1980. aastateks tõusis tiraaz 22 000 eksemplarini. Tänapäeval on trükiarv 1 600. 2011. aastast ilmub Looming ka e-ajakirjana (looming.ee). Toimetajad erinevatel aegadel 19231926 Friedebert Tuglas 19271929 Jaan Kärner 19301940 Johannes Semper 19401941 Friedebert Tuglas suvest 1941 kuni 1944. aastani ajakirja ei ilmunud, kuid ilmus neli numbrit almanahhi Eesti Looming 19451946 Jaan Kärner 1946 Mart Raud 19461952 August Alle 19531957 Ilmar Sikemäe 19571960 Paul Kuusberg 19601968 Anton Vaarandi Friedebert Tuglas 19681976 Paul Kuusberg 19761987 Kalle Kurg 19881997 Andres Langemets 19972005 Udo Uibo Alates 01.11.2005 Mihkel Mutt Mihkel Mutt Koht Eesti ajakirjanduses, väljaande kujundus Vähese reklaamiga, kindlale lugejaskonnale toetuv ajakiri. Ajakiri on inimesele, kes soovib olla kursis eesti kirjanduses toimuvaga.
10lk- kasutatud kirjandus Eesti kirjandus 1941-1944 1942 Jaroslav Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid ( liikmeid 250) Tseljabinsk- Moskva org. Komitee( 55 ilukirj. Teost, algupärandit) 1943 okt.- Kongress Eesti nõukogude Kirjanike Liit- Moskva. Jakobson, Kärner, Semper, Hint, Nurme, Alle, Rummo, Kippel. Kirjanikud töötasid raadiotes ja ajalehtedes. o ,,Rahva hääl" - ilmus Leningradis o ,,Punaväelane"- diviisiajalehed, Paul Kuusberg o ,,Sõjasarv"- 6 nr. Almanahhi, kus kirjanikud ennast väljendada said. o Avaldati õppekirj., brosüüre o Lugejateks Eesti rahvusväeosad o Esirinnas luule sel ajal Tagalaluule o ,,Relvastatud värsid" o ,,Kodumaa käsk" Luule temaatika o ülepoliitiline lüürika o Eestile pühendatud luule o Võitlustraditsioonid, oma maa minevik o Kaasaja kangelaslikkuse peegeldus
o Eesmärgiks näitada nii palju tõde kui vähegi võimalik. o Ajaloolisi isikuid vaadeldakse omas ajas. Parimad: o J.Kross jõulised inimesed väljaspool oma päritolu keskkonda. o L.Meri muinasajast, põhjarahvast ,,Hõbevalge" , ,,Virmaliste väraval" ka reisikirjad ja filmid. o Ajaloolisi isikuid ei kujuta M.Traat ,,Tants aurukatla ümber" ja ,,Pommeri aed" Sõjaainestik: o Lisatud dokumentaalset materjali Kuusberg ,,Üks öö" Ü.Tuulik ,,Sõja jalus" J. Peegel ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" 70ndate II poolest hakkas kirjandust mõjutama sõnade ja tegude lahkvenus, avalikustamise kartus. Takistati teravate küsimuste käsitlemist. Palju keskpärast ajaviite kirjandust Ka 80ndate alguses olmeline vaatepunkt- argielu sündmused psüühikasse süvenemata. Proosa kasvas kvantitatiivselt. Ülimenukad: S. Anniko ,,Rusikad" E
22) Tuglas on eriti hinnatud ja tuntud veel Soomes. 23) Novelliauhind on kirjandusauhind, mille asutas F. Tuglas 1970 aastal. Esimesed laureaadid valis välja Tuglas ise ja neid autasustati 2.märtsil 1971 aastal, kirjaniku sünnipäeval. Auhind koosneb Tuglase soovi kohaselt laureaadile pühendatud trükisest ja rahalisest preemiast. 24)Esimesed laureaadid olid Jaan Kross, teosega ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus", ja Paul Kuusberg teosega, ,, Roostetanud kastekann". 25)Seni on viimased Mehis Heinsaar, ,, Puhkehetkel", ja Sven Vabar ,, Musta lennuki kirik".
