VEIN Koostaja: Marleen Alle K-12A SISSEJUHATUS 1. Veinivalmistamise ajalugu 8. Roosa vein ja klarett 2. Veinivalmistamise algus 9. Punane vein Hispaanias 10. Cava, Champagne ja teiste 3. Oskus lugeda etiketti vahuveinide valmistamine 4. Kvaliteetveinid 11. Veinide säilitamine 5. Traditsioonilised veinid 12. Tarbimine ja sobivad 6. Laagerdunud veinid klaasid 7. Valge vein 13. Kasutatud materjal VEINIVALMISTAMISE AJALUGU Veini valmistamine, kui Kreeklased on veini selline, oli vanasti säilitamise kunsti eelkäijad ja leiutajad seotud nõidumise ja Välja töötanud
· poolmagusad veinid · magusad Konsistentsi järgi: · kerged veinid · keskmiselt täidlased · täidlasemad veinid. Kanguse järgi: · naturaalne kangestatud vein- 15-17 kraadi on veini kangus: portvein serri madeira muskaat vein · aromatiseeritud veinid- vermut(koostises kange alkohool, mitmesugused ravimtaimed, vürtsid, karamell, alkohooli sisaldus 14-18 kraadi) Veinid jagunevad kolme erinevasse kategooriasse: · kvaliteetveinid · geograafilised piiritletus veinid · lauaveinid Peamine erinevus seisneb erinevates nõuetes. Lauaveinid on tavalised veinid mille puhul on kõige vähem seadusi ja kitsendusi nende valmistamiseks. Kvaliteetveinid-ettekirjutatud reeglid, millistest viinamarja sortidest võib neid valmistada kust peavad need viinamarjad korjatud olema. Suurimad veinide tootjad: Prantusmaa, itaalia, hispaania, saksamaa jt. Uue maailma tootjad: lõuna aafirka vabariik ja tsiili.
hoogustanud või pärssinud viinapuude kasvatust. Saksamaa keskaegsed veinimõisad asusid enamasti kloostrite ümbruses, kuna keskajal polnud ju hotelle ning palverändurid peatusid ööseks kloostrites, kust ka süüa ja juua sai. Ka jäi munkadel piisavalt aega viinapuudega tegelemiseks. Tähtsamad viinamarjasordid Saksamaal on heledad (üle 65%) Veinid jagunevad kolme põhikategooriasse lauaveinid (Tafelwein), maakonnaveinid (Landeswein) ning kvaliteetveinid (Qualitätswein). Levinud on esimesed ja viimased. Tähelepanu tasub pöörata kvaliteetveinidele. Kõige lihtsamat kvaliteetveinide klassi tähistatakse lühendiga QbA, mis tähendaks kvaliteetvein kindlast kasvatuspiirkonnast. Teine kategooria QmP (Qualitätswein mit Prädikat) ehk kvaliteetveinid lisamääratlusega. Selle kategooria veine ei tohi saptaliseerida ehk neile suhkrut lisada. Lisamääratlus (neid on kokku
Püütakse spetsialiseeruda kvaliteettoodetele, sest Euroopa Liidu laienemine toob kaasa konkurentsi teravnemise. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega (suurim osakaal Euroopa Liidus). Tähtsaim põllukultuuride kasvatamise piirkond on Marchfeld Viini lähedal. Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt Saksamaale (2/3) ekspordist), Sveitsi ja USA-sse. Veini eksporti kahjustas 1985. aasta glükoolveiniskandaal, ent vahepeal on Austria kvaliteetveinid nii palju paremaks läinud, et eksport on suurem kui enne skandaali. Metsamajandus 1988. aasta andmetel on umbes 40% Austria pindalast on kasutusel metsamajanduses. Suurte metsa-alade tõttu on metsamajandus oluline majandusharu. Toorainega varustatakse ka kohalikku puidutööstust ja paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse peamiselt Lõuna-Euroopasse. Jahimajandus ja kalandus on väikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule. Mäetööstus
vähemalt 1 aasta. Olenevalt suhkrusialdusest liigitatakse Eriti kuiv-brut- alla 2& suhkrut Kuiv- 1,5...2,5%, poolkuiv 2,,,4%; poolmagus- 4...6%; magus üle 6% suhkrut Veinijoogid lisatud mahlu,mineraalvett jt. Vedelikke. Tuntuim on Sangria Valmistamise piirkonna alusel liigitatakse Vana Maailma veivid Euroopa, Põhja-Aafrika, lähis-Ida, Kesk-Aasia Uue Maailma veinid USA; Argentiina, Tsili, Lõuna-Aafrika, Austraalia. Uus-Meremaa Kvaliteedi alusel liigitatakse - kvaliteetveinid - lauaveinid PUUVILJA-MARJAVEINID Saadakse puuviljade ja marjade(peale viinamarja= mahla alkohoolsel käärimisel. Hapumatele mahladele lisatakse happesuse vähendamiseks vett., suhkrusisalduse suurendamiseks lisatakse suhkrut. Liigitatakse Tooraine alusel millest tuleneb nende nimi Tehnoloogia alusel naturaalsed, kangendatud, mee.- ja gaseeritud veinid Naturaalsed saadakse tooraine loomulikul käärimisel, sisaldava alkoholi kuni 15%.
