d) Kas AS Raps saab nõuda OÜ-lt X viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest? Raps saab nõuda OÜ-lt X viivist, sest summa on maksmata 3. . A. Kuusik töötas AS-isTrans autojuhina. 20. jaanuaril 2010, viibides töölähetusel Poolas, tekitas A.Kuusik 65 89 euro suuruse kahju tema juhitavale veoautole Mercedes Benz, sõites sellega hilisõhtul tanklas vastu betoonist elektriposti. Poola politsei tuvastas A. Kuusikul alkoholijoobe. 25. veebruaril 2010 lõpetas AS Trans A. Kuusikuga sõlmitud töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 4 ja 7) alusel. 1. juulist tööle asunud AS-i PortTrans uus juhatuse liige R. Lepik soovitab esitada A. Kuusiku vastu kohtusse hagi VÕS § 1043 alusel 115 74 euro suuruse kahju (sõiduki kahjustused, teisaldamiskulud ja AS-i Trans töötaja lähetuskulud) sissenõudmiseks. Kas jagate R. Lepiku seisukohta? Põhjendage. Veo- ja tööleping
Eesti valikud II-maailmasõjas II-maailmasõda algas 1.septembril 1939aastal. Samal kuul esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse punaarmee baasid. Vältimaks sõda kirjutas Eesti valitsus 28.septembril baasidelepingule alla. Baasidelepingu alusel sai punaarmee endale mitu baasi Lääne-Eesti saartel (Saaremaal ja Hiiumaal), rannikul(Paldiskis, Rohukülas, Kloogal, Laulasmaal) ja ka sisemaal(Kuusikul ja Kehtnas). Kohale saabunud punaarmee 65.laskurkorpus oli Eesti sõjaväega võrreldes nii arvuliselt kui ka sõjaliselt mitmekordses ülekaalus: sellesse kuulus üle 21000 punaväelase, 337 soomusmasinat ja 255 lennukit. 17.juunil 1940 aastal Eesti okupeeriti. Mõni päev hiljem pani Moskva ametisse endale Moskva meelse valitsuse. Koheselt likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Riigiametnikud asendati kommunistidega. Käivitati ulatuslikud repressioonid
on mõõdetud 1997. aastal Vilsandil, kui selle kestuseks aastas saadi 2338 tundi. (Vilsandit võibgi pidada kõige päikesepaistelisemaks paigaks Eestis) · Aastase päikesepaiste kestuse miinimum on aga saadud 1977. aastal Kuusikul, kui päike paistis aasta jooksul ainult 1124 tundi · Ruhnu saarelt 2. novembrist 1969 pärineb suurim mõõdetud tuule kiirus 48 m/s · Kõige tuulisemaks kuuks oli detsember 1898 kui keskmiseks mõõdeti 11,9 m/s · Kõige tuulisem aasta oli 1929, kui Pakri poolsaarel saadi keskmiseks 7,9 m/s · Suurimaks lume sügavuseks on Eestis mõõdetud 0,97 meetrit märtsi teise dekaadi keskmisena Pagari külas Maailma vaates on Eesti rekordid küll väga-väga väiksed.
juhtimisel) aluse eesti mustakirju karja sihipärasele aretustööle ja kohalikele oludele vastavale veiste söötmisele, kultuurrohumaade, peamiselt kultuurkarjamaade rajamise, kasutamise ja hooldamise võtetele. Piistaojalt kasvas välja talutööde ratsionaliseerimise õpetus. Pioneeriks oldi silohoidlate ehitamisel, silo valmistamisel ja söötmisel Eestis, masinalüpsi kasutuselevõtul, samuti oskuslikus söödajuurvilja kasvatuses, aga ka paljudes teistes küsimustes. Piistaoja oli ka Kuusikul asuva Riigi Põllumajandusliku Uurimis ja Katseinstituudi väetistarbe määramise katsepunkt, Mida mõtles Th. Pool 14. ja 15. juunil 1941. aastal kaugsõiduloomavagunis? Sellest meenutab prof. dr. agr. Elmar Järvesoo (1986) järgmist. Veel enne Pooli lahkumist Eestimaa pinnalt saadi temalt kätte paberilipik, milles. ta oli avaldanud muret Piistaoja eliitkarja saatuse pärast. Ta palus olukorra kohe riigivõimuorganitele teatavaks teha ning aretustööd kõrgetoodangulise veisekarjaga
10.detsembril kella 6 ja 7 vahel, see oli 26,1 m/s. Veel 24 ilmajaamas registreeriti tuult kiirusega üle 15 m/s. Lääne-Virumaal nähti mitmes kohas äikest, mis on talvel päris harv loodusnähtus. Intensiivse lumesaju tõttu kujunes paks lumikate, mille suurim paksus oli mõõdetud Väike- Maarjas: 60 sentimeetrit, ööpäeva jooksul oli lumekiht kasvanud 38 sentimeetrit. Üle poole meetri oli lund maas veel Alajõel (54 cm), Jõhvis (52 cm), Viljandis (52 cm), Kuusikul (51 cm) ja Türil (50 cm). Bussifirma Mulgi Reisid tühistas oma reisid Harjumaal. 10. detsembril olid Lääne- Virumaa kõrvalteed lumetormi tõttu läbimatud. Buss liinil TartuRakvere oli 4 tundi lumevangis Rakvere lähedal. Tallinna-Narva maanteel oli suletud liiklus Sämist Varjani. Tallinna-Narva maanteel Padaorus 119. kilomeetril oli sõiduautodes, reisibussides ja veokites lumevangis hinnanguliselt kokku 600 inimest. Paljud neist olid sunnitud autodesse ööbima jääma. Viru-
