1. Näidend kajastab 1920. aastate elu. Kirjelda tolleaegset kultuuri- ja kirjanduselu. Too välja ka probleemid. Pere vanem tütar Matilda nõuab oma mehelt, kirjanikukuulsust ja õhutab teda kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi oli kirjutanud. Tänu Tiidule saabki Sander romaani eest aasta kirjandusauhinna. Näidendi ideeline põhieesmärk on eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Peamiseks “Pisuhänna” probleemiks on tõusikkodanluse iha ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega. 2. Analüüsi Sandri ja Matilda suhteid. Too näiteid. Matilda on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilda suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu – nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saaks tunnustus ja seltskondlik tähelepanu. Sander on lihtsamalt öeldes oma naise
Katariina II Saksamaalt Venemaale Katariina, sünnijärgselt AnhaltZerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729.a. Haiglasest ja kõverdunud selgrooga plikast sirgub pärast piinarikast ravi ilus neiu. Tema kasvatus on luterlikult kasin, kuid süstemaatiline. Huvi raamatute, vaimse elu vastu võtab ta kaasa lapsepõlvest. Enne trooniletõusmist oli Katariina saksa väikevürsti tütar, Anhalt Zerbsti printsess Catharina. Tema isa teenis ohvitserina Friedrich Suure sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud. Ka tema tütar tahtis paremat elu ning nii haaras ta kohe kinni Venemaa tsaarinna Jelizaveta pakkumisest abielluda Venemaa troonipärija, HolsteinGottorpi hertsogi Peteriga. 1744. a. asus elama Venemaale. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ris...
see kasin. Need, kes on looduselt saanud eeldused tegutsemiks, peaksid igasugustest kõhklustest loobudes hõivama ametikohti ja ajama riigiasju. tuleb hoolt kanda, et argus ei paneks ennatlikult meelt heitma ning et ahnus ei sisendaks ülemäära eneseusaldust. Sõjalisi teeneid peetakse enamasti tsiviilasjust ülemaiks, kuid seda arvamust tuleb õgvendada. Sageli on ju sõdida tahetud kuulsuseiha ajel, ning see peab enmasti paika suure ja suutliku vaimuga meeste puhul, eriti veel siis, kui nad on sõjanduses võimekad ning täis soovi sõda pidada.- paljud tsiviilasjad ületavad tähtsuse ja kuulsuse poolest sõjalisi tuleks taotleda pigem vaidlusküsimuse lahendust kui südidust võitluses, kuid seejuures peab põhjuseks olema kasu, mitte hirm sõja ees. Aga sõda tuleb alustada nõnda, et ainsat eesmärki nähakse rahu saavutamises.
Teoses väljendatakse peamiselt sulaste ja peremeeste vastuolusid. Oma revolutsiooniteemalisi novelle ,,Seaduse mees" ja ,,Tooma tohter" kirjutas Vilde Helsingis. Töölisliikumise probleeme käsitleb Vilde teoses ,,Lunastus", mis ilmus 1909. aastal. 3) Loominguperiood aastatel 1912-1933 oli Vilde väikseima loomingumahuga periood. 1912. aastal ilmus ,,Tabamata ime" - see on lugu, traagiline lugu kunstidesperaadost. Kunstidele andujate kuulsuseiha piirdus enne seda lugu vaid tunnustusega kodumaal, isegi kodulinnas, siis nüüd hakati kirglikult kippuma "Euroopasse". Alles sealne loorber tundus küllalt kohasena geeniustele, kelle surematuse avastajad nad olid peamiselt ise. Tegemist on üldjuhul andelise keskpärasusega nagu Leo Saalepil, siis saab sellest ainult enda ja kunstisõgedate teiste tunnustatud geeniusest vaene hukkuv kunstimärter, kelle saatus võib olla traagiline, ent ka tragikoomiline
!!!! "Tabamata ime" Eduard Vilde Autorilt "Tabamata ime", oma dramaatilise esikteose, kirjutasin Kopenhaagenis 1912. a. esimesel poolel, raamatuks valmis ta sama aasta novembris Tallinnas "Maa" kirjastusel. Näidendi idee pookis mulle ajavaim pähe, asjaomane miljööline ainestik oli ideele immanentne. See on lugu, traagiline lugu kunstidesperaadost, milline tüüp meil uue sajandi algusest peale arvukamalt hakkas esinema. Piirdus kunstidele andujate kuulsuseiha enne seda vaid tunnustusega kodumaal, isegi kodulinnas, siis hakati nüüd kirglikult kippuma "Euroopasse"; alles sealne loorber tundus küllalt kohasena geeniustele, kelle surematuse avastajad nad olid peamiselt ise. Ükski kahtlus, ükski hoiatus ega õpetus ei leia teed säher- duse esteetilise ristisõitja teadvusse, äparduvad esinemised teda ei heiduta, arenemisaja ülemäärane pikkus tema kannatust ei katkesta, sest tema fanaatlik usk enda suurusesse on hävinemata. Kuna aga see
