Tegelased: Kai, Mikk, Jaani ema, Liisu, Hans, Joosep, Juula, Mart, koolmeister Toots, Tõnu-Jüri, Mari jne Jaan raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Anni oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Mõlemad saadeti Siberisse. Andres oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Kokkuvõte: Jaan on kirikus ja magab, tema juurde tuleb Anni, kes talle süüa pakub, kuid Jaan peab häbi tõttu keelduma. Teel koju kohtub Jaan teisegi vaesega, kes temalt laenu küsib, kuid Jaanil pole omalgi raha
''Külmale maale'' Eduard Vilde Tegelased: Väljaotsa Jaan, Väljaotsa Kai, Virgu Anni, Virgu Andres, Kõverkaela-Juku, Kohi- Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Kuna Jaan on aus inimene, siis üritab ta ise hakkama saada, kasutades ainult ausaid võtteid. Kuid kuna pere vajab toitmist, hakkab Jaan suhtlema Kõverkaela-Juku ja Kohi-Kaarliga, kes kaasavad ka Jaani oma
koolmeister Toots , Tõnu -Jüri, Mari jne Jaan - raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Virgu Anni - oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku – tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Andres - oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Tegevus toimub 19. sajandi talvises maakülas,popsisaunas.Jaan oli haige ja nägi kohutav välja, käis kirikus ja seal kohtas Annit, kes pakkus talle leiba, kuna Jaan polnud vaesuse tõttu tükk aega söönud, võttis ta pika eitamise peale
Tema suurimaks varaks on noore tütarlapse Anna Vadi sügav ja tingimusteta armastus. Noorest ausast mehest saab teose käigus kurjategija, kellel tuleb oma tegude eest karmi karistust kanda. Külmale maale e. Siberisse karistust kandma sõidab Jaan koos armastatud naise Annaga ning nende mõlema hing on vaatamata olukorrale rahul. Tegelased • Tegevustik: ühes Eestimaa külas 19. sajandil • Peategelane: Jaan Vapper • Kõrvaltegelased: Kõverkaela-Juku Kohi-Kaarel Anna Vadi Andres Vadi Kai Vapper Tänan kuulamast!
näljast teinud. Kaua sa ikka leiba ja silguvett sööd. Karistamise asemel annab ta lastele saia, mis ta viimaste kopikate eest ostnud. Muidu on Jaan aus mees, temale on kõige tähtsam just ausus. Kuna Jaanil tööd polnud, polnud ka raha. Esiteks viidi laadale lehm. Lapsed nutsid, aga süüa oli vaja. Lehm müüdigi hädise seitsme rubla eest maha, sest kes see sellise lahja looma eest ikka rohkem annab. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna teekäijad, kes osutusid hoopis Kõverkaela- Jukuks ja Naarikvere-vanaks. Tuli välja, et need tahtsid Jaani juures peita oma varastatud kraami. Esmalt söödi-joodi, siis tehti alles juttu, miks tuldi. Jaan sai vihaseks, hoolimata sellest, et talle suurt tasu lubati. Jaan lõi nad koos oma kraamiga saunast välja. Õieti tegi, sest peagi saabusid tema sauna üle vaatama ametnikud eesotsas Andres Vadiga, kes oli Anni isa ja kellele mitte ei meeldinud see, et Anni ja Jaan omavahel lävisid. Midagi ei leitud, sest midagi ei olnud leida
Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed. Siis tuli koolmeister Aleksander Toots ja ütles, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Jaan lubas lapsi valusasti karistada. Aga ta ei teinud seda, sest lapsed olid näljased. Neil polnud raha, sest Jaanil polnud tööd. Nad müüsid lehma seitsme rubla eest maha, et süüa osta. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna Kõverkaela-Juku ja Naarikvere-vana. Nad tahtsid Jaani juurde peita oma varastatud kraami. Jaan lõi nad koos oma kraamiga saunast välja. Õieti tegi, sest peagi saabusid tema sauna üle vaatama ametnikud eesotsas Andres Vadiga, kes oli Anni isa ja kellele mitte ei meeldinud see, et Anni ja Jaan omavahel lävisid. Midagi ei leitud. Sauna saabus ka Anni, kes isa minema ajas. Peagi sattus Jaan kõrtsis kokku Kohi-Kaarli ja Kõverkaela-Jukuga ning Hansuga.
