IV Tegurid, mis mõjutavad kuuletumist ja konformsust · Ülesande ebamäärasus ja inimese madal enesekindlus · Grupp ja tema omadused: Grupi suurus: maksimaalne mõju on 4-5 inimesel Üksmeelsuse tase Kohesiivsuse aste : meie indentiteet · Staatuste erinevus · Inimeste avalik arvamuse väljendamine · Eelnev oma arvamuse väljendamine vähendab oma arvamuse muutmise võimalust normatiivne konformsus (kuuluvusgrupi tunnustus) informatsiooniline konformsus(vastavus enamuse arvamusega) · Kultuuri domineerivad väärtused individualism/kollektivism · Sotsiaalne klass madalam SES · Isiksuse omadused Kui tegemist on madala survega, siis on neurootilisus ja sotsiaalsus Kui tegemist on tugeva survega, siis on olulised situatsioonilised tegurid Individuaalsed erinevused ilmnevad eelkõige psühholoogilise reaktiivsuse
omadustega avalikkusele esitleda. Joonis: 1. Ringid ei kattu, st isiksus on suhetest eraldiseisev. 2. X-id peegeldavad identiteedi aspekte. Suuremad on eriti olulised isiksust defineerivad omadused. Nt inimese hoiakud, iseloomujooned, eelistused, arvamused, võimed, omadused. 3. Tugev joon ümber isiku enda viitab, et isiksus on piiritletud, seega on ka kogemused stabiilsed ja ei muutu olukorraspetsiifiliselt. 4. Punktiirjoon kuuluvusgrupi (ingroup) ja välisgrupi (outgroup) vahel viitab sellele, et indiviidid saavad gruppide vahel võrdlemisi lihtsat liikuda. Kuuluvusgrupp on küll lähedasem, kuid seda ei vaadelda fundamentaalselt erineval moel. Mina ja mitte-mina (ning suurel määral ka teiste) vahe seisneb selles, et teistega suheldakse kui mitte- minadega. Kultuuris, kus indiviide tajutakse suuremate sotsiaalsete üksuste osana (Masai, Samburu), on neile oluline
positiivselt. Sotsiaalse identiteedi teooria lähtub sellest, et meie grupi liikmed erinevad oluliselt teistest mingite hinnanguliste tunnuste alusel. Teooria pakub välja et üheks oluliseks eristumise põhjuseks on positiivsete joonte poolest eristumine, mis annab võimaluse grupi liikmetel oma enesehinnangut tõsta. Iga grupi liige, kes tahab säilitada positiivset sotsiaalset identiteeti ja positiivset enesehinnangut üritab maksimiseerida erinevust oma kuuluvusgrupi ja teiste gruppide vahel mingite võrdlusdimensioonide alusel. Positiivse sotsiaalse identiteedi konstrueerimine ei eelda mitte ainult seda, et hinnatakse oma kuuluvusgruppi positiivselt, vaid oluline on siin ka see, et hinnatakse oma gruppi positiivselt antud grupile oluliste (relevantsete) gruppide suhtes. Lisaks sellele kui grupid võrdlevad end mingite dimensioonide abil ja see võrdlus ei tule antud grupile kasuks, siis võidakse leida uusi dimensioone,
Sotsiaalse identiteedi teooria lähtub sellest, et meie grupi liikmed erinevad oluliselt (Tajfel 1978) teistest mingite hinnanguliste tunnuste alusel. Teooria pakub välja et üheks oluliseks eristumise põhjuseks on positiivsete joonte poolest eristumine, mis annab võimaluse grupi liikmetel oma enesehinnangut tõsta. Iga grupi liige, kes tahab säilitada positiivset sotsiaalset identiteeti ja positiivset enesehinnangut üritab maksimiseerida erinevust oma kuuluvusgrupi ja teiste gruppide vahel mingite võrdlusdimensioonide alusel. Positiivse sotsiaalse identiteedi konstrueerimine ei eelda mitte ainult seda, et hinnatakse oma kuuluvusgruppi positiivselt, vaid oluline on siin ka see, et hinnatakse oma gruppi positiivselt antud grupile oluliste (relevantsete) gruppide suhtes (Tajfel and Turner 1979). Lisaks sellele kui grupid võrdlevad end mingite dimensioonide abil ja see võrdlus ei tule antud grupile kasuks, siis võidakse
