Rahvuslik ärkamine Maris Pedak ja Liisa Jõgi 12a Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva NäddaliLeht, mille esimene number ilmus 13. märtsil (1. märtsil) 1806. Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. J. V. Jannsen ,,Eesti Laulik" (125 uut laulo neile, kes hea melega laulwad ehk laulo kuulwad. Essimenne jaggo. Tartu : [H. Laakmann], 1860. 191 lk. 3500 eks) Sajandi keskpaigas hakkas ilmuma ilmalike laulude ja viiside kogusid. Kõige tuntum nendest on J. W. Jannseni "Eesti laulik" ja selle noodiköide (1862). 2. tr. Tartu, 1865 (2000 eks.). Ilmus veel 1871 (2000 eks.), 1875 (2000 eks.), 1880 (3000 eks.), ükski neist pole säilinud. Eesti I laulupidu. 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli ja Tänulaulupidu". J.V
Looming Pärast ÕESi asutamist sai alguse Kreutzwaldi laialdane ja mitmekesine tegevus rahvakirjanikuna. Seltsi väljaandel ilmus karskusteemaline jutt "Wina-katk" (Tartu 1840). Kreutzwald tegi kaastööd ÕESi kalendrile (mida toimetas Faehlmann) ja avaldas õpetlike kirjutisi sisaldava kogumiku "Sippelgas" I (Tartu 1843). Laialdane levik sai osaks sentimentaalsele rahvaraamatule "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (Tartu 1842). Alates 1846. aastast hakkas kirjastaja H. Laakmann Tartus välja andma "Kasulist Kalendrit", mille lisa Kreutzwald toimetas kuni 1874. aastani (välja arvatud aastad 1861-64). Kalendris ilmus peale mitmesuguste õpetlike kirjutiste ka värsse (1850. aastast alates kuusalmikud) ja enamik Kreutzwaldi jututoodangust: "Üks öö-pilt" (1853), "Videvik" (1854), "Põllumees ja ammetmees" (1858), "Tuisulased" (1859), nn. "Mihkel Põllulapp" (1865-73) ja "Uus koolmeister" (1874). Kõige enam poolehoidu võitis "Reinowadder Rebbane" (kalendris 1848-51)
kohaliku elu sündmustest kui ka kirjutistes eestlaste rahvakombestiku ja -uskumuste üle kõlab kriitilisi noote valitsevate olude kohta, mis kutsusid esile aadli ägeda meelepaha. Mitmel puhul, eriti 1843, põhjustasid Kreutzwaldi sõnumikud "Inlandis" sekeldusi ametivõimudega. RAHVA- JA KALENDRIKIRJANIK Pärast ÕESi asutamist sai alguse Kreutzwaldi laialdane ja mitmekesine tegevus rahvakirjanikuna Alates 1846. aastast hakkas kirjastaja H. Laakmann Tartus välja andma "Kasulist Kalendrit", mille lisa Kreutzwald toimetas kuni 1874. aastani (välja arvatud aastad 1861-64). Kalendris ilmus peale mitmesuguste õpetlike kirjutiste ka värsse (1850. aastast alates kuusalmikud) ja enamik Kreutzwaldi jututoodangust: "Üks öö-pilt" (1853), "Videvik" (1854), "Põllumees ja ammetmees" (1858), "Tuisulased" (1859), nn. "Mihkel Põllulapp" (1865-73) ja "Uus koolmeister" (1874)
matma). Oma sorava jutuga jagas Jannsen rahvale ilmalikku tarkust. Jannseni suur edu äratas kadedust aga Carl Körberis ning nendevahelised suhted hakkasid jahenema. Köstri elukutse kõrval hakkas ta ka kirjutusi avaldama : "Sioni-Laulo-Kannel"(sisaldas 333 laulu), "Eesti laulik" ja teised. "Eesti laulik oli mõeldud laulukooridele. Enamik lauliku tekstidest ja viisidest olid saksa algupära, kuid see ei vähendanud nende populaarsust. Rahvale laulik meeldis ja kirjastaja Laakmann andis sellest välja koguni 6 trükki. 1869.aastal, mõned kuud enne laulupidu, ilmus Jannsenilt "Eesti-rahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud", mis sisaldas ka algupärast loomingut. Johann Voldemar Jannseni laulude peamised teemad on loodus, armastus ja isamaa. Neist kõige rohkem õnnestumad laulud on isamaalised, millest väga mitmed on saanud üldtuntuks: "Eesti vennad laulgem rõõmsast" ; "Minu kallis isamaja" ; "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimasest laulust sai koos F
