Selleks oli keegi oma pere inimestest, kes tuli ja kimbutas lapsi. Lapsed üritasid tema eest end ära peita ning lõbus trall kestis kuni hane lahkumiseni. Jõulupühadeks toodi tuppa värsked õled, mängiti mänge, räägiti juttu, naljatati, mõistatati, maitsti õlut või mürati niisama. Küpsetati erilist leiba, mida nimetati jõuluorikaks ja hoiti terve pühadeaja laual. Pärast pühi jagati see kariloomadele ära. Jõuluvana, kingitusi ja kuusepuud vanad eestlased ei tundnud. Nääride nimi tuleb alamsaksakeelsest väljendist ,,ni jar", mis tähendab uut aastat. Näärid olid üks osa jõulupühadest, seetõttu olid kombed jõululaupäeva kommetega võrreldes üsna sarnased. Tehti näärisokku, valati õnnetina, hoiti tuld öö otsa kustumata.
nii Gröönimaal, kui Põhja-Ameerikas.Viikingid avastasid plankude kasutamise, mis muutis nende laeva küllaltki paidlikuks, minu arvates oli paindlikus äärmiselt oluline, sest tormidel pidasid laevad kindlasti paremini vastu, samuti olid viikingitel ka mast, mille külge oli kinnitatud suured nelinurksed purjed, mille tulemusena suutsid viikingid tuulejõudu endakasuks pöörata. Tavaliselt kasutasid mehed laevaehituseks norra kuusepuud, mis oli äärmiselt vastupidav. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate, esimesed kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal, teiseks olid suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad mida nimetati knarrideks, neid
9 Mänd Joonis 1. Männi ehitus Joonis 2. Männi käbi ehitus 10 KOKKUVÕTE Paljassemnetaimede hulka kuuluvad tavaliselt igihaljad puud ja põõsad. Paljasseemne- taimed, nagu kuusk, mänd ja kadakas, teevad meie metsad rikkamaks, ja maastikud kaunimaks. Milline oleks küll Eesti loodus, kui jõuluaegses metsas ei seisaks uhkelt lumise mantliga kuusepuud, või kui kaunid kadakad ei uhkeldaks saarte rannikutel või männid ei sirutaks pilvepatju meenutavaid oksi taeva poole ? Ilma männita, kuuseta, kadakateta ei oskaks me eestimaist loodust ette kujutadagi, sest just need kaunid puud teevad meie looduse omapäraseks. Referaati kirjutades sain teada, et enamus okaspuid kasutatakse puidutööstuses. Jätkuks vaid inimestel hoolivust ja tarka suhtumist loodusesse ning meie looduse ilu jääks kestma ka tulevastele põlvedele. Kadakamari
väga meeldis. See aitas hästi maha rahuneda ja tegi tuju heaks sest muinasjutud lõppevad ju alati hästi. Veel meeldib mulle minu peres jõulude traditsioon kus saab tavaliselt 3 peret kokku: ema, mina, õde, kasuisa ja teine pere on isa, isa naine, ja seal peres kasvavad lapsed. Need lapsed on juba suured ja nende kaaslased on ka seal, kolmas pere on vanaema. Nii tuleb inimesi umbes 15ne ringis, koos ehitakse kuusepuud ja igaüks toob kodust kaasa midagi ise valmistatud, näiteks pirukad, piparkoogid, mandariinid, kommid jne. Me loosime nädal enne pühasi kõigile ühe nime kellele ta kingi peab tegema, aga muidugi võid veel teistele ka teha. Lepime kokku ühe kindla summa et asi liiga ebavõrdne poleks. Jõulu juurde kuulub meil ka kirikus käimise traditsioon, tavaliselt jõuluõhtul 24 detsembril. Ja muidugi päkapikud, kuigi oleme suured siis emale see traditsioon meeldib
