laanemetsadest ja nende muld ei ole enamasti lubjarikas. Kuna enamus aruniitudest on viimase 50 aasta jooksul kas küntud, väetatud või muul moel kultuuristatud, siis ei ole nende rohumaade kaitseväärtust peetud kuigi kõrgeks. Säärane arvamus on siiski ekslik, sest nii kuivadel kui ka mõõdukalt niisketel aruniitudel leidub kaitsealuseid taime- ja loomaliike. Lisaks on aruniidud väärtuslikud maastiku osana pakkudes
sekundaarsed mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel asuvad üle Eesti künnistel, seljandikel, iseloomulik raudkivide esinemine kasutusel looduslike karjamaadena liigirikkad, taimekooslusi 4. Natura 2000 süsteemis 6210 – pool-looduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal (olulised käpaliste kasvukohad) 3) pärisaruniitude tüübirühm tekkinud salu- ja laanemetsadest - sekundaarsed mullad karbonaadirikkad jagatakse kuivadeks ja niisketeks lagedad või enamasti puisniidud Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu (maastikuline nähtus !) puude liituvus alla 0,3 peamised puuliigid tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp põõsaliike palju, sagedamini sarapuu, kadakas, türnpuu, lodjapuu, toomingas
Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. Nõmmerohumaad on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest, lahtiste luidete või liivikute taimestumisel. Taimkate on hõre ja madalkasvuline, valitsevad liivataimed psammofüüdid. Nõmmeniidud on levinud peamiselt saartel, Põhja- Loode ja Kagu-Eestis. Eristatakse kuiva ja niiske nõmmeniidu kasvukohatüüpi. Palurohumaad on kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest, või on neid varem põlluna kasutatud. Palurohumaid leidub kõrgema asendiga tasandikel, lamedatel kühmudel. Võrdlemisi liigivaene kooslus. Levinud Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul. Eristatakse kuiva ja niiske paluniidu kasvukohatüüpi. II Lammirohumaad on jõgede, ojade ja järvede lammidel. Iseloomulikud on kevadised ja harvem ka suvised-sügisesed üleujutused, mis rikastab mulda toitainetega. Muldade huumushorisont sisaldab jõeuhet (alluviaalset setet).
1.4.1. kuiva nõmmerohumaa kkt.- rannikuluidetel, mere- või järvetasandikel. Põhjavesi sügaval, sademetevaesel perioodil kuivavad mulla ülemised horisondid läbi. Rohustu on hõre ja tallamisõrn. 1.4.2. niiske nõmmerohumaa kkt.- laugetes nõgudes, rabade äärealadel. Põhjavee tase suhteliselt kõrge (võib tekkida rabastumine). 1.5. Palurohumaade tüübirühm- kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest. Levinud kõrgema asendiga tasandikel, lamedatel kühmudel. Kooslused on võrdlemisi liigivaesed. 1.5.1. kuiva palurohumaa kkt.- tekkinud pohlapaludest, keskmise viljakusega, mulla ülakiht on perioodiliselt kuiv. Lagedad või üksikute puudega. 1.5.2. niiske palurohumaa kkt.- muld on enamasti ülaveest küllastunud. Puurindes kasvab üksikuid kaski, rohurindes ohtralt kõrrelisi ja tarnu. 2
Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. Nõmmerohumaad on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest, lahtiste luidete või liivikute taimestumisel. Taimkate on hõre ja madalkasvuline, valitsevad liivataimed psammofüüdid. Nõmmeniidud on levinud peamiselt saartel, Põhja- Loode ja Kagu- Eestis. Eristatakse kuiva ja niiske nõmmeniidu kasvukohatüüpi. Palurohumaad on kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest, või on neid varem põlluna kasutatud aladel. Palurohumaid leidub kõrgema asendiga tasandikel, lamedatel kühmudel. Võrdlemisi liigivaene kooslus. Levinud Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul. Eristatakse kuiva ja niiske paluniidu kkt. II Lammirohumaad on jõgede, ojade ja järvede lammidel. Iseloomulikud on kevadised ja harvem ka suvised-sügisesed üleujutused, mis rikastab mulda toitainetega. Muldade huumushorisont sisaldab jõeuhet (alluviaalset setet)
Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. Nõmmerohumaad on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest, lahtiste luidete või liivikute taimestumisel. Taimkate on hõre ja madala kasvuline, valitsevad liivataimed psammofüüdid. Nõmmeniidud on levinud peamiselt saartel, Põhja- Loode ja Kagu- Eestis. Eristatakse kuiva ja niiske nõmmeniidu kasvukohatüüpi. Palurohumaad on kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest, voi on neid varem polluna kasutatud aladel. Palurohumaid leidub korgema asendiga tasandikel, lamedatel kühmudel. Vordlemisi liigivaene kooslus. Levinud Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul. Eristatakse kuiva ja niiske paluniidu kasvukohatuüüpi. (jusshein) II Lammirohumaad
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis tüüpi mullad esinevad laanemetsades? 2. Kirjeldage nende muldade viljakust, niiskust, happesust! 3. Missugused puud kasvavad laanemetsades, milline on boniteet? 4. Iseloomustage põõsarinnet! 5. Iseloomustage rohurinnet! 6. Loetlege laanemetsades kasvavaid samblaid! 7. Millistes Eesti piirkondades on levinud laanemetsad? 8. Missugused on tähtsamad taimekooslused? 9. Mille poolest erinevad sürjametsad laanemetsadest? 5. SALUMETSADE TÜÜBIRÜHM Salumetsad on levinud kõige viljakamatel, karbonaatsel lähtekivimil tekkinud soodsa veereiimiga muldadel. Alustaimestikule on iseloomulik puhmaste puudumine ja mulla- viljakuse suhtes väga nõudlike nn. salutaimede (seljarohi, naat, metspipar, kopsurohi jt.) esinemine. Puurindes lehtpuud (sealhulgas kõvad liigid) ja kuusk. Eesti metsadest moodustavad salumetsad 9%. Tüübirühma kuuluvad naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. 5.1. NAADI KASVUKOHATÜÜP (Nd)
liivikute taimestumisel. Taimkate on tavaliselt hõre ja madalakasvuline, selles valdavad liivataimed: nõmm-liivatee, nõmmnelk, käokannus, lamba- ja liiv-aruhein jmt taim. Nõmmeniite leidub peamiselt läänesaartel ning Põhja-, Loode- ja Kagu- Eestis. Paluniidud paiknevad kõrgematel tasandikel, lamedatel kühmudel ja künnistel leetunud, gleistunud leetunud või näivleetunud saviliiv- ja liivsavimuldadel. Paluniidud on kujunenud palumetsadest, harvemini laanemetsadest, neid on ka endistel põllumaadel. Kooslused on suhteliselt liigivaesed, tüüpilised liigid on võnk- kastevars, harilik kastehein, punane ja lamba-aruhein ning jusshein. Paluniite leidub suhteliselt väikeste laikudena Kagu-Eesti lavamaal ja Kesk-Eesti tasandikul, mujal vähe. Sürjaniidud on omased madalatele karbonaadirikastele moreenkühmudele, künnistele, kuplitele ja oosidele. Nad on kujunenud sürjametsadest või kuivematest salumetsadest
annaabi.ee 
