Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Tekijoon on harilikult sujuv kõver, mis keskosast täävide poole tõustes moodustab tekitõusu. (Joon 4.3A) Diametraaltasand jagab laeva kaheks sümmeetriliseks paremaks ja vasakuks laeva- pooleks vaadatuna ahtri poolt vööri poole. Lõige veeliini tasandiga (Joon. 3C)näitab veeliini kuju. Eristame lastveeliini (LVL) ja konstruktiivset veeliini (KVL). LVL tekib täislastis laeva kere lõikumisel vee tasa- pinnaga. Enamikel juhtudel langevad LVL ja KVL ühte. Arvestuslik veeliin on laeva hetkeline veeliin miile jaoks antud hetkel tehakse arvutusi. 4.2. Laeva põhimõõtmed. (Joon. 4.4.) Joon. 4.4. Laeva pikkus - L. Lmax - maksimaalne pikkus, vööri ja ahtri äärmiste punktide vahekaugus. Lgab - suurim pikkus arvestades väljaulatuvaid osi.
docstxt/12006021582.txt
õnnestunud. Järgmisel aastal eraldas inglise teadlane Humphry Davy, kellel olid tolle aja kõige võimsamad elektripatareid (Volta sambad), liitiumoksiidi elektrolüüsil metalse Li. · Nüüdisajal toodetakse Li elektrolüüsil (lähteaineks LiCl ja KCl segu või LiCl ja BaCl segu sulandit. Nii on võimalik elektrolüüsi läbi viia madalamal temperatuuril. LiCl sulamistemperatuur on 614°C, 55% LiCl ja 45% Kvl segu sulab aga 450°C juures. Nimetus liitium tuleneb kreekakeelsest sõnast lithos , mis tähendab kivi ning osutab Li kuulumisele paljude mineraalide koostisesse lisaelemendina. Li esineb ka mõnedes prantsuse mineraalvetes (Vichy) ja taimedes (tubakas, suhkrupeet, humal, tulikas, kroonohaks, tee). Sigaretituhas on u 0,5% Li. 2 Kasutatud kirjandus 1. "Elementide Keemia" Hergi Karik, Kalle Truus 2. http://et.wikipedia
õ min min = 0,00832 molO /l 2 l 13,22 min 2) Arvutame kemosorptsiooni mahuline massiläbikandetegur: ' WO2 c*sisseO2 + c*väljaO2 õ csisseO PO2 [5] KVL = , kus [6] c = , kus [7] c* = 2 = VcL keskm keskm 2 sisseO2
ja c väljaO2 = min min = 0,00813 molO /l õ 2 l 8 min 2) Arvutame kemosorptsiooni mahuline massiläbikandetegur: ' WO2 c*sisseO2 + c*väljaO2 õ csisseO PO2 [5] KVL = , kus [6] c = , kus [7] c* = 2 = VcL keskm keskm 2 sisseO2
järkjärgulisel lahjendamisel juhtivusveega. Lahuseid tuleb valmistada hoolikalt, vastasel korral läheb katseviga suureks. Igale järgmisele lahusele üle minnes tuleb elektroodid ja nõu kaks korda loputada uuritava lahusega ning seejärel pipeteerida lahus juhtivusnõusse. Katsetulemused A. Elektroodide konstandi määramine: Mõõdetud takistus 0,02n KCl lahusega: 1) 118 2) 120 R= 119 0,02 n KVl erijuhtivus temperatuuril 25°C 0,2767 Cm/m Nõu konstant =1190,2767= 32,93 m-1 B. Nõrga elektrolüüdi lahus: Elektrolüüt: CH3COOH, äädikhape Piiriline ekvivalentjuhtivus arvutatud käsiraamatu abil. 0+=349,810-4 Sm2/mol 0- =40,910-4Sm2/mol 0=0++0 - =349,8 10-4 + 40,9 10-4 Sm2/mol piiriline ekvivalentjuhtivus 0 = 0,03907 Sm2/g ekv Jrk Lahuse Mõõdetud Elektri- Ekvivalent- Dissotsiat Näiline nr
Kõrge loodusväärtusega(KLV) põllumaj. on nende eelmiste vahepeale vorm, mis ei pea olema tingimata mahe ja iga mahe pole ka KLV, kuid need ka üsna sarnased. Nt mõlemal on madal põllumaj. intensiivsus ehk siis tootlikkus pole nii suur kui tavapõllumaj. Samuti on sarnasus maastikkuline mosaiiksus ehk siis erinevad maakasutusviisid väikestel aladel. Erinevus: KVL on rohkem looduslikke maastikkuelemente nt puud, põõsad, veekogud vms KLV põllumaj. peab nö tootma ka elurikkust ehk siis toetab liigivõi elupaigarikkust, säilitab haruldaste liikide olemasolu. ( Eesti nt karjamaad või heinamaad, kus kasvavad puud ja ka looduslikke taimi, samuti loomade karjatamine rannikualadel, et vältida nende täiskasvamist) 20. Millised on säästliku tarbimise põhimõtted?