Selleks oli keegi oma pere inimestest, kes tuli ja kimbutas lapsi. Lapsed üritasid tema eest end ära peita ning lõbus trall kestis kuni hane lahkumiseni. Jõulupühadeks toodi tuppa värsked õled, mängiti mänge, räägiti juttu, naljatati, mõistatati, maitsti õlut või mürati niisama. Küpsetati erilist leiba, mida nimetati jõuluorikaks ja hoiti terve pühadeaja laual. Pärast pühi jagati see kariloomadele ära. Jõuluvana, kingitusi ja kuusepuud vanad eestlased ei tundnud. Nääride nimi tuleb alamsaksakeelsest väljendist ,,ni jar", mis tähendab uut aastat. Näärid olid üks osa jõulupühadest, seetõttu olid kombed jõululaupäeva kommetega võrreldes üsna sarnased. Tehti näärisokku, valati õnnetina, hoiti tuld öö otsa kustumata. KÜÜNLAPÄEV, 2. VEEBRUAR Märgib poole talve möödumist. Öeldi, et ,,küünlapäeval pöörab karu koopas teise külje" või ,,külma süda on pooleks"
mõni muinasjutt või midagi ette lugeda mis oli ka minu peres kunagi ja mulle väga meeldis. See aitas hästi maha rahuneda ja tegi tuju heaks sest muinasjutud lõppevad ju alati hästi. Veel meeldib mulle minu peres jõulude traditsioon kus saab tavaliselt 3 peret kokku: ema, mina, õde, kasuisa ja teine pere on isa, isa naine, ja seal peres kasvavad lapsed. Need lapsed on juba suured ja nende kaaslased on ka seal, kolmas pere on vanaema. Nii tuleb inimesi umbes 15ne ringis, koos ehitakse kuusepuud ja igaüks toob kodust kaasa midagi ise valmistatud, näiteks pirukad, piparkoogid, mandariinid, kommid jne. Me loosime nädal enne pühasi kõigile ühe nime kellele ta kingi peab tegema, aga muidugi võid veel teistele ka teha. Lepime kokku ühe kindla summa et asi liiga ebavõrdne poleks. Jõulu juurde kuulub meil ka kirikus käimise traditsioon, tavaliselt jõuluõhtul 24 detsembril. Ja muidugi päkapikud, kuigi oleme suured siis emale see traditsioon meeldib
Ehitiste vanuse kindlaksmääramisel aitab kaasa küll täpsem konstruktsioonide analüüs, kuid seegi ei anna alati soovitud tulemusi. Suureks abiks hoonete ehitusaja kindlaksmääramisel on aastanumbrid, mis mõnikord hoone ehitamise ajal kuhugi palgi või uksepiida sisse lõigati või põletati ( Tihase 1974: 52). 3.1 Seinad "Vanemal ajal oli põhiliseks ehitusmaterjaliks puit ning abimaterjalidena kivi, savi, õled jms. Kasutati tavaliselt männi- või kuusepuud, lehtpuud kasutati ainult mõne kõrvalhoone ehitamiseks ja sedagi siis, kui okaspuud polnud võimalik kätte saada" (Tihase 1974: 52). Ehituspuude raiumisele ja nende otsimisele pöörati suurt tähelepanu. Vana kombe kohaselt raiuti ehituspuud talvel, peamiselt jõulu- ja näärikuul, siis kui puu oli "surnud". Okaspuud raiuti noorel, lehtpuud vanal kuul. Valvsalt jälgiti seda, et seinapalkide hulka ei satuks nn tulioksaga puud, mis rahva ebausu kohaselt võis tulekahju põhjustada
KÕIGI LAUDAELANIKE SUUST KUULDUS RÕÕMSAT ELEVUST AINULT NOTSU OMA SULUS VAIKSELT, PISAR SILMAS, ULUS… 2000-10-08 EHTIJAD MINU EMA JÕULU EEL 18 19 ENNAST EHIB PEEGLI EES: KULLAKARVA RÕNGAD TA KÕRVA KÜLGE RIPUTAB VANEM ÕDE OMAETTE KAELA SÄTIB HÕBEKETTE SIIS VEEL TÄDI, VANAEMA - ENNAST EHIVAD KA NEMAD. MUL ON AASTAID ALLES VIIS POLE EHTEID – JA MIS SIIS. EHIN END, KUI OLEN SUUR PRAEGU EHIN KUUSEPUUD. 2000-10-09 LAPSESUU JÕULUD, LUMI, TULESÄRA RÕÕMUS RAHVAS OSTE TEEB KA MINA UNUSTASIN ÄRA, ET POJAL KINKI POLE VEEL KAUBAMAJJA KIIRELT SAMMUN SEE ON KINGIOSTJAID TÄIS UKSE JUURES AGA TAMMUB VÄIKE POISS, KES MÕTLIK NÄIB. ÜKS NAINE TEMA JUURDE ASTUB LAPSE EMA, ARVAN MA MU KÕRVU POISI JUTT SEAL KOSTUB JA HUVIGA JÄÄN KUULAMA : “KAS RIKKAID LAPSI JÕULUTAAT TEISTEST ENAM ARMASTAB?” “MIKS KALLIS POJA, ARVAD NII?” “TA NEILE ROHKEM KINKE VIIB”