(Tajfel & Turner 1979) Identiteet tuleb kuuluvusgrupist. Our social identity, a part of our identity is derived from the social groups that we belong to and that we do not belong to (defining who we are by who we aren’t). We tend to categorize our social environment into groups Meie-nemad, ingoup/outgroup. We derive self esteem by positively differentiating our in-group from out-groups (“us” and “them”) Eelistame omasid. We tend to favourize our in-group over out- groups Kuuluvusgrupi roll ajaloos väheneb! Identiteet • Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala, isa moslem, ema kristlane • John Berry (1982) – vähemusrühmade identiteedikonflikti stsenaariumid: separatsioon, assimilatsioon, marginaliseerumine, integratsioon, • Küpseim ja raskeim lahend – mitu identiteeti
Identiteet tuleb kuuluvusgrupist. Our social identity, a part of our identity is derived from the social groups that we belong to and that we do not belong to (defining who we are by who we aren't). We tend to categorize our social environment into groups Meie-nemad, ingoup/outgroup. We derive self esteem by positively differentiating our in-group from out-groups ("us" and "them") Eelistame omasid. We tend to favourize our in-group over out-groups Kuuluvusgrupi roll ajaloos väheneb! Identiteet Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala, isa moslem, ema kristlane John Berry (1982) vähemusrühmade identiteedikonflikti stsenaariumid: separatsioon, assimilatsioon, marginaliseerumine, integratsioon, Küpseim ja raskeim lahend mitu identiteeti
· Psühholoogiline väike grupp isiklik seos sotsiaalne grupp ilma isikliku seoseta ajutised/spontaansed grupid. Ajutine grupp, kuid võivad teatud situatsiooni kestel suhelda. töörühmad/tiimid · Sotsiaalpsühholoogiline lähedusgrupid nt perekond eesmärgigrupid nt spordivõistkond sotsiaalsed rühmad nt vähemused juhuslikud kooslused nt pealtvaatajad Grupi mõju · Sotsiaalse mõju kanalid on kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui võõraste/mitteseotute puhul. Grupisurve ja grupile allumine tuleneb sellest, et inimene väärtustab gruppi kuulumist ning järgib neid käitumismalle, mis talle ette on antud. · Grupikuuluvus loob turvatunnet. · Alternatiiv grupikuuluvusele on üksindus. Statistiliselt on inimesele meeldivam kuuluda ebameeldivasse/vägivaldsesse gruppi kui olla üksinda. Grupimõtlemine
Sotsiaalne võrdlemine- Sotsiaalse identiteedi teooria lähtub sellest, et meie grupi liikmed erinevad oluliselt (Tajfel 1978) teistest mingite hinnanguliste tunnuste alusel. Teooria pakub välja et üheks oluliseks eristumise põhjuseks on positiivsete joonte poolest eristumine, mis annab võimaluse grupi liikmetel oma enesehinnangut tõsta. Iga grupi liige, kes tahab säilitada positiivset sotsiaalset identiteeti ja positiivset enesehinnangut üritab maksimiseerida erinevust oma kuuluvusgrupi ja teiste gruppide vahel mingite võrdlusdimensioonide alusel. Positiivse sotsiaalse identiteedi konstrueerimine ei eelda mitte ainult seda, et hinnatakse oma kuuluvusgruppi positiivselt, vaid oluline on siin ka see, et hinnatakse oma gruppi positiivselt antud grupile oluliste (relevantsete) gruppide suhtes (Tajfel and Turner 1979). Lisaks sellele kui grupid võrdlevad end mingite dimensioonide abil ja see võrdlus ei tule
Uus meie. Sotsiaalne reform. Uskmatutega võitlemine. Territoriaalne grupp/võimugrupp. Isanda alluvad. Riik ja ühiskond. Täna kuulumine paljudesse gruppidesse. Jäänud grupiteadvus: omad ja võõrad + eelarvamuslikkus teistsuguste suhtes. Grupikuuluvus määrab (sotsiaalse) maailmapildi 37 Grupi mõju Sotsiaalse mõju kanalid (konformism, järeleandlikkus, allumine) kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui võõraste/mitteseotute puhul. Grupisurve ja grupile allumine. Grupikuuluvus loob turvatunnet. Miks X ei loobu peakattest, ignoreeri isa nõuet, lahku vägivaldsest sõpruskonnast ... ? Vastuolulised motiivid: soov: kuuluda/sõltuda ja olla iseseisev?! Hüpotees: islam kasutab ära kuuluvustunde vähenemist? Alternatiiv grupikuuluvusele üksindus? Üksindus on hullem kui liikmeksolek vägivaldses grupis? Grupimõtlemine/Groupthink
annaabi.ee 