Vaesus polnud Jaani süü. Tal oli pärast haigust raske jalule saada, sest tööd ei olnud leida ja tema perekond oli näljas. Ta tundis kohustust perekonda toita ja kui see ei õnnestunud ja õde ja vend varastasid koolis, sest olid nii näljased, tundis Jaan end süüdi. Tal ei olnud võimalust neile midagi pakkuda, sest tal ei olnud üldse raha. Alguses ta tahtis ikkagi ausaks jääda ja ausal teel raha teenida, aga kui ta aru sai, et see ei ole võimalik osales ta Kohi-Kaarli ja Kõverkaela-Juku plaanides. Tal olid kuritegude pärast süümepiinad, aga tema ema ja õed-vennad said süüa, ta nägi kui õnnelikuks see neid tegi. Ta oli seega ka oma tunnete ohver. Ma arvan, et see oli kõige suurem põhjus miks ta vargile läks. Ta ei suutnud vaadata kuidas ta perekond vaesuses ja näljas kannatab. Väljaotsa-Jaan oli ohver. Ühiskonna ohver, tööd ei olnud leida, inimesed uskusid niikuinii, et ta on petis, ta perekond oli näljas ja see kõik rõhus teda nii
Sealpool aga kuhu oli suunatud retk, haigutas taevarannal vastu läbitungimatu pimedus nagu suur põhjatu haud, mis oli pärani ajanud oma määratud lõuad, et neelata endasse kõik : teel kihutav kõrb, hämarduvad metsad ja valendavad põllud. 5. Jüripäev, Hea Lootuse neem, Jüriöö ülestõus, ajaleht Meie Meel, kauplus Laste Maailm, soome kelk, Tartu Maraton, Eesti kroon, tartlane, Maarjamaa Risti orden, Riiklik Akadeemiline Meeskoor, kaeraküpsised, Suure Vankri tähtkuju, Kõverkaela- Juku, Lennartmerelik, ansambel Kuldne Trio, Valge Daami muusikapäevad, Paksu Margareta torn, raamat Jumalaema kirik Pariisis, Tallinna Ülikooli matemaatika õppetooli lektor. 6. Tema lootus õigeks ajaks kohale jõuda kadus, nähes vanalinna auklikke tänavaid. Ta tahtis oma jälgi jätta paljudele erinevatele asfaltidele ja kuulda palju kontserte. Töökad tallinlased panid pahaks ajakirjaniku familiaarset käitumist. Mõttetu mees seisis teiste arvamusest hoolimata poes paigal.
Mirge Arge 9.klass Külmale maale Lugesin Eduard Vilde raamatut '' Külmale maale '' . Tegelased: Väljaotsa Jaan, Väljaotsa Kai, Virgu Anni, Virgu Andres, Kõverkaela- Juku, Kohi-Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Jaan läheb kirikusse kus ta kohtab seal Anni kes on vallavanema Andrese tütar ja kellel on häbi, et ta tütar tolle mehega suhtleb. Anni on mitmeid kordi pakkunud Jaanile abikätt toonud mehele leiba , sööki ja
Jaani arvatav tuleviku äi) Väljaotsa sauna juurde sooviga maja läbi otsida kuna viimasel ajal oli toimunud palju varguseid. Kai ning ka Jaani jaoks oli see täiesti sokeeriv. ,,Ma ei kujuta ettegi, miks nad tulid just meie juurde. Oleme ju olnud alati ausad inimesed. Ma usun, et see oligi alguseks järgnevatele sündmustele" Kai. Kai räägib, et pärast sauna läbi otsimist sattus ta poeg purjus peaga jooma kolme kahtlase isikuga Kõverkaela-Juku, Kohi-Kaarel ja Hans Mutsu. Kõiki kolme peetakse tuntud varasteks ning ka Jaan sai endale selle nime külge. ,,Jaan läks kodust ära ühe rublaga, kuid tagasi tuli kolme rublaga. Muidugi küsisin ka kohe selle kohta, kust ta selle raha sai ning ta vastas, et tööd tehes. Hommikul kui ta kaineks sai, siis tunnistas, et laenas raha ning lubas selle tagastada. Osa rahast ta tagastas, kuid osa mitte." Peagi tõid tuntud vargamehed Jaani juurde oma varastatud kraami varjule.