Uibopuu ja Gert ________________ romaanides. Tuntud pagulaseesti proosakirjanikud veel näiteks Karl _________________, Arved ________________ RISTIKIVI VIIRLAID NÕU ja Helga ___________. Eesti proosa 1956-1985 1960ndatel kerkis esile realistlik ____________romaan (esindaja Paul Kuusberg). Uuest, nn kuuekümnendate põlvkonnast sai noorte lemmikuks Mati ____________, kes kirjutas romaani „Hüvasti, kollane kass“ 18aastaselt. ________________________ proosa olulisemad esindajad nt Jaan ______________ ja Mats Traat. 1980ndatel sai lugejate lemmikuks __________kirjanduse esindajana _________________ Kaugver. Noortest autoritest äratas tähelepanu veel Mihkel ___________, kelle iroonilise proosa keskmes on intellektuaalid (nt ______________kriitiline
Dialoog lapsega on vaba ja loomulik. Ulatuslik on Runneli esseistika ja kriitiline looming, ta on avaldanud isikupärased kogumikud “Ei hõbedat, kulda” (1984), “Mõõk ja peegel” (1988) ja “Isamaavajadus” (LR 1991). Runneli esseed on kirjanduskesksed. Arvustustes lähtub ta autori poeetikast, jõudes sedakaudu tekstis avalduva vaimse isikuni; on tõlgendanud väga erinevate kirjanike loomingut (J. Kross, J. Viiding, V. Luik, P. Haavaoks, V. Beekman, M. Traat, P. Kuusberg, M. Vallisoo jt). Runneli publitsistlike tööde koondkogu “Jooksu pealt suudeldud” (1998) on mõttetiheduse ja omapäraste vaatenurkade poolest eesti mõttekultuuri väljapaistev teos. “Eesti mõtteloo” sarjale on koostanud J. Luiga artiklikogud “Mäss ja meelehaigus” ning “Hingejõu ilmed” (1995), U. Masingu “Pessimismi põhjendus” (1995) jpt. Runnel on koos M. Kõivuga kirjutanud lugemisdraama “Küüni täitmine” (raamatuna 1998).
(E:Hemingway, E:M:Remarque, J.D. Salinger, Th. Mann, H. Hesse, Fr. Kafka, A.Camus, J.-P. Sartre). Proosa muutumine oli aeglasem. Need avaldusid kõigepealt kirjutamistehnika uuenemises n paisati segi kronoloogia jne. Keskmes oli sotsiaalpoliitiline või psühholoogiline romaan ning ainet ammutati lähiminevikust (maailmasõda, stalinism). Üksteise järel teadvustatakse valusad ja mahavaikitud ajalooseigad: 1941.a juuniküüditamine ja esimene sõjasuvi (Paul Kuusberg ,,Südasuvi"), tööpataljoni viletsused (P.Kuusberg ,,Enn Kalmu kaks mina"), soomepoiste võitlused (Raimond Kaugver ,,40 küünalt"), stalinismi repressioonid ja intelligentsi allasurumine (P.Kuusberg ,,Andres Lapeteuse juhtum"), eestlaste rasked otsused segastel aegadel (Villem Gross ,,Pinginaabrid", Vladimir Beekman ,,Transiitreisija").Kirjandus võtab neis teostes endale ajalookirjutaja ülesanded, murtakse küll stalinismi tabud, ent
noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjanduse toibumist ja jalule saamist. Noor peategelane selle aja kirjanduses). 1960ndate I poolel proosa keskmes realistlik sotsiaalpsühholoogiline või -psühholoogiline romaan. Lugemisväärseid raamatuid vähe, proosa toibumine võtab stalinismist väljuminesel aega. Kirjutatakse reisikirju. Realistlik ilukirjanduslik proosa autorid: Paul Kuusberg (toob kirjandusse tabuteemasid, ,,Enn Kalmu kaks mina", ,,Südasuvel" oma ajastu märgid) ja Lilli Promet (,,Primavera" (1971). Üleminek päris ilmega realismi juurde: Raimond Kaugver (kirjutas sahtlisse, sest neid polnud Nõukogude Eestis võimalik avaldada. Püüab siseneda ametlikku kirjandusse sulaajal. Kõige tuntum romaan ,,Nelikümmend küünalt" (1966) ei saanud alguses ilmuda, pidi seda ümber tegema). Aimée Beekman (realistlik
