eelsest ajast, nimelt 2008 aastast. 2008. aasta esimese poole töötute arv oli väga sarnane. I kvartalis oli töötuid 28,7 tuhat ning II kvartalis oli töötute arv 27,3 tuhat. Aga juba III kvartalil see muutus ning töötute arv kasvas 43,9 tuhandeni ning IV kvartalis oli töötuid juba 53,5 tuhat. Selline töötute kasv jätkus ka järgmisel aastal. Nimelt 2009. aasta lõpuks oli töötute arv tõusnud 106,7 tuhandeni. Töötute arvu kasv jätkus kuni 2010. aasta II kvartalini, kus töötute arv oli 127,7 tuhat (joonis 1.1). Töötusel on veel mitmeid erinevaid tähtsaid näitajaid. Üks neist on töötuse periood. Kui 2008. aasta IV kvartalis oli 12 või rohkem kuud töötuna olnud 13,9 tuhat inimest, siis 2009. aasta IV kvartaliks oli see arv tõusnud 33,4 tuhandeni. 2010. aasta II kvartalis oli see arv aga juba 58,2 tuhat (joonis 1.2). Teine tähtis näitaja on töötute vanus. Eestis on väga suur töötus noorte seas. 15-24
kui naiste oma, sest tugevalt sesoonsetel tegevusaladel nagu ehitus töötab rohkem mehi. Langustrendis on olnud nii lühi- kui ka pikaajaliste töötute arv. Siiski langeb pikaajaliste töötute arv aeglasemalt kui lühiajaliste oma, sest sissevool töötusse on madal ning töötusest väljumine muutub töötusperioodi pikenedes üha raskemaks. Pikaajaliste töötute osakaal 5 töötute koguarvus kasvas kuni 2012. aasta esimese kvartalini, kuid langes seejärel 6 protsenti teises kvartalis (vt joonis 10). 2012. aasta esimesel poolel jätkus töötute reservatsioonipalga tõus. Kui 2011. aastal oli nõus kuni 450 eurose palga eest tööle asuma 47% töötutest, siis 2012. aasta esimesel poolel oli see langenud 35% -le. Samal ajal suurenes 451600 eurost palka ootavate töötute osakaal 9 protsenti ja üle 601 eurost palka soovivate oma 3 protsenti (vt joonis 11). Majandusolukorra
Aastal 2007 Nokia tõi turule Symbiani OS'iga Nokia N95, mis kombineeris erinevad multimeedia funktsioonid nagu: GPS, 5 megapiksline kaamera koos autofookuse ja LEDvälguga, 3G ja WiFi ühendus ning ka TV ühendamis võimalus. Symbian oli number 1 OS kogu maailmaturul aastatel 1996 kuni 2011. Arvatakse, et kuni 2010.aasta 2.kvartalini on müüdud umbes 385 miljonit Symbian'i OS'ga seadet. Symbian'i kohta võib öelda, et see on surnud OS, kuna seda ei kasutata enam peaaegu üldse. Symbian'i peamine kasutaja Nokia läks üle Windows Phone OSile. Kuni aastani 2016 toetab Nokia Symbian'il baseeruvaid seadmeid. Blackberry BlackBerry on seeria seadmeid ja nutitelefone, mida toodetakse Research In Motion'i poolt aastast 1999
Sellest tulenevalt on kesksete juhtimisotsuste tegemiseks vajaliku informatsiooni kvaliteet sageli ebarahuldav. Müügiaruandluse süsteemi juurutamine on sillapeaks, mille käigus peab loodama sobiv arhitektuurne lahendus ka mitmete teiste aruandlusvaldkondade tsentraliseerimiseks (finantsaruandlus, kasumlikkuse aruandlus). Kogu projekti ajakavaks on pea kaks aastat 2006 a. augustist 2008 a. kolmanda kvartalini. Müügiaruandluse süsteemi loomise esialgseks ajakavaks on august 2006 veebruar 2007. 2. Projekti saavutatavad eesmärgid Projekti lõppeesmärgiks on kasutamisvalmis müügiaruandluse süsteem üle kõigi ettevõtte peamiste üksuste (laenud, liisingud, väärtpaberitehingud, kaarditehingud). Oluliseks aspektiks on müügiaruandluse nõuete kogumine üle terve ettevõtte ning nõuete konsolideerimine (kesksete ärimõõdikute ning ärimõistete kokkuleppimine üle ettevõtte).
müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Projekti käigus loodi ettevõttele müügiaruandluse infotehnoloogiline arhitektuur ning realiseeriti nelja olulise ärivaldkonna aruandlus. Tegemist oli suuremahulise ärianalüüsi tarkvara ehitamise projekti esimene iteratsiooniga. Kogu ettevõtte ärianalüüsi uuendamise projekti ajakavaks on rohkem kui kaks aastat - 2006 a. augustist 2008 a. kolmanda kvartalini. Müügiaruandluse süsteemi loomine toimus 2006. a augustist 2007 aasta veebruari lõpuni. 2. Pädevusalade (rollide) vaade Projekti rollid jaotuvad kolme ettevõtte klienti, tarkvaarendusteenust pakkuva ettevõtte ja aruandlustarkvara pakkuva ettevõtte vahel. 1.1.2 Rollid klientorganisatsioonis: Projektijuht o Vastutab: projekti planeerimise, eelarvestamise, toimimise ja eduka vastuvõtmise eest klientettevõttes. o Reageerib:
Sellest tulenevalt on kesksete juhtimisotsuste tegemiseks vajaliku informatsiooni kvaliteet sageli ebarahuldav. Müügiaruandluse süsteemi juurutamine on sillapeaks, mille käigus peab loodama sobiv arhitektuurne lahendus ka mitmete teiste aruandlusvaldkondade tsentraliseerimiseks (finantsaruandlus, kasumlikkuse aruandlus). Kogu projekti ajakavaks on pea kaks aastat 2006 a. augustist 2008 a. kolmanda kvartalini. Müügiaruandluse süsteemi loomise esialgseks ajakavaks on august 2006 veebruar 2007. 1.1.2 Projekti olukord seisundiaruande esitamise tähtajaks Projekt algas reaalselt 2006. aasta oktoobri teisel nädalal. Praeguseks on tööd kestnud neli nädalat. Analüütikud on jõudnud läbi viia intervjuud kõigi ettevõtte osakondade ärikasutate esindajatega. Kuna osutus, et kaks analüütikut olid intervjuude tiheda
müügiaruandluseks vajaliku andmemudeli loomine ning lõppkasutaja tööriista juurutamine. Projekti käigus loodi ettevõttele müügiaruandluse infotehnoloogiline arhitektuur ning implementeeriti nelja olulise ärivaldkonna aruandlus. Tegemist oli suuremahulise ärianalüüsi tarkvara ehitamise projekti esimene iteratsiooniga. Kogu ettevõtte ärianalüüsi uuendamise projekti ajakavaks on rohkem kui kaks aastat - 2006 a. augustist 2008 a. kolmanda kvartalini. Müügiaruandluse süsteemi loomine toimus 2006. a augustist 2007 aasta veebruari lõpuni. 1.1.2 Projekti olukord lõpuaruande esitamise tähtajaks Projekt algas reaalselt 2006. aasta oktoobri teisel nädalal ning lõppes tähtaegselt, 27.02.2007. Projekt kuulutati edukalt lõppenuks ning järgmiste aruandlusvaldkondade arendamisega (finantsaruandlus, kasumlikkuse aruandlus, Activity Based Costing aruandlus) on juba alustatud.
sotsiaalpoliitiliste meetmete ledimisele kui ka noorte tööpuudusest tingitud sotsiaalmõjudele nii noortele kui kogu ühiskonnale. Pärast kolmeaastast langust hakkas tööpuudus Euroopa Liidus 2008. aasta esimese kvartalis majanduskriisi tõttu tõusma. Sellest ajast peale on tööpuudus järsult tõusnud, eriti noorte seas. Joonis 1. Üldine ja noorte tööpuudus Euroopa Liidus 2000-2009, protsentides Allikas: Eurostat 2008. aasta esimesest kvartalist 2009. aasta esimese kvartalini kasvas noorte tööpuudus Euroopa Liidus 3,7 protsenti, üldine tööpuudus aga 1,5 protsenti. 2009. aasta esimeses kvartalis oli 15-24aastaste tööpuudus Euroopa Liidu 27 liikmesriigis 18,3 protsenti. See on märksa kõrgem kui üldine tööpuudus, mis oli 8,2 protsenti. Kogu Euroopa Liidus oli tööta 5 miljonit noort. Euroala 16 riigis oli noorte tööpuudus 18,4 protsenti ning üldine tööpuudus 8,8 protsenti. Euroalal oli tööta 3,1 miljonit noort (Eurostat, 2009). (joonis 1)
Põhiline investeering on ruumide kohaldamine vastavalt nõudmistele, vajaliku sisustuse hankimine ja õueala muutmine lastele mängualaks. Kasumiprognoos on esitatud autori koostatud tabelis. (vt Lisa 4). Muutuvkulud on ühes kuus vahemikus 1300- kuni 1500 eurot ja püsikulud ehk palgafond umbes 11 615 eurot kuus. Rahavoo prognoos on esitatud autori koostatud tabelis. (vt Lisa 5). Bilanss on koostatud arvestusega kuni 2016 aasta neljanda kvartalini. Autor on koostanud tabeli bilansiprognoosiga. (vt Lisa 6). 16 Lisa 1. Turg Lasteaed Karikakar 2015-2016 2015- 2016- Turg 2015-II III 2015-IV 2016-I 2016-II III 2016-IV Lapsi ........linnas 400 400 400 400 400 400 400 Neist lasteaiaealisi 350
annaabi.ee 