Külmale maale Eduard Vilde 257 lehekülge Kunstiliselt kujundanud V. Tolli Tegelased: Jaan Vapper, Virgu Anni, ema Kai, Mihkel, Mann, Mikk, Aleksander Toots, Kõverkaela-Juku, Naarikvere-Vana, Andres Vadi, Kohi-Kaarel, Hans, Tõnu-Jüri, Liisu ja paljud muud. 1.Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida ? Millest tegelikult rääkis ? Ma arvan, et see raamat räägib Raamat rääkiski hädast, vaesusest hädast ja viletsusest. ja pere ülalpidamisest. 2. Tsitaadid. Tsitaat Lk. Miks just see lause meelde on jäi? ,,Teiste toitu varastavad. See 44 Sest see näitas, et (toidu) varastaine
Neil õieti ei olnud selgust oma ühendusest, see lihtsalt oli olemas, nagu olid nad ise olemas ja kõik muu maailmas. Annil käis palju kosilasi, kuid ta peletas nad kõik eemale. Anni ja Jaan ei kohtunud enam avalikult, et arvataks, et nende side on lõdvenemas. Kuid öösiti käis Anni tihtipeale Väljaotsal, ja alati oli tal midagi kaasas, mille ta sauna jättis. Jaanile ei meeldinud sellised armuannid. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna teekäijad, kes osutusid hoopis Kõverkaela- Jukuks ja Naarikvere-vanaks. Esmalt söödi-joodi, ka Jaani ema kutsuti endaga lauda. Jaani ema läks sängi. Luha Mart nihkus Jaanile lähemale, kui ta lõpuks päris Jaani lähedal oli ja oma kätt ümber Jaani kaela hoidis, siis tehti alles juttu, miks tuldi. Nad tahtsid varastatud hobust ja muud kraami Jaani juures hoida. Jaan sai vihaseks, hoolimata sellest, et talle suurt tasu lubati. Jaan lõi nad koos oma kraamiga saunast välja. Jaan ütles, et tema ei ole varas ja tema
Kaua sa ikka leiba ja silguvett sööd. Karistamise asemel annab ta lastele saia, mis ta viimaste kopikate eest ostnud. Muidu on Jaan aus mees, temale on kõige tähtsam just ausus. Kuna Jaanil tööd polnud, polnud ka raha. Esiteks viidi laadale lehm. Lapsed nutsid, aga süüa oli vaja. Lehm müüdigi hädise seitsme rubla eest maha, sest kes see sellise lahja looma eest ikka rohkem annab. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna teekäijad, kes osutusid hoopis Kõverkaela-Jukuks ja Naarikvere- vanaks. Tuli välja, et need tahtsid Jaani juures peita oma varastatud kraami. Esmalt söödi-joodi, siis tehti alles juttu, miks tuldi. Jaan sai vihaseks, hoolimata sellest, et talle suurt tasu lubati. Jaan lõi nad koos oma kraamiga saunast välja. Õieti tegi, sest peagi saabusid tema sauna üle vaatama ametnikud eesotsas Andres Vadiga, kes oli Anni isa ja kellele mitte ei meeldinud see, et Anni ja Jaan omavahel lävisid. Midagi ei leitud, sest midagi ei olnud leida
