Keevitamisele järgneva jõu rakendamisega- nn järgneva sepistamisega tuleb sellel tsüklil rakendada survet elektroodidel kuni 300-420 MPa. Võimalike keevitusdeformatsioonide hindamine Defektid keevisõmbluses jagunevad sisemisteks ja välimisteks. Sisemiste defektide avastamiseks on vajalikud eriseadmed. Välimised defektid on silmaga nähtavad ja neid on võimalik kõrvaldada. Enamlevinud keevitusdefektideks on räbupesad, sisselõiked, läbikeevitamatus ja pealesulatised. Arvestades seda, kui õhuke on antud materjal, ei tohiks tõenäoliselt läbikeevitamatus probleemiks osutuda. Tõenäolisem defekt võib olla pealesulatis, mida on võimalik kõrvaldada. Liidete kvaliteedikontroll Kõige otstarbekam oleks alustada visuaalsest kontrollist, sest detail on küllalt suure läbimõõduga ja seega saame hinnata õmblust nii seest kui ka väljast. Lihtsate käsimõõteriistadega saame sooritada esmase kvaliteedikontrolli
Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eesmärk Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kaitsegaaskaarkeevitust MIG (131) või TIG (141). Lähtudes materjali tehnoloogilistest parameetritest valib töö teostaja otstarbekama keevitusviisi töö protsessi läbiviimiseks. Ülesanded · Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid · Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusviisi otstarbekuse kohta · Keevitu...
Selleks, et saada õmbluseta toru peaksin ma Al-Mg toru valmistama valutehnoloogiat kasutades. Lihtsam ja odavam tuleks ehk siis, kui ma ostaks antud toru. Kuigi teades, et TIG keevitust kasutatakse üksik detailide keevitamiseks või remontimiseks, siis võib arvata, et tootmisprotsessi ostetakse toorik valmis kujul või tegeletakse üksikute detailide kokkukeevitamisega, kuhu tuuakse keevitatavad toorikud. Detaili keevitusliite kvaliteedikontroll Keevitamisel on võimalikeks defektideks läbikeevitamatus, praod ja geomeetria defektid. Tegemist on detaili üksiktootmisega, mistõttu ei kasutata purustavat kontrolli. Kuna detaili läbimõõt on 200mm, siis annab see meile hea nägemuse ka detaili sisemusest. Seega kõige targem oleks alustada visuaalse kontrolliga. Visuaalkontroll annab meile pinnal asuvad vead. Kontrollida geomeetrilisi defekte, läbikeevitamatust ja võimalikke prao kohti. Selleks võib kasutada lihtsaid mõõtevahendeid: mõõdikud, nihikud.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus Töö nr: 2 KEEVITAMINE Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood: xxxxx4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev 05.04.2013 03.06.2013 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kahest väljapakutud keevitusviisist ühte. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Ülesanded: 1) Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid 2) Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusvii...
Seega keevitusvool Ik = C*de = 40 * 6 = 240 A Määran samuti ka keevituspinge valemiga Uk = 20 V + 0,04 Ik (V) Seega keevituspinge Uk = 20 + 0,04*240 = 29,6 V 7. Kvaliteedikontroll Defektid keevisõmbluses jagunevad sisemisteks ja välimisteks. Sisemiste defektide avastamiseks on vajalikud eriseadmed. Välimised defektid on silmaga nähtavad ja neid on võimalik kõrvaldada. Enamlevinud keevitusdefektid on: räbupesad, sisselõiked, läbikeevitamatus ja pealesulatised. Valmis detaili tuleb konrollida kasutades mittepurustava kontrolli meetodideid, mis jagunevad pinna- ja mahumeetoditeks. Pinnameetodid on sobilikud defektide avastamiseks toodete pinnal või pinna läheduses, mahumeetodid katseobjektide sisemiste defektide avastamiseks. Kuna enamus defekte jääb lihtsal visuaalsel vaatlusel sageli avastamata, on mõttekas parandada nende avastamise tõenäosust kasutades paralleelselt ka muid
3 h 0,2t; max 2 mm h 0,1t; max 1 mm ei ole lubatud Viga Nr. v. EN ISO 6520 Liiteviga 401 * EN ISO 5817 t mm D C B 0,5 ei ole lubatud ei ole lubatud ei ole lubatud Viga Nr. v. EN ISO 6520 Juure läbikeevitamatus 4021 h t EN ISO 5817 t mm D C B 0,5 h 0,2t max 2 mm ei ole lubatud ei ole lubatud lüh. mittevastavused Viga Nr. v. EN ISO 6520 Sisselõige 5011
Keevitatava metalli pind on kaetud kas õli, rasva, mustusega, värviga või on märgunud. Metall tuleks puhastada enne keevitamisele asumist. Seda tegemata satuvad keevisõmblusesse poorid. Vead detailide ühendamisest. Vuugi ettevalmistusega on tehtud liiga väike kalle, mille tulemusel jääb alumine osa läbi keevitamata. Soovitav kalle 60º, see on mõlemalt poolt 30º+30º. 18 Servamata osa on liiga kõrge, tekib läbikeevitamatus. Soovitatav kõrgus 1,0...1,5 mm. Kahe detaili vaheline ala on liiga väike, tekib jälle läbikeevitamatus. Soovitatav laius paksemate detailide puhul 1,0...2,0 mm, õhukesed võib servad kokku panna ja teostada keevitus lisamaterjalita või lisamaterjaliga. Servade sulatus pole küllaldane liiga kiire keevituskiiruse tõttu või on kasutatud põleti valet juhtimist, st. vasakult paremale keevitamisel, s.t. vasakukäelistel paremalt vasakule.