Püütakse spetsialiseeruda kvaliteettoodetele, sest Euroopa Liidu laienemine teravdab konkurentsi. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega. Austrias on mahepõllunduse osakaal Euroopa Liidu suurim. Tähtsaim põllukultuuride kasvatamise piirkond on Marchfeld Viini lähedal. Tähtsaim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt Saksamaale (2/3 ekspordist), Sveitsi ja USA-sse. Veini eksporti kahjustas 1985. aasta glükoolveiniskandaal, ent vahepeal on Austria kvaliteetveinid nii palju paremaks läinud, et eksport on suurem kui enne skandaali. [redigeeri] Metsamajandus 1988. aasta andmetel on umbes 40% Austriast kasutusel metsamajanduses.[viide?] Suurte metsade tõttu on metsamajandus oluline majandusharu. Toorainega varustatakse kohalikku puidutööstust ja paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse peamiselt Lõuna-Euroopasse. Jahimajandus ja kalandus on väikese mahuga ning orienteeruvad enamjaolt kodumaisele turule. [redigeeri] Mäetööstus Erzberg
Püütakse spetsialiseeruda kvaliteettoodetele, sest Euroopa Liidu laienemine toob kaasa konkurentsi teravnemise. 10% majandeist tegeleb mahepõllundusega (suurim osakaal Euroopa Liidus). Tähtsaim põllukultuuride kasvatamise piirkond on Marchfeld Viini lähedal. Oluliseim põllumajanduslik eksporttoode on vein, mida viiakse peamiselt Saksamaale (kaks kolmandikku ekspordist), Sveitsi ja USA-sse. Veini eksporti kahjustas 1985. aasta glükoolveiniskandaal, ent vahepeal on Austria kvaliteetveinid nii palju paremaks läinud ning eksport on suurem kui enne skandaali. [3. ] 7 Metsamajandus 1988. aasta andmetel on umbes 40% Austria pindalast on kasutusel metsamajanduses. Suurte metsaalade tõttu on metsamajandus oluline majandusharu. Toorainega varustatakse ka kohalikku puidutööstust ja paberitööstust. Toorpuitu eksporditakse peamiselt Lõuna-Euroopasse. Jahimajandus ja kalandus on väikese mahuga ning orienteeruvad
Arendamiseks kasutatakse laagerdust roostevabast terasest mahutites, suuri või väikeseid tammevaate, oksüdeerimist, solera meetodit jne. 3. Veinide klassifitseerimine Veinide klassifitseerimine kvaliteeditaseme põhjal Veinid klassifitseeritakse kvaliteeditaseme poolest laias laastus järgmiselt: 1. Kõrgkvaliteetveinid Grand Cru Classe, Grand Cru, 1er Cru, Cru Classe, vintage Champagne ja Cremant (Prantsusmaa), DOCG (Itaalia), Pago (Hispaania), QmP (Saksamaa) jne. 2. Kvaliteetveinid AOC AOP (Prantsusmaa), DOC (Itaalia ja Hispaania), QbA (Saksamaa) jne. 3. Maakonnaveinid VDP IGP (Prantsusmaa), IGT (Itaalia), DO (Hispaania) jne. 4. Lauaveinid Vin de Table, Vino de Tavola jne. 5. Muud veinid. 6. Veinivalmistamise meetodil valmistatud joogid. Kõrgkvaliteet ja kvaliteetveinide puhul on riigiti ja piirkonniti määratletud üsnagi karmid reeglid terroir ´le, kasvatatavatele viinapuudele ja marjadele, veini valmistamise tingimustele ja metoodikale,
