Moondekivimid (sette- ja tardkivimitest kujunenud) 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Konvektsioon, ehk soojem materjal on kergem ja liigub üles, ja jahenev aine vajub alla, nii nagu toimub vee keemine 7. Nimeta 7 suuremat laamat. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, India- austraalia, Vaikse ookeani, Nazca laam 8. Mis on kuum täpp? (kirjelda) Laamasisene vulkaaniline piirkond. Kui selle kohal triivib ookeaniline laam, siis see kuum täpp tekitab pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. 9. Kuidas nimetati kontinenti, mis moodustus 350 milj. a. tagasi? Pangea kontinent 10. Kuidas jaot. Vulkaane seisundi järgi? Kustunud, suikuvad (ajutine seisund), aktiivne 11. Kus enamus vulkaane paikneb? Enamasti litosfääri laamade piirialdadel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis
ISLAND GEOLOOGILINE EHITUS Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud PõhjaAmeerika laama ja Euraasia laama piiril. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava ja tuhamassid ning tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi (laamasisene vulkaaniline piirkond) ala kohal. island Islandi pealinn on Reykjavik. Pindala on 103125 ruutkilomeetrit. Riigikeel on islandi keel. Rahvaarv: 318800 Rahaühik: kroon (ISK) Iseseisvus 17.juunil 1944. aastal. Vulkaanid Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siitsealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat.
Pangasmäestike teke-rifti tulemus Atlandi ookeani keskmäestik 5.Vulkaan-pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal(Nt: Laki Island), Magma-maa sügavuses tekkinud kivimite sulam, Laava-maapinnale tunginud magma, Kilpvulkaan-lameda kujuga vulkaan(Nt: Islandil, Havail.), Kihtvulkaan-kiiresti tarduv, heleda graniitse laavaga, palju gaase(Nt: Arenali kihtvulkaan Costa Ricas) 6.Kuumad täpid-tõusvate magmavoolude kohad vahevöös, laamasisene vulkaaniline piirkond Island-on üle merepinna ulatunud just seetõttu, et tema all on kuum täpp, on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel. 7.Maavärinad põhjustab kivimplokkide kiire liikumine üksteise suhtes. Põhjuseks on laamade nihkumine. Seismilised lained-võnked maakoores, mõõdab seismograaf või seismomeeter Epitsenter-koht maapinnal, täpselt kolde kohal Richteri skaala-mõõdetakse maavärina võngete tugevust Maavärinatest näiteid-pidevalt toimub Jaapanis, Tsiilil
Piklik ,sügav nõgu ookeani põhjas. · Kurdmäestik-Tekkinud kurrutuse käigus. Näiteks kahe laama põrkepiirkonnas, kui põrkuvad 2 ookeaniline maakoorefa laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam. Nt alpid või Himaalaja. · Vulkaaniline saar- saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. Koosnevad väljavoolanud ja tardunudkivimitest. Kuriilid,Hawaii saared, Island · Kuum täpp-laamasisene vulkaaniline piirkond. Koht ,kust voolab magma maapinnale. · Kontinentaalne rift-Tekkinud mandriline maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. · Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske järel maapinnale jõudnud. · Kihvtvulkaan- Suhteliselt suur ja pekaealine, valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm. Tekkinud vulkaanilõõrist pärist vulkaanilise materjali kuhjumisel. · Kilpvulkaan- Lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb
Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel tekkinud kivim. Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest ja hävimisest. Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kontinentaalne rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Maavärina kolle ehk hüpotsenter ehk tekkekoht maa sees. Maavärina kese ehk epitsenter ehk punkt maapinnal hüpotsentri kohal. Seismograaf maavärinaid registreeriv riist. (richteri skaala) Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine vahevöösse.
servadel. Need platookesksed vulkaanid on tekkinud kuumade täppide,ebatavaliselt kuumade piirkondade tõttu sügaval Maa sees. Magma tõuseb pinnale ja purskab laavat läbi maapinna pragude, tekitades vulkaane.Kui platoo liigub aeglaselt üle kuuma täpi, tekib vulkaanide ahel või vulkaaniline saar. Hawaii saarestik on nii tekkinud. d)tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. 30. Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond, mis on kogenud vulkaanilist tegevust pika ajaperioodi jooksul. 31. Mariaani saared Vaikses ookeanis ( on tekkinud Vaikse ookeani ja Filipiini laamade põrkumisel). Laamade sukeldumis joonele on tekkinud maailma sügavam paik Mariaani sügavik. Väiksed Antillid Atlandi ookeanis ( on tekkinud Kariibi laama ja Põhja-Ameerika laama põrkumisel). 32. A -Cocos B-Nazca C- - D-Araabia
magma happelisem, magma tardub kiiresti, kasvab kõrgusesse, esineb mandrilisel maakoorel o Tegevuse järgi jaotatakse: Aktiivsed ehk tegevvulkaanid pidevalt, perioodiliselt purskavad Passiivsed vulkaanid pole tegutsenud väga kaua, ooteseisundis Kustunud vulkaanid puuduvad andmed tegevuse kohta inimkonna ajaloo vältel o Kuum täpp - ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. N: Havai vulkaaniahelik Kui kuum täpp paikneb mandrilise laama all, siis tekib kontinentaalne rift. N: Ida-Aafrikas
Tegevvulkaan on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan Kustunud vulkaan on hetkel mittetegutsev vulkaan laamtektoonika - teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. vulkaaniline saar - on saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. kuum täpp - on laamasisene vulkaaniline piirkond. kontinentaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel.
