Pemphingus foliaceus Liisi Torv (Veterinaarmeditsiin, II rühm, II grupp) Pemphingus foliaceus (PF) on harva esinev autoimmuunne naha haigus, mis esineb inimestel, koertel, kassidel, kitsedel, laamadel ja hobustel. Haiguse nimetus ,,pemphingus" on tuletatud kreeka keelsest sõnast ,,vill". Kuna PF väljendub enamasti naha ketendamises ja koorumises lisati nimetusele ,,foliaceus", mis tähendab lehe-sarnast. (Vandenabeele et al., 2014) Pemphingus foliaceust iseloomustavad pustulid, villid, naha koorumine; pea, näo, ninapeegli ja käpapadjandite lööve ja karvade väljalangemine. Haiguse arenedes suureneb nahalööve üle terve keha, esineb palavikku, letargiat ja jäsemete turset
Mongoli meedikud olid kuulsad nii Hiinas kui ka Tiibetis. Mongolid töötasid vastavalt oma elustiilile välja meditsiinisüsteemi. See erines oluliselt naaberrahvaste meditsiinist. Tänu sellele, et mõnedel Dalai-laamadel olid isiklikud mongoli ihuarstid muutus mongoli meditsiin aja jooksul Tiibetis populaarseks. Hiinas kasutasid Mandzuuria imperaatorid mongoli arstide abi, kes määrasid diagnoosi haige väljaheite, uriini ja pulsi põhjal. Üheks mongoli meditsiini eripäraks on vee kasutamine ravimisel. Allikatest kogutud vesi võis säilida aastaid ning oli valmis kasutamiseks. See alandab maomahla happesust ning on kasutusel ka mitmetes veeprotseduuridel. Aadrilaskmine
maakooreplokki teineteisest eemale ning nendevahelisse lõhesse moodustuvad magma tardumisel uued kivimid. **Teineteisest eemale rebitud laamade küljed põrkavad kokku oma naabritega,mis põhjustab purustusi ja hävingut.Neis vööndeis(nt Vaikse ookeani servaaladel) sunnitakse vähemasti üks laamaserv sukelduma vahevöösse,kus see üles sulab ja hävib. **Lisaks naaberlaamad servast eemalduvate ja naaberlaamadega kokkupõrgavale sevale on laamadel veel vähemasti kaks külge,mis võivad naabrite suhtes liikuad erineva kiirusega.Sellest tingituna tekivad nende piiridele lõhed,mida mööda naaberlaamad üksteise suhtes nihkuvad. **Laamade kokkupõrge deformeerib kummagi serva.Kivimid ja setted,mis sellesse tsooni jäävad,surutakse tugevasti kokku-kurrutatakse.Selle käigus laamade servad paksenevad,suurem osa kokkupressitavast kivimassist surutakse sügavamale vahevöösse ning suhteliselt väike osa kasvab kõrgusesse
Millest koosneb litosfäär? Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis hõlmab maakoort ja astenosfääri pealset vahevööd e. vahevöö ülemist osa. Litosfääri peamisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na. Kuidas toimub laamade liikumine? Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega laamadeks ehk plaatideks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamad võivad olla erineva suurusega. Laamadel on mitmeid liikumisviise. Mida tähendab mandrite triiv? Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, nende suunad ei ole juhuslikud. Aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega superkontinendiks, ning võivad ka lahkneda. Vulkaanide levikualad, vulkanismiga kaasnevad nähtused. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise võõndeis.