vähemalt 1 aasta. Olenevalt suhkrusialdusest liigitatakse Eriti kuiv-brut- alla 2& suhkrut Kuiv- 1,5...2,5%, poolkuiv 2,,,4%; poolmagus- 4...6%; magus üle 6% suhkrut Veinijoogid lisatud mahlu,mineraalvett jt. Vedelikke. Tuntuim on Sangria Valmistamise piirkonna alusel liigitatakse Vana Maailma veivid Euroopa, Põhja-Aafrika, lähis-Ida, Kesk-Aasia Uue Maailma veinid USA; Argentiina, Tsili, Lõuna-Aafrika, Austraalia. Uus-Meremaa Kvaliteedi alusel liigitatakse - kvaliteetveinid - lauaveinid PUUVILJA-MARJAVEINID Saadakse puuviljade ja marjade(peale viinamarja= mahla alkohoolsel käärimisel. Hapumatele mahladele lisatakse happesuse vähendamiseks vett., suhkrusisalduse suurendamiseks lisatakse suhkrut. Liigitatakse Tooraine alusel millest tuleneb nende nimi Tehnoloogia alusel naturaalsed, kangendatud, mee.- ja gaseeritud veinid Naturaalsed saadakse tooraine loomulikul käärimisel, sisaldava alkoholi kuni 15%.
vähemalt 1 aasta. Olenevalt suhkrusialdusest liigitatakse Eriti kuiv-brut- alla 2& suhkrut Kuiv- 1,5...2,5%, poolkuiv 2,,,4%; poolmagus- 4...6%; magus üle 6% suhkrut Veinijoogid lisatud mahlu,mineraalvett jt. Vedelikke. Tuntuim on Sangria Valmistamise piirkonna alusel liigitatakse Vana Maailma veivid Euroopa, Põhja-Aafrika, lähis-Ida, Kesk-Aasia Uue Maailma veinid USA; Argentiina, Tsili, Lõuna-Aafrika, Austraalia. Uus-Meremaa Kvaliteedi alusel liigitatakse - kvaliteetveinid - lauaveinid PUUVILJA-MARJAVEINID Saadakse puuviljade ja marjade(peale viinamarja= mahla alkohoolsel käärimisel. Hapumatele mahladele lisatakse happesuse vähendamiseks vett., suhkrusisalduse suurendamiseks lisatakse suhkrut. Liigitatakse Tooraine alusel millest tuleneb nende nimi Tehnoloogia alusel naturaalsed, kangendatud, mee.- ja gaseeritud veinid Naturaalsed saadakse tooraine loomulikul käärimisel, sisaldava alkoholi kuni 15%.
Valdepenas paikneb ümber Jabalón'i jõe, Sierra de Morena mägede jalamil suures orus. Kivise pinnase tõttu kutsutakse seda piirkonda kui "Kivide Orgu" (Val de Penas). Valdepenas'e 30 000 hektaril kasvatakse kahte viinamarjasorti: valget Airen'i ja punast Cencibel'i (alias Tempranillo). Suhteliselt väheväärtuslik Airen moodustab 80% piirkonnas kasvatatavatest viinamarjadest. Piirkonna eripäraks on noorte punaste veinide valmistamine seguna valgest Airenist ja punasest Cencibelist. Kõik kvaliteetveinid haritakse tammevaatides ning valmistatakse 100% Cencibel (Tempranillo) viinamarjast. Selle piirkonna veine nimetatakse tänu oma heale hinna ja kvaliteedi suhtele naljaga pooleks ka "vaese mehe riojadeks". (Rioja - Hispaania tuntuim, kuid ka keskmisest kallim veinipiirkond. Rioja on tuntud just kõrge kvaliteedi järgi.) Valdepenas'e eripäraks on kerged veinid (vahest isegi liiga kerged ja iseloomutud), mis reeglina
annaabi.ee 
