Gustav Mahleri sisemonoloog Sündinud ma 1860, kodumaaks mul Böömimaa Kuuluse sain dirigendina ning olnud ka Viini riigiooperi muusikadirektor. Sümfooniaid häid ja kuulsaid kirjutanud olen ma. Ka mõned orkestrisaatega laulutsükkleid. Usuks geenidega kaasa antud judaism. Kuid miskit elus puudu mul. Ei ole see pere, ei armastus, ei kuulsus ega rikkus, kuid mis selleks siis on ? naine?- ei, õnn?- ei, aeg?- ei
Fancesega, kes tahtis teda alguses vaid kuulsuse pärast, hiljem naine armus tõesti temasse; abielu ei olnud kuigi õnnelik, sest Robert Cohn naist tegelikult ei armastanud; iseloomult oli ta sõnakuulelik, kuid tihti teda naeruvääristati; teiste inimeste suhtes oli eelarvamustega, pidas end teistest paremaks, mida ta sugugi ei olnud. Frances- kirjanik Robert Cohni abikaasa; soovis alguses mehega abielluda vaid tema kuuluse pärast, hiljem hakkas teda ka tõeliselt armastama; oli väga domineeriv ja kontrolliv naine; tahtis kõige toimuva üle ja mehe üle kontrolli omada. Kuna Robert Cohn oli väga sõnakuulelik, siis naisel kontroll tema üle ka õnnestus. Bill – sõjaveteran, Jacob Barnesi sõber; nad veetsid Jake’iga väga palju aega koos ja Bill oli igal pool Jake’iga kaasas; kasutas väga palju huumorit, et enda tegelikke tundeid ja emotsioone varjata; tahtis kõigiga sõber olla vaid enda
Kristi Malk ''Kuuluse narrid'' Ed.Bornhöhe Mina vaatasin sellist komöödiat nagu Ed. Bornhöhe ''Kuulsuse narrid''. Ma ei olnud seda mitte kunagi ennem vaadanud ja ma mõtlesin, et see on puhas jama, aga ma eksisin. Pool ajast kui ma neid narre vaatasin ma ainult naersin nende kildude ja naljade peale mis seal filmis olid. Mulle meeldisid näitlejad, nad elasid enda rollidesse pühendumusega sisse ja seetõttu oli seda filmi ka väga hea vaadata. Veel meeldis mulle see, et hästi oli välja toodud see vanema aja linnaelu: kuidas inimesed välja nägid, kuidas käitusid, mis tänavatel toimus. Ma arvasin, et ma saan sellest filmist teismoodi aru ja võib-olla ei mõista neid kilde, sest paraku on ta nii vana film, aga enda üllatuseks ma mõistsin neid nalju ja üldse seda mida nad seal tegid väga hästi. See film rääkis kahest mehest kelle nimed olid Jaan Tatikas ja Salomon Vesi...
rahvakoosolekul või kohtus oma vastaste seisukohti kummatada ja veenda teisi omaenda seisukohtade õigsusse. Setõttu põõrati kõnekunstile suurt tähelepanu. Et kõnekust oli juba kõrgel tasemel Kreekas, siis kasutasid rooma kõnemehed -oraatorid- meeldasti kreeka eeskujusid. Oli üsna tavaline, et noored rooma aristrokraadid käisid Kreekas sealsetelt kõnemeestelt õppust võtmas. Paljude teiste oraatorite seast tõuseb esile Cicero. Ta pärines ratsanikuseisusest ning saavutas kuuluse hiilgavate kohtukõnedega. Oma vaadetelt oli ta senati õiguste ja vabariikliku korra kirglik pooldaja. See viis ta konflikti kõigepeal Caesari ja hiljem Octavianuse ja Antoniusega, kelle käsul ta hiljem tapeti. Ta eristas kolme kõnestiili: madal stiil oma seisukohtade looglisiseks põhendamiseks, keskmine kuulajatele naudingu pakkumiseks ja kõrge kuulajate innustamiseks. Suurel hulgal tema kõnesi on säilnud ja ka eesti keelde tõlgitud. Kultuuri õitseng Augustuse ajal
Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. „Misantroop” arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Selles kõiki klassitsistlikke norme järgivas värssnäidendis toob Molière lavale don Juanile risti vastandliku peategelase – õlisa aadliku Alcetste’i. Kui don Juan kohanes pahega, tehes nii „nagu teised“, siis Alceste, vastupidi, ei tee nimme seda, mida teevad teised, isegi kui ta seeläbi täiesti ükski jääb ja endale lõpuks inimesevihkaja kuuluse saab. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse. Molière oma teostes kasutas tegelaste tüpiseerimine : inimesi ei kujutatud niivõrd individuaalsestena kuivõrd pandi nad kehastama mingit kindlat karakterit ehk iseloomujoont (ideed). “Misantroopi” näitel Alceste on pessimist. Üksinduses ja vabaduses kasvanud Alceste ei tunnista silmakirjalikkust, ta hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust
Doesburg vs. Rohe Venemaa - konstruktivism Stiil on väga julge, modernistlik, kestis nii kaua kuni Lenin suri. Olulisemad märksõnad: suprematism, kubism, futurism, Agit-prop propaganda (tegeles rahva harimisega, räägiti kui hea on kommunism ja kuidas peaks head ühiskonda üles ehitama), proletkult, Proun. Olulised nimed: El Lissitzky, Vladimir Tatlin, Kazimir Malevits, Konstantin Melnikov. Melnikov - Melnikovi silindri-kujuline maja Rusakov workers club - hea näide konstruktivismist. Kuuluse saavutas 40aastat hiljem alles peale surma. Konstruktivismi propaganda plakatit on mega cooolid!!!!! El Lissitzky - mõjutas palju arhitekte ja kunstnike, märksõna mida ta leiutas oli Proun (pro unovis) uute vormide loomise kunst, kolmemõõtmeline geomeetriline mäng. Inimese loomulik liikumine on horisontaalne, mitte vertikaalne. Vladimir Tatlin - Internatsionaali monumendi kavand, mille kahe omavahel põimuva võrelise
annaabi.ee 