Mõned mu naabrid. Tallinn: Varrak. Fischer, Elmar; Fluss [Teaste], Alfred; Kant, Edgar; Kask, J.; Maide, Johannes; Parts, Anton; Tammekann, August; Vilberg [Vilbaste], Gustav 1923. Turist Kagu-Eestis. Tartu: Tartu Turist-Ühing. Itse, Birgit 2005. Jalutuskäik saladusliku Naissaare keskrajal. – Eesti Loodus, nr 2, lk 38–41. Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. Kirja pannud C. R. Jakobson, gümnaasi koolmeister. Esimene jagu. 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann Jõgisalu, Harri 1981. Nõiutud allikas. Tallinn: Eesti Raamat. Jõgisalu, Harri; Tihkan, Lembit 2004. Kohtumised... Tallinn: Ilo. Jüssi, Fred 1966. Kajakad kutsuvad. Saaremaa, Vilsandi ja Vaika saarte linnuriigist ja loodusest. Tallinn: Eesti Raamat. Jüssi, Fred 1972. Merest sündinud. Tallinn: Eesti Raamat. Jüssi, Fred 1986. Jäälõhkuja. Tallinn: Valgus. Jüssi, Fred 1995. Sügis. Tallinn: Eesti Loodusfoto. Jüssi, Fred 1999. Mälestuskilde Vilsandi radadelt
ilmub ühiskonna sotsiaalsesse kihistusse uus tüüp: talunik-kaupmees. Kauplemine avas võimalusi aktiivsetele katsetajatele, tuues kaasa uue kaubamoraali ja suurendades külaühiskonnas sotsiaalseid pingeid maakaupmeeste-ülesostjate rikastumise tõttu. Raharendile üleminek muutis järjest tähtsamaks ka raha, tuli kokku hoida palgalise tööjõu osas ning kasutada kõiki muidki raha hankimiseks ja saaduste müügiks avanevaid võimalusi (linakasvatuse tõus). H. Laakmann Tartus tegutsenud saksa päritolu trükkal, kirjastaja ja raamatukaupmees. Aastal 1840 asutas Laakmann trükikoja ning sinna juurde ka raamatukaupluse ja kirjastuse. Ta oli eestikeelsete ilmalike teoste, selleaegse paremiku (Kreutzwald) ja baltisaksa väljannete (,,Das Inland") peamiseks väljaandjaks. Ettevõttele hangiti esimene kiirpress Eestis ning osteti litograafiatöökoda. Laakmann oli esimene kirjastaja Eestis, kes hakkas autoreid honoreerima.
altarimaalid põletati. Toomkiriku vaimulikkond pääses. (Petkunas 2008: 3.) 1526 toimus pildirüüste Pärnus. 15. märtsil 1526 gildivendade ja kaubasellide eestvõtmisel, evangeeliumiusu jutlustajate õhutusel tungis üleskihutatud linnarahvas, nii sakslased kui eestlased koostöös, kirikusse. Peksti puruks altarid, maalid ja pühakujud. Mõned uurijad on väitnud, et Uus-Pärnu pildirüüstet juhtisid mustpead. (Heinrich Laakmann on aga teisel seisukohal, kuivõrd mustpeade vennaskonnast Uus-Pärnus ei ole 16. sajandist ühtegi jälge). Uus-Pärnus, nagu ka teistes hansalinnades elas kaubaselle, kes võisid olla uue õpetuse levitajad, linnarahva üleskihutajad ning pildirüüste algatajad. Pärast kiriku rüüstamist pööras rahvas oma meelepaha otseselt linnarae vastu. Linlaste vaesus ja uued evangeelsed ideed inimeste võrdusest Jumala ees, lõid pinnase, et pildirüüste kasvas üle linnarae ründamiseks.