aastate algupärandeid – Rein Saluri „Kes ma olen?”, Mati Undi „Good-bye, baby”, Enn Vetemaa „Roosiaed” – ongi määratletud ühiskonnakriitiliste mõistukõnedena (Valgemäe 1979: 31; Valgemäe 1990: 68–69). Rahvusliku ajaloo ja ühismälu temaatikat kandsid suurel määral eesti klassika lavatõlgendused, ideoloogilise lubatavuse piire kompavasse lähiajaloo kajastusse andsid oma osa kaasaegsete prosaistide (Paul Kuusberg, Mats Traat, Juhan Peegel jt.) loomingu dramatiseeringud; neist kõige põhjalikumalt on dokumenteeritud Mats Traadi romaanil põhinenud Voldemar Panso dramatiseeringu ja lavastuse „Tants aurukatla ümber” lavalugu (1973 Draamateatris) koos ajastuomaste ideoloogiliste vaenamistega (vt. Vellerand 2006). Aastakümne dominandiks võis üldise poliitilise süsteemi suletuse ja jäikuse kiuste pidada nn. uuendajate anderikast põlvkonda; eespool mainitute kõrval tuleb nimetada veel Rein Aguri
Peategelane: Almasy aka inglise patsient. Ungarist, üritanud kõik sidemed kustutada. Tegelased talle sõbrad. Hana hoolitseb ta eest, sest hana isa oli surnud nii, et keegi ta eest ei hoolitsenud. Hana on 20 aastane, emotsionaalselt väga haavatav. Iga patsiendiga tekivad sidemed. Kuuldes oma isa surmast, suunab kogu oma energia inglise patsiendile. Kui kõik teised haiglast lahkuvad, siis jääb temaga. 20 sajandi klassika, sest 20 sajand oli sõja sajand. ,,Andres Lapetuse juhtum" Paul Kuusberg Paul Kuusber suri 1916 ja suri 2003. NSV Kirjanike Liidu juhatuses töötas. Ajakirja Looming väljaandja ja peatoimetaja. Teose teemaks on II maailmasõja inimene, sisemaailm ja keskkond. Laapetuse raamatuga saavutas inimese sisemaailma kirjeldusega tipu. Peategelane Andres Lapeteus, sõjaveteran. Tal oli naine Reet, kes oli pealiskaudne ja abiellus temaga vaid välimuse pärast, hiljem abielus ka pettis Andrest. Raamat kirjeldab ellu sisseelamist pärast
Romaan läks juhtpositsioonile 1970. aastate keskel. Jätkus ja algul tugevnes modernistlik suund. Mõnel juhul (Undi "Sügisball") võib rääkida 34 postmodernismist. Samas kerkis esile realistliku dominandiga proosa, millel oli ka modernistlikke jooni (Kross, Traat) ja mis oli vaba stalinistlikest kaanonitest. Jätkus sotsiaalpoliitiline (Kuusberg) ja olmerealistlik proosa. Noorte autorite tulek proosasse peaaegu lakkas. Olulisel kohal oli ajalooline proosa, senise lähimineviku asemel kirjutati varasematest ajajärkudest. Põhjuseks olid rahvusliku eksistentsi ohtusattumine, millest sotsiaalse surutise ajal järjest rohkem teadlikuks saadi; globaalprobleemid; pettumine progressiidees. Ajalooline proosa tõstis esile rahvusliku identiteedi ja mälu küsimused: mida tähendab olla
literary life, started to publish their works again. The latter stands out as one of Estonia’s profound writers, her poetry conveys understanding of the sense of all human 1 Kodumaa (Homeland) 24 Jan. 1968. 2 Kuus eesti Eesti tänase muusika loojat. (Six Creators of Estonian Modern Music) (Tallinn: Eesti Raamat, 1970) p. 65. existence. In prose much attention was paid to psychological and ethical problems, especially in the works of Erni Krusten (1900-1984) and Paul Kuusberg (1916-2003). In literature we observe the slackening of ideological pressure. The concept of ”boundless Realism” by the Marxist Roger Garaudy (b. 1913) spreading in the Soviet art circles obviously played a certain role. As the first authors to turn away from the Soviet paradigm Mati Unt (1944-2005) with the story Võlg (Debt, 1962) and Enn Vetemaa (b. 1936) with the novel Monument (1965) should be mentioned.
annaabi.ee 
