KIUKULTUURID Kiukultuuride tähtsus Kiukultuure kasvatatakse naturaalse taimse kiu saamiseks. Peamised kiukultuurid kuuluvad kahte rühma: 1.kiud moodustuvad seemne pinnal-puuvill; 2.kiud moodustuvad vartes-lina, kanep. LINA Maailmas kasvatatakse peamiselt kiu- ja õlilina. Linakiud on vastupidavad mädanemisele ja tema kiu tõmbetugevus on kolm korda suurem kui puuvillal. Lina kasvufaasid ·Idanemine ·Tärkamine ·"Kuusekese" faas ·Õiepungade moodustumine ·Õitsemine ·Valmimine Linaseemned sisaldavad 35-42% õli mida kasutatakse tööstuslikuks otstarbeks. Bioloogilised iseärasused.Kiulina vajab soojust võrdlemisi vähe. Seemned hakkavad juba idanema 3-40C juures, kuid tärkamiseks on vajalik 6-7 kraadist soojust. Noor taim talub kuni -4 0C külma. Optimaalne temperatuur kasvuks on 15-18 kraadi. Lina on niiskusenõudlik kultuur. Kõige
Mida pikem on varre hargnemata osa, seda pikema ja kvaliteetsema kiu saab. Õied asetsevad varrel ja selle kõrvalharude tippudel. Nad on korrapärased ja koosnevad 5. kroonilehest. Pärast viljastumist moodustub kupar-vilis. Lina juurestik koosneb peajuurest ja peenikestest külgjuurtest. Peajuur võib tungida kuni 1,5 m sügavusele. Lina juurestik avastab toitaineid ja vett halvasti. Lina kasvufaasid: 1-tõusuvete faas e. Tärkamine 2-kuusekese faas- taim 20-25 cm pikkusel algab intensiivne kasv 3-õiepungude moodustumine 4-õitsemise faas 5-valmimisfaas Peenesevahelise lina teisenditeriku tunnused Vahepealne Tunnused Kiulina Õlilina Lamavlina lina Taime kõrgus 70-125 cm 50-70 cm 30-50 cm 50-60 cm
popsikohas siit mõnesaja meetri kaugusel ja elanud selles kandis kogu elu. Ka tema isa Kristjan, kes sündis 1876. a., oli veetnud siin kogu elu. Isa mäletanud oma lapsepõlvest Carl Robert Jakobsoni. Kui meie rahvusliku ärkamisaja suurkuju suri, oli Kristjan 16-aastane. Lugu mesilakuusest polnud Eduard Hiis kuulnud siiski oma isalt, vaid C. R. Jakobsoni tütrelt Lindalt. Linda meenutanud, et kui ta oli plikatirts, võtnud isa ta kord kukile. Nad seisnud kuusekese ees, mille isa äsja koos teiste puudega istutanud. Isa sõnanud: "Ükskord kasvab see puu kõrgemaks kui sina ja mina kokku." Nagu näha, läksid need sõnad kuhjaga täide. Kuusest sai koguni kõrgeim puu talus ja kogu ümbruskonnas. 9 Koobas Oidrema Pangamäel Lihula-Pärnu maantee läheb Oidrema bussipeatuse lähedal üle Pangamäe. See peamiselt
üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võre on purustatud materjali fraktsioneerimine - sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse- kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. 27.Tervailjade ja lina kasvufaasid. 1.Tärkamine 2.Võrsumine 3.Kõrsumine 4.Loomine 5.Õitsemine 6.Valmimisfaas (piimküpsus, vahaküpsus, täisküpsus) Lina 1.Tõusmete ilmumine 2."kuusekese faas" 3.Õiepungade moodustamine 4.Õitsemine 5. Valmimine 28.Kaherealise ja kuuerealise odra erinevus. Kaherealised odrad on pikema kasvuajaga kui kuuerealised odrad. Kuuerealised on ka saagikamad. Peatelg koosneb lülidest, igale lülile kasvan tera, kuuerealistel kasvab igale reale 3 tera. Kuuerealistel on ka sõklasus suurem (10-13%). Kuuerealised odrad taluvad paremini mulla happelist reaktsiooni. Kuuerealisel odral on varavalmivaid sorte, mida saab kasvatada
sügavusel asuvast kõrresõlmest. Kui võrsel valmivad terad koristusajaks siis ta on produktiivvõrse, kui ei, siis mitteproduktiivvõrse. 4) Kõrsumine (kõrte pikkuskasv, kasv algab lüli all asuvast sõlmest. Iga alumine lüli on tugevam aga lühem kui järgmine) 5) Loomine (moment kui ülemisest lehetupest ilmub nähtavale õisik) 6) Õitsemine 7) Valmimine (piim-, vaha-, täisküpsus) Lina: 1) Tärkamine ehk tõusmete ilmumine 2) Kuusekese faas 3) Õiepungade moodustumine 4) Õitsemine (selle faasi lõpus lõpeb lina pikkuskasv) 5) Valmimine (roheline küpsus, varajane koldküpsus, koldküpsus, täisküpsus) 28. Kahe- ja kuuerealise odra erinevus. Kaherealised odrad on pikema kasvuajaga kui kuuerealised odrad. Kuuerealised on saagikamad. Peatelg koosneb lülidest, igale lülile kasvab tera, kuuerealistel kasvab igale reale 3 tera
