Külatänav Selges talveöö taevas särasid tumedal taustal kuldsed tähed, mis kaunistasid öist taevalaotust. Kuu omas erksas kumas valgustas külatänavat, mis oli õhtutundidel nõnda vaikne ja vaba küla päevasest melust. Kuu sära valgus majade vahel olevatele puudele, muutes need veelgi kaunimateks. Raagus puuoksad kiikusid jaheda tuule käes, raputades okstele tuisanud õrna lumekihi maapinnale. Lühikese ajaga täitus terve tänav okstelt paisanud õhukese lumekihiga. Lumega justkui varjatud tänavakate oli muutunud siledaks kui vesi tuulevaiksel hetkel. Äkitselt see siledus kadus ja lumele tekkisid jäljed, jäljed jalanõudest, mis katsid hiliste rändajate jalgu. Need rändajad uitasid täistuisanud teekatet mööda kuhugi kauguste poole. Need olid mees ja vanem naine. Nende siht tundus olevat kindel ja nagu juba ammu paika pandud. See väljendus ka nende vestluses. ,,Seal see asubki!" sõna...
Loe tekst hoolega läbi ja täida teksti lõpus olevad ülesanded. KÜLAVORMID Olenevalt looduslikest oludest on välja kujunenud mitmesugused külavormid. Aja jooksul on külade vormid läbi põimunud, mistõttu on tänapäeval sageli raske küla mingi kindla vormi alla liigitada. SUMBKÜLA põline külavorm. Sumbkülas on taluõued ja hooned koondunud korrapäratult üksteise kõrvale kobarasse. Õuede kõrvalt või vahelt kulges loogeldes külatänav. Suuremas sumbkülas hargnes see mitmes suunas, moodustades ristumiskohtadel väikesi väljakuid. Põhja-Eestis ja saartel soodustas sumbkülade teket arvatavasti keskne kaev, mille ümber küla kujunes. Neil on iseloomulik ühtne, põldudest eralduv hoonestatud külaala, kuhu on koondunud enamiku või kõigi talude õued. Korrapäratu õuede paigutusega külade hulka kuuluvad ka HAJAKÜLAD. Hajakülal ei ole ühtset hoonestatud külaala, taluõued on üksikult või väikeste
Loe tekst hoolega läbi ja täida teksti lõpus olevad ülesanded. KÜLAVORMID Olenevalt looduslikest oludest on välja kujunenud mitmesugused külavormid. Aja jooksul on külade vormid läbi põimunud, mistõttu on tänapäeval sageli raske küla mingi kindla vormi alla liigitada. SUMBKÜLA põline külavorm. Sumbkülas on taluõued ja hooned koondunud korrapäratult üksteise kõrvale kobarasse. Õuede kõrvalt või vahelt kulges loogeldes külatänav. Suuremas sumbkülas hargnes see mitmes suunas, moodustades ristumiskohtadel väikesi väljakuid. Põhja-Eestis ja saartel soodustas sumbkülade teket arvatavasti keskne kaev, mille ümber küla kujunes. Neil on iseloomulik ühtne, põldudest eralduv hoonestatud külaala, kuhu on koondunud enamiku või kõigi talude õued. Korrapäratu õuede paigutusega külade hulka kuuluvad ka HAJAKÜLAD. Hajakülal ei ole ühtset hoonestatud külaala, taluõued on üksikult või väikeste
teed üksteisele lähedal. Tavaliselt paiknes põllumaa külast kõrgemal ja rohumaa madalamal. Olenevalt looduslikest tingimustest võisid ridakülad olla üsna korrapäratud ja kõverad. Ridaküla tüüp oli enim levinud Ida- Eesti voortel. Sumbkülad asusid madalamatel aladel ja nende teket soodustas keskne kaev, mille ümber küla kujunes. Sumbkülas olid taluõued ja hooned koondunud korrapäratult üksteise kõrvale kobarasse. Õuede kõrvalt või vahelt kulges loogeldes külatanum ehk külatänav. Suuremas sumbkülas hargnes see mitmes suunas, moodustades ristumiskohtadel väikesi väljakuid. Eristatakse tihedaid ja hõredaid sumbkülasid. Neil kõigil on ühtne, põldudest eralduv hoonestatud külaala, kuhu on koondunud enamiku või kõigi talude õued. Sumbkülad olid levinud Põhja- Eestis ja saartel. Talu kõige tähtsam hoone oli rehielamu, mis hakkas kujunema I aastatuhandel m.a.j.
Uue, suhteliselt suure härrastemaja ehitas 1877-1879 maanõunik Julius von Schubert. Hoone kauneim osa on tornikestega trepikoda. Mõisas tegutses aastatel 1922-1993 Arkna Põllumajanduskool ning hiljem EPA Katsemajand. Mõisahoonet ümbritseb liigirikaspark (kaitseala),mida läbib Selja jõgi. Seal on rippsild ja paatiminekutrepp, peahoone edelaotsas viib ilusa rinnatisega graniitsild üle kraavi, jõe pool on ringikujuline paviljonimüür. Tagapool läheb külatänav üle algupärase graniitplokkidest silla, idakaldal on põlise Jõekalda talu, maakividest laut ja ait-kuivati. Haljala-poolse tee ümbruses asub kohaliku meistri Friedrich Modi poolt samuti 19. saj lõpul ehitatud hooneteansambel: sõidu- ja tööhobuste tallid, karjalaut, sepikoda-vankrikuur, ait-kuivati, puutöökoda, kelder jt. Arkna külas on muinsuskaitse all 19 objekti. Valla lõunaosa Mädapea Rakvere ringteelt edelasse suunduv Jõepere tee möödub OG Elektra AS tootmiskompleksist ja
uskuda, et selleks, et noor jälle olla, peab jooma mingit nõiajooki, mis pole teaduslikult tõestatud. Margaretega ei taha Faust ainult ühe öö suhet – mees tahab pikka ning armastust täis suhet, kus oleks ka abielu ning lapsed. 9. Miks ei mõista teineteist Faust ja Margareta? (Vt erinevus ellusuhtumises, väärtustes, mida hindavad, jm). Faust ja Margareta ei mõista teineteist eelkõige Margareta tõttu. Neiu maailm ei ole avar. Kasin majasisustus kodus, külatänav, põld, kasesalu ja kellatorniga kirik, - see ongi kõik, millesse on ta lapsepõlvest peale kiindunud. Usklik ema ja külavaimulik on talle sisendanud mõned ranged moraalinormid ja need on Margaretale pühaks eluseaduseks. Ta töötab päikese tõusust kuni loojakuni, muretsemata vaesuse ikke all. Ta võtab maailma sellisena nagu ta on ega juurdle targutades. Kui midagi näibki talle kurjana, siis palub ta jumalat, arvates, et ainult tollele kuulub õigus kurjust välja rookida. 10
põld põles. Kohal olid ka loomulikult politsei, kiirabi ja tuletõrje. Vahepeal oli palju huvitavaid külasid, kust läbi sõitsime. Üks küla oli selline, kus olid ainult väga kitsad teed, ruumi oli ühe auto jagu liigelda ja kui tuli tänavanurk ja tahtsid keerata paremale või vasakule, siis pidi vähemalt 20 korda tagurdama ja edasi sõitma, tagurdama ja edasi sõitma, et lõpuks ristmikult välja keerata saaks. Eesti linnatänavatel ei ole vist kunagi nii kitsas kui oli see külatänav. Sõitsime kuni oli kottpime. Me ei teadnud, kus me öö veedame. Märkasime, et bensiini oli ka autol väga vähe. See koht, kus me sõitsime, oli väga jube, olime kusagil kõrgel mägiteedel. Närveerisime, et mida teha, lähima tanklani oli umbes 30 km, aga me ei teadnud ju, kas bensiini sinnani jätkub. Teine asi mida me mõtlesime oli, et peame kuhugile hästi ligidale telgi maha panema, kuigi kuhugi ei olnud ju panna. Siis võtsime riski ja hakkasime
mõisa võimu teostajateks külas. Kuni 19. sajandini säilis loomade ühiskarjatamine, küla karjase ja sepa palkamine, tuleõnnetute ühine abistamine, ühistööd (talgud). 7 Küla kogukond koosnes õiguslikult ja majanduslikult eri kihtidest: peremehed, vabadikud jt. kehviktalupojad, sulased ja tüdrukud. Sumbküla – õued paiknevad korrapäratult kobaras, õuede kõrvalt või vahelt kulges külatänav (Lõuna-Eestis tanum). Suuremate sumbkülade keskel võis olla väljak (külavainu, külaväli), kus võis asuda külakaev ja külakiik. Vainule kogunes harilikult ka külakari karjamaale minekuks. Sumbküla võis olla mitmesuguse suuruse ja tihedusega. Pärast maade kruntimist hajutati suur osa sumbküladest, nende asemele tekkisid haja- või ahelkülad ja tuumikkülad, kus tihedama sumbja keskosa ümber on üksikud õued.
võimalikult terviklikeks, suuremateks maatükkideks, millest põllumaal pidi olema seos taluõuega. Seetõttu viidi osa taluõuesid tihedatest küladest kaugemale, tekkisid tuumikkülad. Saaremaal krunditi mitmes järgus, lapimaad ja ühiskarjamaad kaotati alles 1926. Aasta maakorraldusega. Kruntimine soodustas üleminekut kolmeväljasüsteemilt mitmeväljasüsteemile ja hajutas paljud tihedad külad. Sumbküla õued paiknevad korrapäratult kobaras, õuede kõrvalt või vahelt kulges külatänav (Lõuna-Eestis tanum). Suuremate sumbkülade keskel võis olla väljak (külavainu, külaväli), kus võis asuda külakaev ja külakiik. Vainule kogunes harilikult ka külakari karjamaale minekuks. Sumbküla võis olla mitmesuguse suuruse ja tihedusega. Pärast maade kruntimist hajutati suur osa sumbküladest, nende asemele tekkisid haja- või ahelkülad ja tuumikkülad, kus tihedama sumbja keskosa ümber on üksikud õued.
o kultuuri tähendusi, tõekspidamisi ja müüte. Meie postmodernistlik tegelikkus räägib autoriteetide langemisest, hõimu- ja rahvustunde poolt pakutava turvatunde kadumisest, täiskasvanute ekslikkusest ja ebakindlusest. See on indiviidide ja üksilduse kultuur, kus oma eksistentsile aluse panemine on igaühe eraasi 6 juba õige varases eas. Koduukse taga pole enam turvaline külatänav tuttava poe ning kingsepatöökojaga, vaid globaalne küla, mille tänavatel käib kultuuride olelusvõitlus. Indigolaste avastamine räägib millestki veel lapsepõlvekäsituste muutumisest. Siiani sajandeid valitsenud arusaamades oli laps abitu, rumal, lihtsameelne... Teda oli vaja õpetada, sundida kuuletuma ning vormida ta ühiskonnale vastuvõetavaks. Laps oli eeskostealune, keda tõsiselt võtta polnud põhjust. Ta sai teada vaid seda, mida talle seletati ja näidati
annaabi.ee 
