Kvalitatiivne lähenemine Interpertivism - reaalsus on meie poolt konstrueeritud ja meid huvitab, kuidas ta on konstrueeritud? Võib kasutada mõlemat lähenemist: Realism reaalsus on objektiivselt olemas ja uuritav, kuid meid huvitavad teatavad süvamehhanismid ja seosed mis on protsesside taga ning neid ei saa alati numbrite keeles ja mõõdetavatena kirjeldada (vahel aga siiski saab). Kvantitatiiv vs kvalitatiiv Kvantitatiivne strateegia - paljude juhtumite uurimine ja nende pealt üldistuste tegemine, kasutades statistilisi analüüsitehnikaid Kvalitatiivne strateegia - väikese arvu juhtumite süvitsi uurimine, kasutades mitte- statistilisi analüüsitehnikaid Põhimõtteliselt erinevad uurimuslikud lähenemised: üks number kvalitatiivuuringus ei tee seda veel kvantitatiivseks uuringuks! Tsitaate meetodite õpikutest ...
varustatud vaatlusteks või eksperimentideks vajalike seadmetega. Usaldusväärsus ehk nõue olla piisavalt kinnitust leidnud võimaldab meil eritada ,,paljast arvamust" teadmisest kui hästipõhjendatud uskumusest. Siin ei ole teravat piirjoont teaduse hästipõhjendatud seaduste, teooriate või hüpoteeside ning nõrgalt põhjendatud eelaimduste või ideede vahel. Selgus ja täpsus nõuab, et teaduses kasutatavad mõisted oleksid nii täpselt piiritletud kui võimalik. Teaduse arengu kvalitatiiv-klassifitseerivas staadiumis tähendab see, et tuleb viia miinimumini piirjuhtumite ebamäärasus. Koherentsus või süsteemne struktuur on see, mida T. H. Huxley pidas silmas, kui defineeris teadust kui korrastatud argiteadmisi. Teadus ei ole igasuguse informatsiooni kogum, vaid faktide hästiseostatud süsteem. Teadmiste kõikehõlmavus või ulatus eristab teaduslikku teadmist argiteadmisest vaid astmeliselt. Mitte
– Interpertivism - reaalsus on meie poolt konstrueeritud ja meid huvitab, kuidas ta on konstrueeritud? Kuidas tähendused muutuvad? Kuidas uuritavad maailma näevad ja mõistavad • Võib kasutada mõlemat lähenemist: – Realism – reaalsus on objektiivselt olemas ja uuritav, kuid meid huvitavad teatavad süvamehhanismid ja seosed mis on protsesside taga ning neid ei saa alati numbrite keeles ja mõõdetavatena kirjeldada (vahel aga siiski saab). Kvantitatiiv vs. kvalitatiiv • Kvantitatiivne strateegia - paljude juhtumite uurimine ja nende pealt üldistuste tegemine, kasutades statistilisi analüüsitehnikaid • Kvalitatiivne strateegia - väikese arvu juhtumite süvitsi uurimine, kasutades mitte-statistilisi analüüsitehnikaid – Kvantitatiiv sobib siis, kui sa soovid oma tulemusi üldistada – öelda, et kõik Eesti elanikud, kõik ministeeriumi ametnikud, kõik tallinlased, jne arvavad, teevad, mõtlevad... niimoodi.
Integraalses vaates on teadus heuristiline tunnetus ja vormilahenduse otsingu protsess, milles tegelikkuse tunnetamisel saadud kogemused vormistatakse teadmiste tervikuks. Integraalses teadukäsitluses ühendatakse kvalitatiivse ja kvantitatiivse teadustöö põhimõtted üheks tervikuks, olles seega holistiline kvalitatiivkvantitatiivne teaduskäsitlus. Vastavalt eristatakse ka kvalitatiivset ja kvantitatiivset metodoloogiat. Nende ühendit kvalitatiiv kvantitatiivne nimetatakse integraalseks metodoloogiaks. Metodoloogia Teadusliku uurimistöö metodoloogia kehtestab menetluse, s.o. toimimis ja tegevusviisid ning üldjoontes selle, kuidas uuritavaid nähtusi võiks käsitleda. Metodoloogia esitab uuritavatele nähtustele lähenemis ja käsitlusviisi. Kui filosoofias räägitakse ideoloogiast kui vaadete ja ideede süsteemist, siis teadustöö "ideoloogia" on tema metodoloogia, mis esitab teadustöö "maailmavaate"
· Püüda siseneda keskkonda võimalikult sujuvalt ja lihtsalt · Oma koha leidmine ruumiliselt · Olla avatud ja sõbralik · Olla vastuvõtlik teiste arvamuste ja ideede suhtes · Olukorrale vastav riietumine ja käitumine 8. Fookusgrupp valimi moodustamine, läbiviimine, kombineerimine teiste meetoditega, eelised, puudused jms. Fookusgrupp (rühmavestlus) - Kvalitatiiv-uuringu vorm, kus valitud sihtrühma esindajaid (ühes grupis 6-10 osalejat) intervjueerib spetsiaalse väljaõppe saanud intervjueerija (moderaator), kes hiljem koostab ka uuringu aruande. Uuritakse grupi- ideede arengut. Valimi moodustamine: Eesmärgipärane valim otstarbest lähtuvalt Võimalikult erinevate tunnustega osalejad (teoreetiline valim) ei tohiks olla omavahel tuttavad Läbiviimine: Küsimuste ettevalmistamine Pilootarutelu läbiviimine
Turunduse infosüsteemi allsüsteemid: Ettevõttesisene aruandluse süsteem Turunduse seiresüsteem Turundusotsuste tugisüsteem Turundusuuringute süsteem Turundusuuringute olemus: on informatsioonil põhinev funktsioon, mis seob tarbijat, klienti ja üldsust turundajaga. Turundusuuringute liigid: Uuringuprotsessi faasidest lähtuvalt(sondeerivad, kirjeldavad, põhjuslikud) Projekti suuna järgi(andmekogumis, probleem, baas) Uuringumeetodist(kvalitatiiv,kvantitatiiv) Kestuse ja korraldamise alusel(ühekordsed, jätku,monopoolne,mitme tellija, valmis) Valimi koostamise meetodid: Juhuvalemid- lihtne, süstemaatiline, kiht, klaster. Mittejuhuvalimis- mugavus, omaotsustus, kvoot, lumepall. Valimi koostamise etapid: Üldkogumi määratlemine Valimiraami identifitseerimine Valimi meetodi valik Valimi suuruse määratlemine Valimi moodustamine 5. SIHTTURUNDUS JA POSITSIONEERIMINE
b=1
koonduvust tasakaaluväärtuseks ei anna.
