Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kuusemetsas" - 14 õppematerjali

Motivatsioonikiri
1
docx

Motivatsioonikiri

täielikult minu kandideerimise põhjust. Olen unistanud selle juba ammu ja kui nägin teie kuulutust, kus otsite marjade korjajat olin meeletult vaimustuses. Minu suur soov marju korjata tuleb kindlasti teile kasuks, olen valmis ennast alati täiendama sellel tööalal. Olen töökas, kiire ja hoolikas. Teadmine, et saan olla hea marjade korjaja, kes korjab marju millest tehakse maitsvat moosi. Töötasin mitmeid aastaid Trolli juures Kuusemetsas marjade korjajana ja purustajana. Kuna Kuusemetsas on suured põllud siis tekkisid ka raskusi, aga ma olen nendest palju õppinud. Usun, et suudaksin rakendades oma seniseid teadmisi ja kogemusi, luua Teie ettevõttele olulist lisaväärtust ning seeläbi ka ise õppida ja areneda. Olen tutvunud teie ametikoha tööga ja arvan et sobin vaieldamatult sellele töökohale. Kirjale on lisatud ka minu CV, mis võiks Teile huvi pakkuda. Olen meeleldi nõus vastama täiendavatele küsimustele Teile sobival ajal. Lugupidamisega, Hr. Kikas

Psühholoogia → Suhtlemisõpetus
182 allalaadimist
Etteütlus
2
odt

Etteütlus

2. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas kuulutas keeletalgud välja Eesti Vabariigi juubeliaasta ürituste raames. 3. Täna lõppenud Saaremaa rallil teenis esikoha Subaruga kihutanud Mads Östberg. 4. Kosmeetikareklaamid lubavad kasutajale rõõsat jumet, lummavaid ripsmeid ja musisuud. 5. Piletite müügiga erinevatele üritustele nii müügipunktides kui ka interneti kaudu tegelevad Eestis Piletilevi ja Piletipunkt. 6. Põdrad närivad lumisel käredal talvel paksus kuusemetsas puukoort ja oksavõsusid. 7. Hobune kappab koplis, samal ajal kui tibu siblib mäe tipu poole ja kukk kireb kollase künka otsas. 8. Hommikul sõin pannkooke kirsimoosiga, Viini saiakesi, moskva suitsuvorsti ja jõin Alma piima. 9. Peale kahenädalast puhkust Egiptuses, hakkasid Mardi ja tema sõprade rahalised ressursid lõppema ning nad pidid hakkama koju tagasi sõitma. 10. Alfredi toas oli nii külm, et kohvgi jahtus ja tädipoja dresseeritud buldog värises radiaatori kõrval.

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist
Bioloogia kontrolltöö - Meeleelundid
2
odt

Bioloogia kontrolltöö - Meeleelundid

läbipaistev osa. Triinu jälgib päikesepaistelisel kevadpäeval võilillel tegutsevat lepatriinut. Lähedale vaatamisel on tema silmaläätsed kumerad ja eredas valguses silmapupillid väiksed. Taavi vaatab hilisel suveõhtul merel sõitvaid purjekaid. Kaugele vaatamisel on tema silmaläätsed lamedad ja hämaras silmapupillid suured. Grete uurib hämaras kuusemetsas, kas puravik on ussitanud. Lähedale vaatamisel tema silmaläätsed on kumerad ja hämaras silmapupillid suured. Hans vaatab metsaserval taevas lendavaid haneparvi. Kaugele vaatamisel on tema silmaläätsed lamedad ja valges silmapupillid väiksed. Kaugelenägevuse korral tekib kujutis silma taha, kumer prilliklaas suunab selle silma sisse. Lühinägevuse korral tekib kujutis võrkkestast ette, nõgus prilliklaas suunab selle silma sisse. 1

Bioloogia → Bioloogia
33 allalaadimist
Eesti metsad
5
doc

Eesti metsad

lehis, tsuuga, ebatsuuga, kadakas, jugapuu, seeder, sekvoia ja seedermänd. Eesti metsa tuntuim puu on kuusk. Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte.