nõuetele. Selle küpsusjärgu lõpus võib teha tervikkoristust (söödaks) 2)vahaküpsus-lehed koltuvad, terad on pehmed, kuid mitte enam pehme sisuga. Parim aeg söödateraviljaks koristamiseks 3) täisküpsus-saabub 7-12 päeva pärast vahaküpsust. Taimed on kollased, terad kõvad. Algul variseb teri vähe, sobivaim aeg kombainiga koristamiseks. Lina kasvufaasid Linataimel on 5 kasvufaasi 1.Tõusmete ilmumine-algab pärast tärkamist. On idulehed ja pung nende vahel 2."Kuusekese faas"-taim on 7-10 cm pikkune 3.Õiepungade moodustumine-enne pungumist hakkab taim kasvama väga kiiresti 5-6 cm ööpäevas. Kui hakkavad moodustuma pungad, algab pungumisfaas, kiire kasv jätkub 4.Õitsemine-pikkuse kasv lõpeb 5.Valmimine -roheline küpsus -varane koldküpsus -koldküpsus -täisküpsus
piisavalt suure kuivatusvõimsuse olemasolu Samuti on vajalik suurem transportvõimsus kupramassi vedamiseks kuivatisse Hooldamine Lina hooldustöödest kasvuperioodil on olulisemaks umbrohutõrje ja rasketel muldadel vajadusel ka mullakooriku purustamine Mullakooriku purustamiseks kasutatakse vastavaid rulle või kergeid äkkeid Põldu äestatakse diagonaalselt seemneridadele Põhiline hooldustöö on siiski umbrohutõrje, milleks kasutatakse preparaate MCPA ja Lontrel Pritsitakse "kuusekese" faasis, kui taimed on 5...10 cm pikkused Umbrohtunud põllul võib saagi kadu olla kuni 25% Hooldustööde paremaks läbiviimiseks on soovitav kasutada tehnoradasid Kasvufaasid 1. Tõusmete ilmumine 2. ,,Kuusekese faas" 3. Õlipungade moodustumine 4. õitsemine 5. valmimine 34. Rapsi ja rüpsi eristamine, nende 0, 00, 000 sordid, kasvatamine, kasvuaegne hooldamine, koristamine ja kvaliteet Rapsi ja rüpsi agrotehnika
kenaff jne. Lina: üheaastased, peeneseemneline lina jaguneb1)kiulinaks ainult ladvaosas hargnev taim, vähe kupraid, kõrge 2)õlilinaks-madal, tugevasti hargnev taim, palju kupraid,3)vahepealne lina-keskmise kõrgusega, kuparde arv keskmine,õlikultuur 4)lamav-keskm pikkusega,tugevasti hargnev. Vajab vähe soojust, idaneb 3-4C, niiskusenõudlik, valgusevajadusega-pikapäevataim, mullaks peenesõmeralised kamarleetmullad, 5 kasvufaasi:tõusme,kuusekese, pungumise, õitsemise, valmimisefaas.veg periood on 70-90 päeva. Kanep: harilik kanep kiu saamiseks, india kanep- nark aine saamine. Harilik on kahekojaline taim.Isastaimed on peenemvarrelised , valmivad varem kui emas. Seeme idaneb aeglaselt 1- 2C juures, tärkab 8-10 C. Soodne temp kasvux 20-25C. Niiskusenõudlik, valguslembeline lühipäevataim, vajab toitaineid. Puuvill: nii mitme-kui üheaastane, kasvab 1-1,5 kõrguseks. Seemned idanevad 10-12C.
moodustuvad vartes- lina, kanep, kenaff jne. Lina: üheaastased, peeneseemneline lina jaguneb1)kiulinaks ainult ladvaosas hargnev taim, vähe kupraid, kõrge 2)õlilinaks-madal, tugevasti hargnev taim, palju kupraid,3)vahepealne lina-keskmise kõrgusega, kuparde arv keskmine,õlikultuur 4)lamav-keskm pikkusega,tugevasti hargnev. Vajab vähe soojust, idaneb 3-4C, niiskusenõudlik, valgusevajadusega-pikapäevataim, mullaks peenesõmeralised kamarleetmullad, 5 kasvufaasi:tõusme,kuusekese, pungumise, õitsemise, valmimisefaas.veg periood on 70-90 päeva. Kanep: harilik kanep kiu saamiseks, india kanep- nark aine saamine. Harilik on kahekojaline taim.Isastaimed on peenemvarrelised , valmivad varem kui emas. Seeme idaneb aeglaselt 1-2C juures, tärkab 8-10 C. Soodne temp kasvux 20-25C. Niiskusenõudlik, valguslembeline lühipäevataim, vajab toitaineid. Puuvill: nii mitme-kui üheaastane, kasvab 1-1,5 kõrguseks. Seemned idanevad 10- 12C
annaabi.ee 