sissenõutavaks muutumist. Kuna telefonivestluses ei ole ilmselgelt, et Maire Kuusik on teatanud, et ta oma kohustust ei täida 12.11.-ks (jutt on antud perioodi kohta ja ei ole teada, millal see periood lõpeb) vastavalt VÕS § 117 lg-le 2 lepingust Justiitsministeerium peab Maire Kuusikule oma taganemise kavatsusest teatama ja arvestades asjaolu, et tõlge peaks olema valmis 17 päeva pärast määrama lühikest tähtaega, mis on antud juhul mõistlik, et võimaldada Kuusikul kohustuse täitmist tagada või kinnitada. Samuti on mõistlik küsida, kas ta alustas tööd tegema, kui jah, siis kui palju on juba tehtud ja paluda määratud tähtajaks üle anda ka tehtud osa. Kui kohustuse täitmist ei tagata ega kinnitata määratud tähtajaks, võib Justiitsministeerium lepingust taganeda. Vastavalt VÕS § § 626. lg-le 1 käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud
Tallinna poolt maanteed pidi tulijale hakkavad seitsme kilomeetri kauguselt silma kaks hõbedast tippu. See on 1901.aastal ehitatud Rapla MaarjaMagdaleena kirik, ainus kahe torniga ilusaim ja uhkeim Eestimaa maakirik, mida välismaalased on nimetanud katedraaliks. Tulla võib maanteed pidi, raudteed pidi valla piiridesse jääb Hagudi ja Rapla raudteejaam, siit edasi saab Pärnu ja Viljandi poole, kui nimetada tähtsamaid kohti. Siinkandis Kuusikul on talvel Eestimaa kõige külmem paik. Kunagisest Alu rüütlimõisa kirikukülast on tänaseks saanud Tallinnalähedane ligi kuue tuhande elanikuga väikelinn Rapla, maakonna ja valla suurim keskus, oma mõttelise "vanalinnaga", mille moodustavad kirik, 18. sajandi viimasel veerandil ehitatud vapipildiks saanud kivisild üle Vigala jõe, praeguse ühisgümnaasiumi algklassidemaja (1927), pangahoone (1928), omaaegne haridusseltsimaja (1933) praegune kultuurikeskus.
Metsamuldade seire 50% muldadest metsade all, vaja uurida mis toimub muldadega, viib läbi Keskkonnateabe Keskus; Mullaelustiku seire MTÜ Keskkonnakaitse Instituut (uurivad vihmausse jne); Muldade saasteseire 1996-1999 viib läbi Keskkonnauuringute keskus. 1 Kõige ulatuslikum seire liik agrokeemiline seire e. väetistarbe määramine. Alustati 1928. Aastal Kuusikul Riigi Põllutöö Kaitsejaamas esimesed mullaproovid väetistarbe määramiseks. Väga laiaulatuslik töö läks lahti alles 1957 aastal. Mullaviljakuse programm 2002 ... 2008. Esimene voor kuulutati välja 2002. aasta juulis, järgmine voor 2003. aasta lõpus (tuleb küsida tootjatelt, kas võib nende muldadelt proove võtta). Igast mulla proovist määratakse pH e. mulla happesus, liikuva kaaliumi ja liikuva fosfori sisaldus ja erinevate
siis pole väetamine otstarbekas. Taolised alad tuleks üles harida, külvata sinna varavalmivaid teravilju (varajane oder) kas otsekülvi meetodil või minimeeritud pindmise harimise foonile tavakülvikuga. Üldlevinud on teadmine, et talivilju peab väetama siis, kui muld on tahenenud ja vegetatsioon alanud. Selleks ajaks on aga ootamas hulk teisigi olulisi töid. Tööpinge ajaliseks hajutamiseks pakuksin välja taliviljade varajasema väetamise, tuginedes seejuures Kuusikul 1990. aastal läbiviidud uurimusele. Põllud vabanesid tol aastal lumikattest veebruari lõpus, muld sulas märtsi lõpus. Talivilja lämmastikuga (ammooniumnitraadiga) pealtväetamist alustasin 1.märtsil. Nädalaste vahedega tegin seda erinevatel katselappidel kuni 4.maini. Selle ajavahemiku sisse sattus ka üks lumesaju periood (15.märts), kui väetamine jäi ära. Katse näitas, et pealtväetis on hästitalvitunud taliviljadele hädavajalik
annaabi.ee 