Eseme, protsessi vm nimetusena kasutatav täielikult mittenimeks muutunud isikunimi kirjutatakse väikese algustähega: brauning, gobelään, tsepeliin, amper, herts, frits, mats, morse = morsetelegraaf või morsemärgid, martäänahi, galvaanielement, napooleonikook. Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Kaval-Ants, Räpsi-Rein, Kniks-Mariihen, Pläralära-Leenu, Pime-Kaarli, Piibu- Leenu, Julk-Jüri, Habeme-Karla, Kõverkaela-Juku, Kupja-Prits, Karja-Eedi, Kupu-Kai, Sauna- Madis, Torupilli-Juss. Märkus. Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Tõll (Suure Tõlluga). Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: keele Veski, matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, lava Pearu, balleti Toots, raamatu Minna ja filmi Minna, Pinna Napoleon, Abeli Kiir. Märkus. Kui seda tingivad vormilised (täiendosa sõnaliik või vormitüüp) või sisulised põhjused
Tartu ülikooli audoktor, maeti esimesena Metsakalmistule. Nooruses kirjutas kriminaalseid-romantilisi jutustusi ja humoristlike lühijutte. Tema kuulsamad teosed on nö sarjast ajalooline triloogia, ,,Mäeküla piimamees", ,,Külmale maale" jne ,,Külmale maale" probleemid: vaestega käituti halvasti, nälg, alkoholism, kuritegude kasv, alavääristamine/mõnitamine, vaesus, tööpuudus. Peategelane on Jaan, teised: Virgu-Anni, Kohi- Kaarel, Kõverkaela-Juku, Hans, Jaani ema, Anni isa. August Kitzberg 1855-1927 Sündis Pärnumaal, õppis Niitsalu vallakoolis. Töötas valla- ja kohtukirjutajana, raamatupidajana ja ,,Postimehes" ärijuhina. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid
○ Isamaalüürika: ■ „Eile nägin ma Eestimaad“; ■ „Must lagi on meie toal“; ■ „Ta lendab mesipuu poole“. ○ Looduslüürika: ■ „Sügise“; ■ „Lumehelbeke; ■ „Tulen, tulen!“ Eduard Vilde, 1865.–1933. aasta: ● „Külmale maale“, 1896. aasta; ○ Jaan Vapper e Väljaotsa Jaan, Virgu Anni; ○ Kohi-Kaarel, Kõverkaela- Juku, sotsiaalsed probleemid, Jaani allakäigu põhjused. ● „Mahtra sõda“ , „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“, „prohvet Maltsvet“ – ühine teema: talupoegade feodalismivastane võitlus 19. sajandi keskel; ● „Mäeküla piimamees“, 1916. aasta; ○ Mari, Tõnu Prillup, Ulrich von Kremer. ● Näidendid: ○ „Tabamata ime“, 1912. aasta; ■ Leo Saalep, Lilli Ellert-Saalep, Eeva Marland.
Eseme, protsessi vm nimetusena kasutatav täielikult mittenimeks muutunud isikunimi kirjutatakse väikese algustähega: brauning, gobelään, tsepeliin, amper, herts, morse = morsetelegraaf või morsemärgid, martäänahi, galvaanielement. Isikunime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Kaval-Ants, Räpsi-Rein, Kniks- Mariihen, Pläralära-Leenu, Pime- Kaarli, Piibu-Leenu, Julk- Jüri, Habeme-Karla, Kõverkaela-Juku, Kupja- Prits, Karja-Eedi, Kupu- Kai, Sauna-Madis, Torupilli- Juss. Märkus. Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Tõll (Suure Tõlluga). Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: keele Veski, matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, lava Pearu, balleti Toots, raamatu Minna ja filmi Minna, Pinna Napoleon, Abeli Kiir. Märkus
annaabi.ee 