Inimesele peab meeldima see, mis on meeldinud jumalale; ennast ja oma seisundit on tal põhjust imetleda just sellepärast, et teda ei saa võita, et ta pahed endale allutab, et ta mõistusega, millest tõhusamat pole midagi, saab jagu igast juhtumist, valust ja ebaõiglusest. (21) Armasta mõistust! See armastus relvastab sind kõige rängema vastu. Armastus oma järglaste vastu ajab metsloomad jahiodade otsa ning metsikus ja ägedus muudab nad alistamatuks; nooruslikke loomusi sunnib kuulsuseiha mõnikord põlgama mõõka ja tuld; vooruse paiste või vari tõukab mõne vabatahtliku surma. Kui palju tugevam ja püsikindlam on sellest kõigest mõistus! Ning seda otsustavamalt väljub ta hirmudest ja ohtudest. (22) "Te ei saavuta sellega midagi," öeldakse, "et eitate igasugust hüvet peale aulise. See kindlustus ei tee teid saatuse vastu kindlaks ja puutumatuks. Te ju ütlete, et hüvede hulka kuuluvad kohusetundlikud
Leo Saalep ühe peategelasena on traagiline karakter, odava kuulsusejanu ja osalt ka enesepettuse ohver. Talle sekundeerib Lilli Ellert satiirilises valguses, kes on väiklane ja auahne ning ei suuda elada kuulsuseta ega tähelepanuta. Neile vastandub Eeva Marland, kes ei usu Leosse kui kunstnikusse, kuid kes armastab meest kui inimest. Vilde tuntuim lavateos on komöödia "Pisuhänd" (1913). Näidend on ainestikult lähedane "Tabamata imele", ka siin on vaatluse all jõukuse- ja kuulsuseiha. Iga peategelane esitab komöödias selgepiiriliselt oma mentaliteedi ja vaimsuse, tuues nii esile kodanliku ühiskonna ideaalid ja väärtushinnangud. Üks värvikamaid peategelasi on ärimees Vestmann, esimese põlvkonna kodanlane, kultuurihuvideta tõusik. Tema tütar Matilde on teose põhiprobleemi kandja, väimees Sander selgrootu karjerist, naise tuhvlialune. Sellesse kodanlikku seltskonda satub Tiit Piibeleht, Vilde säravaim karakter, kelle eesmärgiks on pühenduda loomingule
Õiglust ei tohi eirata üheski olukorras. Niisiis ei tule suurehingeliseks pidada neid, kes teevad ülekohut, vaid neid, kes ülekohut väldivad. Kuid tõeline ja tark hingesuurus on arvamisel, et loomust järgb aulisus ei sisaldu kuulsuses vaid tegudes. Vahvale ja suurele vaimule iseloomulik: väliste asjade põlgamine, suurte ja ohtlike tegude tegemine. Oleks häbiväärne kui iha murraks selle, keda hirm pole murdnud. Sõdida ei tohiks enda kuulsuseiha ajel. Rahu on parem. Sõda tuleb alustada tulevast rahu silmas pidades. Ohtudest ei tohi nõnda hoiduda, nagu näiksid ara või nõrgana. Riigi juhtimisest: Kodanike huve kaitsta nii, nagu unustaks enda omad. Riiki tuleb hoida korras tervikuna. Sarnaselt eeskostega peab riigi valitsemine teenima nende tulu, kes kaitse alla on usaldatud, mitte nende, kellele usaldatud. Suurele mehele on omased leplikkus ja halastus. Ka rangus. Iga noomimine või karistus peab olema vaba auhaavamisest
unustatud. D täiendab mütoloogiat. B selgitab universumi ehitust peensused, vastavused (teadmistele vastavad taevad, 7 esimest taevast vabadele kunstidele, 8. metafüüsikale, 9. taevas eetikale, 10. teoloogia D asetab eetika metafüüsikast kõrgemale). Taevastes ja paradiisis on need, kes on algusest peale Jumalale truud olnud. Esimene taevas on Kuu taevas mungad ja nunnad, keda on sunnitud oma tõotust vägivaldselt rikkuma. Merkuuri taevas on teine need, keda kuulsuseiha viis õilsatele tegudele, selle negatiivse kire juures on selge, et see kuulub loovuse juurde ja ilma selleta ei oleks tulemusi. Veenuse taevas on kolmas armastajate hinged, kelle armastus oli puhas, kes pattu ei teinud. Neljas on Päikese taevas teoloogid ja kirikuisad (Aquino Thomas, Assisi Franciscust ülistab AT; teised ordude rajajad Dominicus). Marsi taevas sõjakangelased usumärtrid (mitte lihtsalt sõjakangelased, vaid usu nimel võidelnud.
Euroopas, käsiteles eelkõige eesti intelligentsi suhtumist ja osa rahvusliku kultuuri arengus. "Tabamata ime" (1912) - eneseuhkete tõusikute kultuurpoltiika, kaasaegse kultuurielu pahupool, omakasupüüdlik sahkerdamine kunstiga. "Tabamata ime" ja selle lavastuse ümber puhkenud skandaal inspireeris kirjutama uut näidendit "Pisuhänd" (1913) - eesti kirjanduse paremaid komöödiaid. Ideeline põhieesmärk on tõusiklikuse mentaliteedi mõnede erikülgede avamine, jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine teatud ringkonna eestlaste, laiemalt kunsti- ja seltskonnasuhete temaatika raames. Vilde erakordselt mahukas looming on eesti kirjanduse ajaloos erakordse tähendusega ja tähtsusega. Realismi suurmeistrina on andnud läblõike Eesti ühiskonna arengust pika perioodi vältel, avanud ajalugu, toonud esile uusi ja olulisi ainevaldkondi, virgutanud ja mõjutanud lugejaid. Ernst Peterson-Särgava (1868-1958)
annaabi.ee 