oma trükikojale. Perioodika ju seda pakubki, olgugi esialgu kalendrite näol. Esimesed eestikeelseid kalendreid nimetatakse trükkalite-väljaandjate järgi (18-19 saj vahetusel näiteks Grenzius Tartus, Gressel Tallinnas). Eestis alustas esimene trükikoda Tartus 1631, pärast Põhjasõda ja katku töötas trükikoda Põltsamaal (1766 LÕ!) 19. sajandi esimesel poolel oli 6 trükikoda 4 linnas (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva). 1846 saab Laakmann oma trükikotta kiirpressi. See trükkalite-universaalide ajajärk kestis Eestis 18. sajandi teisest poolest 19 sajandi esimese pooleni. - kirjastajate-trükkalite periood: kirjastaja amet ei ole veel trükkali omast eraldunud, kuid trükikojaomanike hulgas tõusevad juhtpositsioonile ajalehtede väljaandjad. Toimetajaid palgatakse üha sagedamini pidevale täishõivelisele tööle. Toimetaja on see, kes kogub uudiseid ja paneb kokku ajalehe. Eestis oli kõnesolev periood 19
Nedko Negle Neiziken nõtku nõela, neitsikene! Erra Nehlene Kaddi Ära kadi (~kadus) nõelakene. Nehla Eisz Kaddi tubedisz (-tuckedisz) Nõel es kao tuppedesta (~tukkudessa), Nehl Kaddi nehlodes nõela kadi (~kadus) nõeludessa, Piszud raudine pihust pisut (~pisuke) raudine pihusta. Allikas: H. Laakmann, W. Anderson. Ein neues Dokument über den estnischen Metsik-Kultus aus dem Jahre 1680.) Mängiti enamasti talvel, alates sügiseste välistööde lõppemisest kuni kevadtalveni. See aitas lõbusamaks muuta ühiseid tööõhtuid ning rõõmsalt ja kombekohaselt pidada pühi. Näiteks Setumaal oli elavaim mängimisaeg paarinädalane "talsipühi" aeg, mis kestis 24. detsembri õhtust kuni 6. jaanuari õhtuni. Sel ajal ei tehtud õhtuti tööd
tr. 1881; eeskujuks veitslase H. D. Zschokke "Brannteweinpest"). Kreutzwald tegi kaastööd ÕESi kalendrile (mida toimetas Faehlmann) ja avaldas õpetlike kirjutisi sisaldava kogumiku "Sippelgas" I (Tartu 1843). Laialdane levik sai osaks sentimentaalsele rahvaraamatule "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (Tartu 1842, 5. tr. Tartu 1887; lisaks 4 salatrükki; G. O. Marbachi j.). Alates 1846. aastast hakkas kirjastaja H. Laakmann Tartus välja andma "Kasulist Kalendrit", mille lisa Kreutzwald toimetas kuni 1874. aastani (välja arvatud aastad 186164). Kalendris ilmus peale mitmesuguste õpetlike kirjutiste ka värsse (1850. aastast alates kuusalmikud) ja enamik Kreutzwaldi jututoodangust: "Üks ööpilt" (1853), "Videvik" (1854), "Põllumees ja ammetmees" (1858), "Tuisulased" (1859), nn. "Mihkel Põllulapp" (186573) ja "Uus koolmeister" (1874). Kõige enam poolehoidu võitis
annaabi.ee 