võimalik kõigile; inimene peab lootma Buddha ja teiste usklike abile; bodishattva inimene, kes annab tõotuse aidata praegusest ja läbi kõikide oma ümbersündide teisi inimesi; lõpuks saavad bodishattvatest Buddhad Buddhade paljusus; austatakse Buddhat jumalana; enimlevinud budism * Lamaism tuntuim budist Dalai-Laama (sellest on nimi tulnud); Tiibeti budism; tähtsal kohal Laamad Dalai-Laama, Pantsen-Laama, usutakse, et Laamadel on üleloomulikud võimed (Dalai-Laama kehastub taas ümber) On olemas punasemütsilised ja kollasemütsilised mungad. Mandala värviliivadest tehtud pildid, sümboliseerib universumit; pilt tehakse valmis ühe päevaga ja lõhutakse ära sama päeva õhtul * Zen-budism inimene viib oma igapäevaelus läbi meditatsioone
Kus juures kustunud vulkaane on palju rohkem kui tegev vulkaane. Paljud kustunud vulkaanid on mitmete eksogeneesete protsesside tulemusel täiesti hävinud, neist võivad olla alles ainult nekkid ehk magmaatiliste kivimitega täidetud lõhed maakoores. Kõige rohkem vulkaane on seotud maakoorelaamade põrkeservadega, kus vastakuti liikuvatel laamadel üks serv sukleldub poolviltu teise serva alla, sulades vahevöös ja moodustab nii teise magmakolde.Tegutsevate vulkaanide geograafiline paigutus ei
teise jõudmine kaua aega. Turismi pinnamood ei mõjuta, kuna Austria on väga mitmekülgne turismimaa. Millised sise- ja välisjõud on kujundanud pinnavorme ja –moodi? Laamade kokkupõrge, läänetuuled, vesi. Milliseid teadaolevaid maavarasid leidub valitud riigis? magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi, nafta ja maagaas. Millisel laamal või laamadel asub? Euraasia laama. Kas asub laama serval või siseosas? Siseosas. Kas riigis on vulkaane ja esineb tugevaid maavärinaid? Ei ole maavärinaid ega vulkaane. 3. Milline on keskmine temperatuur valitud riigis suvel ja talvel? Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C. Kui suur on langevate sademete veekiht ja millisel aataajal sademed võivad esineda?
Maailmas tehakse alpakadega ka agility´t, spordiala, milles loomad läbivad omaniku juhtimisel takistusrada. Alpakasid kasutatakse ka teraapialoomadena. Inimesed ajavad tihti alpakad ja laamad segamini. Nende suurim erinevus välimuses on nende suuruse vahe (vt lisa 3.). Laamad on palju suuremad ja raskemad kui alpakad. Nende keskmine raskus on 113-204 kg, võrreldes alpakadega kes kaaluvad 50-80 kg. Samuti on laamad alpakadest 30-60 sentimeetrit kõrgemad. Alpakade kõrvad on kikkis, ent laamadel on banaanikujulised kõrvad. Alpakasid ja laamasid kasvatatakse ka erinevatel põhjustel. Laamasid kasutatakse kõige tihedamalt raskete koormate kandmiseks, kuid alpakasid kasvatatakse nende suurepärase villa ning vahel isegi liha pärast. Alpakavillak on läikiv ja siidine. Villakiud on tuntud kui sooja pidav, kortsumatu, väga hea veeimavusega ja ülipehme. Soojapidavus, mida peetakse lambavillast seitse korda paremaks, tekib tänu kius peituvale liikumatule õhule
settekivimid, astenosfäär, vahevöö astenosfääri peal paiknev stabiilne kiht) Suurimad geostruktuursed ühikud on laamad e plaadid (laamtektoonika e plaattektoonika) Laamade liikumine (laamtektoonika mandrite triivimise teooria, 1912 Wegener) Ülesanne: koosta kokkuvõte laamtektoonikast. Laamade liikumine. (laam, laama, laama; käändub nagu sõna õrn; tähendab suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli. Mandrid lasuvad litosfääri laamadel. ÕS 1999) · teineteisest eemaldumine ookeanide keskmäestikes (ookeaniline rift), laava tungib lõhedesse, tardub, tekivad maakoort moodustavad magmakivimid ja mäeahelikud, mis saartene ulatuvad üle merepinna (Island, Assoorid). Ookeanide keskahelike loomus on astenosfääriaine väljavoolamise koht. Astenosfäär on basaltse laava tekkimise koht, plastiline keskkond, st kivimid on voolavas olekus. Esineb ka mandritel (mandriline rift),
Subduktsioon-ookeanilise maakoore vajumine vahevöösse. Vaikse Ookeani laama servaaladel on rohkesti saari ja vulkaanilist tegevust ning seetõttu nim. Seda piirkonda Vaikse Ookeani ,,tulerõngaks" ning saari saarkaareks. Laamade sisealadel on maakoor paks ja toimuvad aeglaselt kerkimis või laskumisliikumised. Laamade sisealadel, kus magma kogumikud on tugevama surve all, tekivad ,,kuumad täpid". N: Hawai saarestik. Mandrilistel laamadel tekivad kuumade täppide piirkonnas murrangud e.rfitid, kuhu moodustuvad sügavad järved. Aktiivsed liikumised servaaladel, sisealadel aeglasem. 3.3 Vulkaanid Kolle- magma kogumik, kus on suur rõhk, Lõõrid ja kraater- avaus, kus magma välja tuleb. 2 Tüüpi vulkaanid: 1) Kilpvulkaanid- magma väljub aeglaselt 2) Kihtvulkaanid- iga purskega tekib 1 kiht juurde. Tardunud laavast moodustuvad vulkaanilised purske kivimid e.tuffid.