enamasti kihtvulkaanid. Kilpvulkaanid Tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (tuntuim neist on Mauna Loa). Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. N: Havai vulkaaniahelik Kui kuum täpp paikneb mandrilise laama all, siis tekib kontinentaalne rift. N: Ida- Aafrikas
rauast ja niklist. o ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa o süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas o kurdmäestik on mäestik. Mis on tekkinud kurrutuse käigus. o vulkaaniline saar on saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. o kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. o Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. o laava on( vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.) Maapinnale jõudnud magma. o Kihtvulkaan on vulkaan. Mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustate kivimite ja tuha kihid. o Kilpvulkaan on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud.
5. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); Vulkanism vulkaanid tekivad, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuuma täpi all kerkivad vahevööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, ookeanilisi basaltplatoosid, põhjustades mandrite riftistumist Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema
Mitu lähestikku asuvat kerget võivad lõppeda mandrite lõhenemisega (Aafrika riftid) ja olla uue ookeani tekke algpõhjuseks. Vt skeemi Hawaii vulkaanide ja Imperaatori aheliku (Hawaii kerge) kohta Hawaiilt Aleuutide suunas (Mauna Loa, Kileauea ja Loihi). Vulkanismi liigitatakse E. purskemehhanismi alusel: · riftivulkanism ookeanides (ookeanide keskmäestikud), · subduktsioonivööndite vulkanism (Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemere vulkaanid), · ookeanide laamasisene vulkanism kuumad täpid, · mandrite riftivulkanism (Ida-Aafrika, Tiibeti ja Kameruni vulkaanid) F. purske tüübi ja vukaanikuhiku ehitusa alusel (vt Avita lk 83) · lõhevukaanid piki murrangulõhet valgub maapinnale vedel laava, milles on vähe gaase. Tekivad Islandi maastikule omased laavatasandikud; · kilpvulkaanid nagu eelmine, esinevad Hawaiil nt Mauna Loa, Mauna Kea, Uus-Meremaa vulkaanid, Island;
Too näiteid. Kontinentidevahelise ookeanilise basseini areng, selle tekkest läbi passiivsete ja aktiivsete äärtega ning aheneva ookeaninõo staadiumite kuni ookeaninõo sulgumiseni. Näiteks Punase mere staadiumist läbi Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani ning Vahemere staadiumite kuni Himaalajani. 38. Kuum täpp, selle olemus ning osa seismiliselt mitteaktiivsete vulkaaniliste saarte (veealuste) ahelike moodustamisel. (Hawaii-Imperaatori ahelik). Kuum täpp(tuum) laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuuma täpi all kerkivad vahvööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, põhjustades mandrite rifistumist (Hawaii Imperaatori ahelik). 39. Maakoores valitsevate pingete 3 tüüpi. (1)survepinge kahe teineteise poole suunatud jõuvektori tulemusena püütakse keha kokku pressida. (2)venitus- ehk lahknemispinged kahe
sisetuum-Maa tuuma siseosa, mis on tahkes olekus välistuum-Maa tuuma välimine osa, mis on vedelas olekus ookeani keskahelik- süvik-ookeanilaama sukeldumisvööndis asuv pikk, kitsas ja väga sügav vagumus kurdmäestik-laamade põrkepiirile, maakoore kokkusurutud vööndisse tekkinud plastiliselt deformeeritud ehk kurrutatud kivimitest koosnen mäestik vulkaaniline saar-saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna kuum täpp-laamasisene vulkaaniline piirkond kontinentaalne rift-venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolmeharuline rebend magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass laava-vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud kihtvulkaan-on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonusekujuline vulkaaniline pinnavorm kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan , mis tekib enamasti ookeanite keskaladel.
tekkinud kurrutuse käigus. nihkumine (murrangupinnaga VULKAANILINE SAAR - saar, mis paralleelne liikumine) üksteise on tekkinud veealuste vulkaanide suhtes. purske tulemusena ja kerkinud üle MAAVÄRINA KOLLE - maapõues, merepinna. kust algab kivimite rebestumine, KUUM TÄPP - laamasisene ehk maavärina murrang. vulkaaniline piirkond. MAAVÄRINA EPITSENTER - punkt KONTINENTAALNE RIFT - rift, mis maapinnal maavärina tekkekoha on tekkinud mandrilise maakoorega ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. 7 SEISMILISED LAINED - igas TSUNAMI -maavärina, maalihke või
annaabi.ee 