Seda saab avastada liite ristlõike makrolihvil või ultrahelikontrolliga. Nõuded keevisõmbluste kvaliteedile kantakse joonisel õmbluse tähistuse sabaosasse või joonise kirjanurga peale märkusega, nt: keevitusdefektid ISO 5817/B. Nurkõmbluste juures kontrollitakse õmbluse kõrgust vastavate mõõturitega (joonis 2.3), aga ka kaatetite erinevust, sisselõikeid, pealevalgumist, õmbluse kumerust. Põkkõmbluste korral on põhilisteks keevitusdefektideks sisselõiked, liigkumerus, läbikeevitamatus, servavahemiku mitte- täitmine jt. Kogenud keevitaja on võimeline visuaalselt hindama väliseid keevitusdefekte ja õmbluse mõõtmeid. 14 C B A a Joonis 2.3. Nurkõmbluse mõõturid. a a Joonis 2.4. Keevisõmbluse võimalikud kujud
ristlõikes, läbikeevitamatuses ja muus. Kui nimetatud kõrvalekalded ei kahjusta keevistoote töövõimet, s.o nende mõõtmed ja esinemissagedus on lubatud piirides, siis nimetatakse neid keevitusdefektideks ja neid pole vaja reeglina parandada. Kui keevitusvigade mõõted või määr ületavad lubatu, siis lähevad nad üle keevitusvigadeks. Välimised vead V-ettevalmistusega õmbluses 1. Juure sisselõige 2. Liiga suur juure läbivajumine 3. Läbikeevitamatus 4. Kaare süütamise koht väljaspool õmblust 5. Pritsmed elektroodi metallist 6. Praod 7.Liiga suur õmbluse kõrgus 8. Sisselõige pealispinnas 9. Kraatri pragu Sele 2.10. Välimised vead 22 Sisemised vead V-ettevalmistusega õmbluses 1. Läbikeevitamatus 2. Poorid/gaasikanal , 3
5. Keevitusvigade liigitus, tähistus ja mõju keevisliidete töövõimele Keevitusviga - keevisõmbluse defekt, mis ületab mõõtmete või hulga poolest etteantud piirväärtust. Nõuab parandamist e. remontkeevitust. Defekt - kõrvalekalded keevisõmbluse pidevuses, kujus ja mõõtmetes, mis on veel lubatud piirides (aktsepteeritavad). Keevitusdefektid on liigitatud standardis kuude rühma: Praod, Tühimikud, Tahked võõrlisandid ja Suletised, Vaegläbisulatus (liiteviga) ja Läbikeevitamatus, Kujuhälbed ja Mõõtmehälbed, Muud defektid Pragunemisnähtusid võib jagada: praod; kuumpragu; tardumispragu; likvatsioonipragu; disperioonpragu; kõvenemispragu; külmpragu; haprumispragu; kahanemispragu; vesinikpragu; lamellpragu; pragu õmbluse piiril; vananemispragu (lämmastiku diffusioonist). Poorid ja tühimikud vähendavad keevisliite tihedust ja tugevust. Keevitusvead: Pritsmed (Suur keevitusvool; Suur keevituskaar; Kaare kõrvalekalle magnetvälja toimel e.
põleti vale asend keevitamisel; kasutatakse liiga jäika keevitusleeki. Õmbluse läbivajumine ja tekke põhjused: pilu kahe detaili vahel liiga suur; täitematerjali varda vale sisestus; jäik keevitusleek; keevituskiirus liiga aeglane. Läbikeevitamatus ja tekke põhjused: mittetäielik servade sulatus; põleti ühesugune asend; keevitusvann voolab ette; põleti tuuma kaugus liiga suur keevitatavast metallist; kasutati liiga väikest põleti otsikut. Poorid keevisõmbluses ja tekke põhjused: keevitusleek lahkus keevitusvannist liiga