Räägib, et noorena oli ta silmapaistev isiksus olnud, keda kõik tahtsid kuulata, pluss tal oli ka hea väljanägemine olnud. Relling räägib, et ta on aidanud Hjalmaril eluvalet säilitada, mis hoiab teda õnnelikuna. Tänu sellele, et ta Molviki õnnetust deemonlikuks nimetab, hoiab ta seeläbi vennikesel eluvaimu sees, mis ei lase tal ennast masendusest ära tappa. Vana Ekdal on ehitanud endale pööningule metsa, kuhu ta on vedanud neli-viis aastat vanad kuivanud kuusepuud. Seal kasvatab ta küülikuid ning linde ja peab nende peal jahti. See kõik on eluvale aga hoiab teda õnnelikuna. Relling lahkub. Gregers ja Hedvig räägivad jälle. Seejärel läheb Hedvig vanaisa jahile küsima, et täna võiks pidada jahti metspartide peale. Ekdal jääb põhimõtteliselt nõusse ning läheb oma tuppa. Hedvig ootab veidi, piilub elutoa ukse poole, läheb raamatutiiuli juurde, tõuseb kikivarvule, võtab riiulilt kaheraudse püstoli ja vaatab seda
ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. Puit on küpspuiduline, kogu ulatuses valkjas, esinevad vaigukäigud, tihedus 400...480 kg/m3. Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. Resonantspuitu andev nn. resonantskuusk on sileda koore ja ühtlaste aastarõngastega hästi laasunud sirgekiulise kerge puiduga kuusepuu. Parimaks tarbepuuks peetakse tihedasüülist soostunud alal aeglaselt kasvanud kuusepuud. Noori kuuski on varemalt kasutatud ka katuse- ja aialattideks, samuti olid need peamiseks rehavarrepuuks. Asendamatu on kuusepuit olnud ka lauanõude valmistamisel. Kuusekoort on kasutatud ka naha parkimisel (1 m3 kuusepalkide koorimisel võib saada kuni 25 kg kuiva parkkoort) ning kuusevaiku lakkide valmistamiseks. Taludes keedeti kuusevaigust, meest, vahast, searasvast või võist (1:1:1:1) põletikuvastast haavaplaastrit. Haavaplaastrit valmistati ka
1925 Pädaste sadamas. 5.Peipsi lodi- Emajõel ning Peipsil liiklemiseks kohaldatud omapärane mahukas tavaliselt ühemastiline purjelaev, mida kasutati Emajõel kaubaveoks teadaolevalt juba 14. sajandil. -Peipsi lodja ehitusvõtted on püsinud muutumatuna aastasadu. Iseloomulikumaks jooneks on klinker -plangutusega laevakere, kus külmpainutatud laudu tihendatakse puitliistude ning raud klambritega. -Põhilise ehitusmaterjalina kasutati männipuud, väiksemate lotjade puhul ka kuusepuud. Ehkki lodi oli madala süvisega, lühikene ning lai (pikkuse ja laiuse suhe 2:1,3) oli nende kandevõime korralik, kõikudes olenevalt laeva suurusest 16-200 tonni vahel. Emajõe Lodjaseltsi 2005 aastal ehitatud lodi on 12 meetrit pikk, 7,5 meetrit lai ning selle süvis küünib 0,7 meetrini. Masti pikkus on 15 meetrit ja puri selle jaoks 100 ruutmeetrine. -Lotjadel viidi Venemaalt hansalinna Tartusse karusnahku, vaha, mett, lina ning kanepit, samamoodi jõudsid Tartusse küttepuud
annaabi.ee 