*Ämblikuvõrgumudel: 1 hüvisega turu mudel. Qs on f.-n mitte hinnast vaadeldaval perioodil
vaid sellele eelneva perioodi hinnast.
Qs,t+1=S(Pt) ehk Qs,t=S(Pt-1), nõudlusf.-n Qdt=(Pt). Turu mudel:
Qdt= Qst , Qdt=-Pt , Qst=-Pt-1 . Vastav dif.võrr.: Pt+Pt-1=+
Pt+1+ (/)Pt = (+ )/ , Pt=[P0- ( +)/( +)] (-/ )t + [(+ )/ (+ )]
*Mittelineaarsed diferentsvõrrandid:
Üldkujul esitatavad valemiga yt+1=f(yt). Kvalitatiiv-graafiline meetod on analoog vastavale meetodile
mittelin.Dvvallast.
Faasidiagramm kui horis.teljeks valita yt telg ja vert.teljeks yt+1-telg, saame faasidiagrammi, vastav
kõver faasijoon.
Otstarbekas on kanda joonisele ka sirge 45kraadise nurga all(väärtuste ülekandmisel vajalik).
Ajagraafiku tüübid: a)0
ulatuses toimusid muutused sihtgrupi teadmistes, hoiakutes ja arvamustes. Nende läbiviimine on kulukas ja vajab kindlasti professionaalide abi. All on loetelu metoodikatest, mida võib programmi hindamisel kasutada: - Meediamonitooring ja -analüüs - Sündmuse monitooring - Kasutajate rahulolu uuringud - Teenuse kasutaja teekonna kaardistamine - Info (abi) telefoni kõnede analüüs - Veebilehe kasutatavuse analüüs - Kvalitatiiv- ja kvantitatiivuuringud - Test- ja kontrollgruppide kasutamine - Sidusrühmade uuringud Lisaks uuringufaktidele on mõistlik arvesse võtta ka väliseid sündmusi, mis võisid programmi ajal aset leida ja selle tulemust kas positiivselt või negatiivselt mõjutada – näiteks konkurentide tegevus, olulised meediasündmused. Analüüsil on mõistlik viidata ka sellele, et kui hindamine viiakse läbi kohe pärast programmi lõppu, ei ole see võimeline
Esiteks — millal toimub murre, murdepunkt, mis siis saab? Teiseks — mis saab pärast? Teooria põhiraskus ei seisnud mitte murdepunkti leidmises, tu- leviku ennustamiseks ei proovitudki mingit teooriat välja töötada. Praegu pakub see siiski pigem matemaatiliselt akadeemilist huvi, mitte enamat. Õi- gete algandmete mõõtmine ja isegi määratlemine ei ole sageli praktiliselt võimalik. Kui ajaloolane räägib perioodidest, siis ta ju tegelikult teostab kvalitatiiv- set erinevust. Ordu aeg, vene aeg. . . see võib olla pealiskaudne, aga samas saame me hakkama ka inimeste eristamisega kuigi me ei ole neid keemiliselt 12 . . . ka mina ei ole homme see, mis ma olen täna. . . (viimne reliikvia) 3.2. KVALITATIIVSE ERINEVUSE EELDUS 39 jne uurinud. Vahel räägitakse erisustest ka ainult töö alguses ning hiljem kirjeldatak- se ja uuritakse vaid konkreetset teemat, aega
teadmistes, hoiakutes ja arvamustes. Nende läbiviimine on kulukas ja vajab kindlasti professionaalide abi. All on loetelu metoodikatest, mida võib programmi hindamisel kasutada: - Meediamonitooring ja -analüüs - Sündmuse monitooring - Kasutajate rahulolu uuringud - Teenuse kasutaja teekonna kaardistamine - Info (abi) telefoni kõnede analüüs - Veebilehe kasutatavuse analüüs - Kvalitatiiv- ja kvantitatiivuuringud - Test- ja kontrollgruppide kasutamine - Sidusrühmade uuringud Lisaks uuringufaktidele on mõistlik arvesse võtta ka väliseid sündmusi, mis võisid programmi ajal aset leida ja selle tulemust kas positiivselt või negatiivselt mõjutada näiteks konkurentide tegevus, olulised meediasündmused. Analüüsil on mõistlik viidata ka sellele, et kui hindamine viiakse läbi kohe pärast programmi lõppu, ei ole
annaabi.ee 