plaadistuse paksust. Projektsioone eelmainitud tasanditele kutsutakse: külgvaateks - DT-le poollaiuseks - veeliini tasandile, kereks - keskkaare tasandile. Külgvaatele joonistatakse batoksid - kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel DT-ga paralleelsete tasanditega. Läbi keskkaare ja kiilujoone lõikepunkti on veeliiniga paralleelselt DT-le projekteeritud põhjajoon. Poollaiusel kujutatakse veel veeliine, mis tekivad kere lõikamisel KVL-ga paralleelsete tasanditega. Lõiketasandid paigutatakse üksteisest võrdsetele kaugustele ja nende arv valitakse selliselt, et saada täielik ülevaade laevakere kujust. Kerele projekteeritakse teoreetilised kaared, mis saadakse keskkaarega paralleelsete tasandite lõikumisel kerega. Neid on harilikult 20 (vahel 10). Kasutatakse veel rigilaudu - kaldus pindu, risti keskaare tasandiga. Teoreetiline joonis tehakse mõõdus 1:100, väikestel laevadel 1:50-25.
paksust. Projektsioone eelmainitud tasanditele kutsutakse: · külgvaateks - DT-le · poollaiuseks - veeliini tasandile, · kereks - keskkaare tasandile. Külgvaatele joonistatakse batoksid - kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel DT-ga paralleelsete tasanditega. Läbi keskkaare ja kiilujoone lõikepunkti on veeliiniga paralleelselt DT-le projekteeritud põhjajoon. Poollaiusel kujutatakse veel veeliine, mis tekivad kere lõikamisel KVL-ga paralleelsete tasanditega. Lõiketasandid paigutatakse üksteisest võrdsetele kaugustele ja nende arv valitakse selliselt, et saada täielik ülevaade laevakere kujust. Kerele projekteeritakse teoreetilised kaared, mis saadakse keskkaarega paralleelsete tasandite lõikumisel kerega. Neid on harilikult 20 (vahel 10). Kasutatakse veel rigilaudu - kaldus pindu, risti keskaare tasandiga. Teoreetiline joonis tehakse mõõdus 1:100, väikestel laevadel 1:50-25.
plaadistuse paksust. Projektsioone eelmainitud tasanditele kutsutakse: külgvaateks - DT-le poollaiuseks - veeliini tasandile, kereks - keskkaare tasandile. Külgvaatele joonistatakse batoksid - kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel DT-ga paralleelsete tasanditega. Läbi keskkaare ja kiilujoone lõikepunkti on veeliiniga paralleelselt DT-le projekteeritud põhjajoon. Poollaiusel kujutatakse veel veeliine, mis tekivad kere lõikamisel KVL-ga paralleelsete tasanditega. Lõiketasandid paigutatakse üksteisest võrdsetele kaugustele ja nende arv valitakse selliselt, et saada täielik ülevaade laevakere kujust. Kerele projekteeritakse teoreetilised kaared, mis saadakse keskkaarega paralleelsete tasandite lõikumisel kerega. Neid on harilikult 20 (vahel 10). Kasutatakse veel rigilaudu - kaldus pindu, risti keskaare tasandiga. Teoreetiline joonis tehakse mõõdus 1:100, väikestel laevadel 1:50-25.
Suletav türistor GTO Saab väljalülitada tüürelektroodi kaudu. Keeruline, n n mitme- katoodiline struktuur. Sisselülitamine positiivse vooluimpulsiga; Väljalülitamine negatiivse vooluimpulsiga. Andes negatiivse vooluimpulsi teise ekvivalentse transistori baasivool langeb ja sisemine positiivne tagasiside praktiliselt kaob; - türistor läheb kinni. Väljalülitamistegur KVL = Ia/Itü- Tavaliselt KVL = 3-5. 41 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed Valgusdioodid. Päripingestatud pn- siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgust laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Ge, Si väike keelutsoon nõrk kiirgus ja mittenähtavas spektrumi osas. GaAs infrapunased VD, GaP nähtav valgus UP = 1,5 2,5V, IP = 5 20mA (30mA), tOFF = 10-6 10-8 s. Ub max 5V! 42 43
lõikepunkti on veeliiniga paralleelselt DT-le projekteeritud põhjajoon. Poollaiusel kujutatakse veel b, mis tekivad kere lõikamisel KVL-ga paralleelsete tasanditega. Lõiketasandid paigutatakse üksteisest võrdsetele kaugustele ja nende arv valitakse selliselt, et saada
mille toimel tekib võrgupinge järsk muutus, need impulsid levivad võrkupidi laiali ja võivad põhjustada kontaktivabade lülitite vääravanemist. Häirete toime vältimiseks on kolm võimalust: 1. Varistorid - varistoride põhiomadus tema takistus sõltub rakendatud pingest, mida kõrgem pinge seda väiksem takistus ja häirete vastaselt toimivad nad nii et juhivad häireipulsi KVL ist mööda ning need lühikesed impulsid seal mingit toimet ei oma. Lüliti jääb aga rakendumata mõneti sarnene on RC-ahelate toime. 2. RC- ahelad - Kondensaator ei luba oma klemmile järsku pingemuutust ja see tõttu juhitakse ning nende häireimpulsside energia põhjustades kondensaatorite laadimist sumbub takistites. Väga sageli on häirevastased RC- ahelad kontaktivabade lülititega kokku ehitatud. 3
annaabi.ee 