kaamellaste sugukonda kuuluvatest loomadest (vt joonis 2). [1] (Joonis 1 Alpakade kasvatamine) (Joonis 2 Alpaka Peruu mägismaal) 3 ALPAKAST ÜLDISELT Alpakad on väiksemad laamadest, kuid suuremad vikunjadest. Erinevalt laamadest ei kasutata neid veoloomadena, vaid kasvatatakse eelkõige villa saamise eesmärgil. Välimuselt erinevad alpakad laamadest selle poolest, et alpakade kõrvad on kikkis, kuid laamadel on banaanikujulised kõrvad. [1] Alpaka elab pooleldi metsikuna. Ka tänapäeval peetakse alpakat farmides. Neid karjatatakse Andides 3500 - 5000 m üle mere pinna aastaläbi. Nad varustavad ülalpidamisega tuhandeid Andides elavaid perekondi, kes neid kasvatavad ja müüvad nende villa. Vabaduses elavad alpakad püütakse pügamise ajaks kinni, seda tehakse iga kahe aasta tagant. Farmis peetavaid loomi võidakse pügada kaks korda aastas. [1]
3 (Joonis 1 Alpakade kasvatamine) (Joonis 2 Alpaka Peruu mägismaal) 4 3 ALPAKAST ÜLDISELT Alpakad on väiksemad laamadest, kuid suuremad vikunjadest. Erinevalt laamadest ei kasutata neid veoloomadena, vaid kasvatatakse eelkõige villa saamise eesmärgil. Välimuselt erinevad alpakad laamadest selle poolest, et alpakade kõrvad on kikkis, kuid laamadel on banaanikujulised kõrvad. [1] Alpaka elab pooleldi metsikuna. Ka tänapäeval peetakse alpakat farmides. Neid karjatatakse Andides 3500 - 5000 m üle mere pinna aastaläbi. Nad varustavad ülalpidamisega tuhandeid Andides elavaid perekondi, kes neid kasvatavad ja müüvad nende villa. Vabaduses elavad alpakad püütakse pügamise ajaks kinni, seda tehakse iga kahe aasta tagant. Farmis peetavaid loomi võidakse pügada kaks korda aastas. [1]
Nii ulatuslik ümberasustamine on tekitanud aeg-ajalt pingeid ja vägivalda migrantide ja kohalike vahel, mille tagajärjel on sadu inimesi tapetud. 2001. aastal hukkus kokkupõrgetes dajakkidega Kalimantani saarel vähemalt 500 madurat ja ligi 100 000 olid sunnitud saarelt põgenema. ENERGIAMAJANDUS Indoneesia on maailmas 3.kohal geotermilise energia tootmisel kui ka maasoojus elektri tootmisel. Temast eespool asuvad vaid USA ja naaberriik Filipiinid. Kuna riik asub mõningatel Kagu-Aasia laamadel, siis on sellel väga suured geotermilised eelised. Indoneesia energeetika ja maavarade ministeeriumi hinnangul omab riik 29 gigawatti reservgeotermilisi võimsuseid, kuid hetkel nendest ainult 5% on kasutusel. Indoneeisas on 68% inimestest/2010 seisuga), kes kasutavad elektrit, mittekasutajad asuvad rohkem riigi idaosas. Siiski 2014 on see protsent tõusnud 84% peale ja 2020 aastaks soovib riik tagada kõigile elektrivõimalused.
annaabi.ee 