Loodus → Loodusõpetus
57 allalaadimist
Organism ja elupaik
2
docx

Organism ja elupaik

1) Selgita mis on elupaik. Nimeta liike, kelle elupaik on suur, väike Elupaik on ala, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. Suur: Hunt, Rebane, Karu (metsas, soos, võsades) Väike: (Peatäi inimeste juustes), (toakärbes inimelamutes) 2) Võrdle looduse eluta ja eluosa tegurite mõju niidul kasvale ristikule kuusemetsas kasvale jänesekapsale? Jänesekapsas saab vähem päikest kui ristikule selle pärast päike ei lähe nii hästi puudevahelt läbi. Jänesekapsas ei saa nii palju vett ( sademed, jäävad puus kinni) kuid metsas on niiskem. Temperatuur on metsas soojem kuna tuul seal nii palju ei puhu 3) Mille alusel rühmitatakse taimi lühi- ja pikapäevataimedeks? Rühmitakse selle järgi kui palju valgus neil on vaja. Lühipäevataimedel saavad õitseda siis, kui päeva pikkus on lühem

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
Harilik kuusk
8
docx

Harilik kuusk

KUUSEST Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuusk on mäda või mitte

Loodus → Keskkonnaökoloogia
31 allalaadimist
Okasmetsad
5
docx

Okasmetsad

Kuusk Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte.

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist
Laanemets
3
docx

Laanemets

Laanemets Referaat KUUSK Kuusel on väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Kuused on sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Mõnikord võib pinnapealse juurestiku tõttu leida metsas sageli tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. See on seente töö. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist
Laanemetsa biosfäär
4
odt

Laanemetsa biosfäär

PÕHILISED LIIGID: LAANEMETSA TAIMED Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu.suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei kõlba ehitusmaterjaliks. Kui aga tüvi

Bioloogia → Bioloogia
36 allalaadimist
Harilik kuusk
5
docx

Harilik kuusk

Voltveti K uusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid

Metsandus → Metsamajandus
13 allalaadimist
Laanemetsad
21
doc

Laanemetsad

kuus, kuusepuu, nõglapuu Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve

Bioloogia → Bioloogia
52 allalaadimist
Neid linde me tunneme
36
pdf

Neid linde me tunneme

Eestis on 116 linnuliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viite alt "Looduskaitsealused linnud Eestis". 5 LEEVIKE LEEVIKE on meile oma punase vesti, musta mütsi ja halli kuuega armsaks saanud. Leevikest näeme peamiselt sügisel ja talvel. Siis viibivad nad sageli inimasulate läheduses aedades ja parkides. Suvel tegutsevad nad varjatult kuusemetsas. Söögimajas toituvad leevikesed on kohalikku päritolu. Leevikese toiduks on puu- ja rohuseemned. Kuuse- ja männiseemneid ei jõua ta käbide seest välja koorida, seepärast korjab ta need üles maast. Pesa ehitab ta metsa- salkude sisse, kus käib vähe inimesi. Pesapuuks valib leevike põhiliselt noore tiheda kuuse. Pesa koosneb samblast ja juureniitidest ning on okste vahele hästi ära peidetud. Mõlemast

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

halli, Jüts ja Anni. Kõrvad pikad ja saba väike -- oh sa aeg! ,,Anni, põllega taba, tillu jänesepoeg!" Laotas tilluke Anni jänku pääle põlle, mõtles kui mängukanni hellalt võtta sülle. Egas jänku ka maga: näuhti -- oh sa aeg! oli põõsaste taga väike jänesepoeg. Mängulaul Tsaa, tsaa! Raa, raa! Tule homme vara! Meil on homme rootsi tants, kahe siku sarvetants, Tsii, tsii! Rii, rii! Ära metsa mind vii! Kuusemetsas karutaat, haavametsas haldjataat. Tsuu, tsuu! Ruu, ruu! Jääme parem koju! Kodus kapis kanaroog, memmel magus munaroog. Karu-taat maiustamas Mäe taga avar aru, aru taga tume mets. Metsas elab vana karu, kõnnib vaikselt tätsa-täts. Talvel karu magab aga vaikses urkas lume all, suvel luusib mõminaga mesitaru lähedal. Mesi maitseb, mesi magus ­ seda vana karu teab. Tonksti! vastu taru tagus ­ täna maiustama peab. Sellessamas aias aga,

Kirjandus → Kirjandus
36 allalaadimist
Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

79. Harilik kuusk Picea abies Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid

Bioloogia → Eestii metsa ökosüsteemid
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun