Psüühika ja käitumismehhanismid Inimese kujunemine on toimunud pikaajalise arengu tulemusena eluslooduses ja loomariigis varem esinenud tunnuste ja protsesside alusel. Evolutsioonilise arengu idee kohaselt tekivad keerulisemad käitumisvormid lihtsamatest. Psüühika olemasolust võib rääkida alates sellest hetkest, kui olendi seisukohalt hakkab maailm jagunema kaheks osaks, millest üks on tunnetatav organism ehk subjekt ja teine väljapoole jääv ümbritsev maailm või selle osa ehk objekt. Meil on raske kujutleda, milline on teiste elusolendite, näiteks nahkhiirte psüühika ja ümbritseva maailma taju. Me võime vaid kirjeldada seda, milline on meie endi maailmatunnetus. Ka siin tuleb meeles pidada, et esinevad erinevused inimeste vahel. Käitumine on keeruline protsess, mis eeldab väga mitmesuguste organite ja organsüsteemide koostööd ümbritsevas keskkonnas ettetulevate asjaolude jälgimisel kõrvuti organismist endast lähtuvate seisundite ja v...
Närvisüsteem Aju Psühholoogia gümnaasiumile Eva Palk Käitumismehhanismid · Käitumise korraldamiseks olemasolevad keha regulatsioonisüsteemid: 1. närvisüsteem 2. hormonaalne süsteem- sisenõrenäärmed 3. bioloogilised rütmid 4. kasvamine ja areng, 5. õppimine 6. suhtlemine teiste organismidega, teiste inimestega Loomade närvisüsteemi areng Närvivõrgud kiiretaoliselt sümmeetriline kahekülgselt e bilateraalselt Närvisüsteem
ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoone tekivad ja eritatakse organismi sisesekretsiooninäärmete poolt. Hormoone toodetakse ajuripatsis, kilpnäärmes, munasarjades ja munandites. Aitavad reguleerida meie keha talitust ja enesetunnet. II Õppimine 9. KAASASÜNDINUD KÄITUMISVIISIDE JA ÕPPIMISE ERINEVUS. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Kaasasündinud käitumisviis e. Evolutsiooniline Stiimul-käitumismehhanismid- reaktsioon. Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel. Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada. Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. 10
3. Klassikaline tingimine õpitakse ära mingi seos stiimulite ja sündmuste vahel Operantne tingimine kus õpitakse ära mingi seos oma tegevuse ja selle tagajärgede vahel Käitumise mõiste ja mehhanismid. Käitumine keeruline protsess, mis eeldab väga mitmesuguste organite ja organisüsteemide koostööd ümbritsevas keskkonnas ettetulevate asjaolude jälgimisel organismist endast lähtuvate seisundite ja vajaduste jälgimisega. Käitumismehhanismid nim vahendeid ja võimalusi, mis organismil on käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Põhilised mehhanismid närvitegevus, hormonaalsete tasemete muutused, bioloogilised rütmid, kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ning suhtlemine teiste organismidega. Emotsioonid Nimeta põhiemotsioonid. Millised ajupiirkonnad tegelevad emotsioonide regulatsiooniga? Hirm, kurbus, rõõm, vastikus, viha, üllatus.
- Libiline süsteem - algeline aju ning reguleerib selliseid tegevusi nagu toitumine, soojätkamine, järglaste eest hoolitsemine ning mitmesuguste muude vajaduste tekkimine ja rahuldamine. Ajukoore mahu lisandumisega kaasneb infotöötlusvõime suurenemine, käitumise paindlikumaks muutumine, kogemustest õppimise võime ja organismi enda psüühiliste nähtuste tajumine. Meeleelundite ja närvisüsteemi iseärasused sõltuvad keskkonnast. Teised käitumismehhanismid: - hormoonid (размножение) - bioloogilised rütmid (повседневные потребности) - kasvamine ja areng (üldise elukäigu kujunemine) - õppimine - suhtlemine ehk kommunikatsioon - Hormoonid - mitmesigustes keha sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis vabanevad verre ning kanduvad selle kaudu laiali erinevatesse kehaosadesse (nt testosteroon, östrogeenid, prolaktiin). - Õppimine - uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasiside
sigimisedukus 3.2. Evolutsiooni uurimine Kaudsete andmete põhisosa moodustavad kivistised, veel on minevikumärkide allikaks praegu elavate liikide ja nende sugulaste käitumismustrid ning evolutsioonilisele minevikule viitavad ka nukleiinhapped ja nende alusel toodetud valgud. Inimese rakkude molekulaarsed koostisosad peegeldavad selgesti meie ühist päritolu kõikide selgroogsete ja isegi veel madalamate arenguastmega loomadega. 3.3. Psüühika ja käitumismehhanismid Käitusmismehhanismideks nimetatakse organismi vahendeid ja võimalusi käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Põhilised käitumise korraldamise mehhanismid on närvitegevus, hormonaaltasemete muutused, bioloogilised rütmid, kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ning suhtlemine teiste organismidega. 3.4. Närvisüsteem ja selle evolutsiooniline areng Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile
funktsioon alati hirmu tagasihoidmine. Esimesel korral tekkides on sellel ratsionaalne ja mõistlik põhjus, aga siis inimesed kalduvad mudeldama sama tüüpi käitumist analoogsetes olukordades, milles iseeneses ei pruugi olla mingit seost esialgse olukorraga. Siis võibki olla, et inimesed mingites olukordades käituvad täpselt samamoodi, kuid nad ei saa seda ka muuta, sest see on neile sisse kodeeritud. Sundused on mingusugused ülekantavad käitumismehhanismid, millel esialgne ülesanne oli siduda seda hirmu, kuid hiljem muutusid need asendustegevusteks. Näiteks pidevalt koristava naise puhul võib see olla nii, et ta soovib mingit muud puhtust, mitte selle kodu puhtust. Tihtipeale võivad need allasurutud tunded tekitada mingusguse foobia või sunduse. Kui mees pettis naist, naine surus seda endas alla, siis sellel naisel tekkis millalgi hirm teravate esemete ees (naine ei luba teadvusesse mõtet, mida ta sellega teha tahaks)
mille esialgne funktsioon alati hirmu tagasihoidmine. Esimesel korral tekkides on sellel ratsionaalne ja mõistlik põhjus, aga siis inimesed kalduvad mudeldama sama tüüpi käitumist analoogsetes olukordades, milles iseeneses ei pruugi olla mingit seost esialgse olukorraga. Siis võibki olla, et inimesed mingites olukordades käituvad täpselt samamoodi, kuid nad ei saa seda ka muuta, sest see on neile sisse kodeeritud. Sundused on mingusugused ülekantavad käitumismehhanismid, millel esialgne ülesanne oli siduda seda hirmu, kuid hiljem muutusid need asendustegevusteks. Näiteks pidevalt koristava naise puhul võib see olla nii, et ta soovib mingit muud puhtust, mitte selle kodu puhtust. Tihtipeale võivad need allasurutud tunded tekitada mingusguse foobia või sunduse. Kui mees pettis naist, naine surus seda endas alla, siis sellel naisel tekkis millalgi hirm teravate esemete ees (naine ei luba teadvusesse mõtet, mida ta sellega teha tahaks)
Sundused on mingid korduvad käitumismudelid, mida inimene kasutab. Need võivad olla erinevad sundkäitumine, sundmõtlemine, sundloendamine või midagi muud, mille esialgne funktsioon alati hirmu tagasihoidmine. Esimesel korral tekkides on sellel ratsionaalne ja mõistlik põhjus, aga siis inimesed kalduvad mudeldama sama tüüpi käitumist analoogsetes olukordades, milles iseeneses ei pruugi olla mingit seost esialgse olukorraga. Sundused on mingusugused ülekantavad käitumismehhanismid, millel esialgne ülesanne oli siduda seda hirmu, kuid hiljem muutusid need asendustegevusteks. Näiteks pidevalt koristava naise puhul võib see olla nii, et ta soovib mingit muud puhtust, mitte selle kodu puhtust. Tihtipeale võivad need allasurutud tunded tekitada mingusguse foobia või sunduse. Sundlustega inimeste juures võib olla ka levinud selline käitumine nagu "äpardumine", mida Freud niimoodi nimetas. Nad suruvad mingeid tugevaid impulsse alla ja tihtipeale elavad ennast
Õppimine vaatluse teel, Implitsiitne õppimine Õppimise osakaal käitumise organiseerimisel: 1. Refleksid 2. Instinktid 3. Paindlik reageerimine varasemate kogemuste põhjal e. õppimisvõime Põhilised õpiteooriad psühholoogias: *Biheivioristlik: objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse, kui lihtsat vastust stiimulile. *Kognitiivne: stiimul--- tunnetusprotsessid-----reaktsioon *Evolutsiooniline: stiimul---käitumismehhanismid---reaktsioon Assotsiatiivne õppimine (vormid) – seose loomine stiimulite või reaktsioonide ja nende tagajärgede vahel. Klassikaline – ja instrumentaalne e. operantne tingimine. Assotsiatiivse õppimise üldised seaduspärasused – omandamine, kustumine, iseeneslik taastumine, üldistamine, eristamine, kõrgemat järku tingimine. Mitteassotsiatiivne e. primitiivne õppimine – muutub üksiku sündmuse mõju käitumisele või reageerimise tõenäosusele.
Esimesel korral tekkides on sellel ratsionaalne ja mõistlik põhjus, aga siis inimesed kalduvad mudeldama sama tüüpi käitumist analoogsetes olukordades, milles iseeneses ei pruugi olla mingit seost esialgse olukorraga. Siis võibki olla, et inimesed mingites olukordades käituvad täpselt samamoodi, kuid nad ei saa seda ka muuta, sest see on neile sisse kodeeritud. Sundused on mingusugused ülekantavad käitumismehhanismid, millel esialgne ülesanne oli siduda seda hirmu, kuid hiljem muutusid need asendustegevusteks. Näiteks pidevalt koristava naise puhul võib see olla nii, et ta soovib mingit muud puhtust, mitte selle kodu puhtust. Tihtipeale võivad need allasurutud tunded tekitada mingusguse foobia või sunduse. Kui mees pettis naist, naine surus seda endas alla, siis sellel naisel tekkis millalgi hirm teravate esemete ees (naine ei luba teadvusesse mõtet, mida ta sellega teha tahaks)
annaabi.ee 
