väliskeskkonna kohta. Meeleelundites asuvad spetsiifi lised retseptorrakud, mille ühiseks omadusteks on võime muunduda välismõju närvisüsteemis töödeldavateks närviimpulssideks. Erinevad retseptorid suudavad registreerida erinevaid signaale. MEELEELUNDID2 Nina limaskestas asuvad haistmisretseptorid keelel asuvad maitsmisretseptorid Mõlemal registreerivad keemilisi signaale Silmas asuvad nägemisretseptorid Kõrvades asuvad kuulmisretseptorid Nahas asuvad kompimisretseptorid Silmad ja kõrvad registreerivad mehaanilisi signaale PEAAJU o Ajutüvi Piklikaju Keskaju Vaheaju o Väikeaju o Suuraju MILLINE EESMÄRK ON NÄRVISÜSTEEMIL? Töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning selle tulemusel reguleerida organismi käitumist MILLEST KOOSNEB NÄRVKUDE? Närvirakud, gliiarakud MILLEST KOOSNEB INIMESE NÄRVISÜSTEEM?
MOODUSTAVAD DENDRIIDID JA NEURIIDID E. NÄRVID). MEELEELUNDITE ABIL SAAME INFORMATISOONI VÄLISKESKKONNA KOHTA. NEIS ASUVAD RETSEPTORRAKUD, MILLEL ON VÕIME MUUNDADA VÄLISMÕJU NÄRVISÜSTEEMIS TÖÖDELDAVATEKS NÄRVIIMPULSSIDEKS. NINAS ASUVAD HAISTMISRETSEPTORID, KEELEL ASUVAD MAITSMISRETSEPTORID (REGISTREERIVAD KEEMILISI SIGNAALE), SILMADES ASUVAD NÄGEMISRETSEPTORID (REGULEERIVAD VALGUSSIGNAALE), KÕRVADES ASUVAD KUULMISRETSEPTORID (REGISTREERIVAD MEHAANILISI SIGNAALE), NAHAS ASUVAD TERMORETSEPTORID (REGISTREERIVAD SOOJUST). SISENÕRESÜSTEEM REGULEERIB ORGANISMI ELUAVALDUSI. HORMOONID ON AINED , MILLEL ON KINDEL TOIME TEISTELE RAKKUDELE JA ORGANITELE. HORMOONIDE REGULEERIVAD RAKUAINEVAHETUST, KASVUREGULATSIOONI, VÄRVUSE KUJUNEMIST, RINGEELUNDKONDA, SEEDIMIST JA SIGIMIST. SIGIMISELUNDKOND VAJALIK JÄRGLASTE SAAMISEKS. SIGIMINE TOIMUB SUGULISELS
väljaspool trummikilet). 3. Sisekõrv: (ka labürint) Asub oimuluu sees; luu sees on õõnte süsteem – luuline labürint, selle sees kilelabürint; täidetud vedelikega (endolümf ja perilümf), retseptorrakkude, väikeste ganglionide ja närvikiududega. Suured osad eest taha: tigu, esik ja poolringkanalid. Tigu (cochlea): Väliselt spiraalne luukanal, selle sees kileline teojuha (nn. Cort`i organ), milles paiknevad kuulmisretseptorid – karvarakud. Karvarakkude ärritajaks on vedelikuvõnked, mis painutavad karvakesi. Teost väljuvatest närvikiududest tekib teonärv, mis on VIII peaajunärvi (esiku- teonärvi!) kuulmisosa. Poolringkanalid: 3 üksteise suhtes umbes risti asuvat poolkaart, laienenud otsad avanevad esikusse; poolringjuhades asuvad karvarakud, mille ümber on sültjas vedelik ja selles lubjakristallikesed. Kui pea
retseptoritega Maitsmismeel - kui sööme v joome midagi, käivitavad molekulid, mida nim maitsetekitajateks, retseptorites reaktsiooni. Maitsenäsad on keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid. Iga retseptor reageerib vähemalt mingil määral kõikide maitsetekitajatega. Kuulmine - liikumine tekitab õhus rõhumuutusi, kui need helilained kõrvadeni jõuavad, aktiveeritakse kuulmisretseptorid. Retseptorid kutsuvad esile neuraalse reaktsiooni, mis jõuab ajusse, tekitades kuulmisaistingu Nägemine - võrkkestal muundatakse füüsikalise stiimuli energia närviimpulsiks. Kaks tüüpi retseptorrakke: kepikesed(reageerivad nõrgemale valgusele, kutsuvad esile värvusetuid aistinguid) ja kolvikesed(reageerivad tugevamale valgusele, kutsuvad esile värvilisi aistinguid). Kolvikesi on rohkem fooveal, kepikesi üldse mitte. 9
77. mis ülesanne on keskkõrval? trummikilet 78. millistest osadest koosneb Luulabürint (sisekõrva esik, poolringkanalid, tigu), kilelabürint (ovaalkotike, ümarkotike, sisekõrv? poolringjuhad, teojuha), nende vahel perilümf (endolümf asub kilelabürindis) 79. mis ülesanne on sisekõrval? Aitab tasakaalu säilitada tasakaalu 80. kus paiknevad Sisekõrvas kuulmisretseptorid? Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva 3 kulmeluukest - vasar, alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need teole. Teo sisemuses oleva vedeliku 81. Kuidas tekib kuulmisaisting?
73. Kuulmisanalüsaatori osad. Sisekõrva corti elundi retseptoorsed rakud teonärv/kuulmisnärv (sild- jäta vahele) suuraju poolkera oimusagara koor/kuulmiskeskus. 74. Kirjelda helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni. Kõrvalest püüab kinni selle helisignaali, välimine kuulmekäik(trummikile võnkumine), 3 kuulmeluukest, liigeste kaudu edasi esikusse, siit esikuastrikusse helikodrema tagasivõnkumine trummiastriku kaudu, teojuhas olevad kuulmisretseptorid erutuvad. Närvirakud, mis ei kannata, et neid pidevalt hoitakse töös, et saaksid hapnikuvaru taastada. Hapnikupuudus on peamine, mis kuulmisrakke hävitab. Kui inimene halvasti kuuleb, siis ta hakkab kõvasti rääkima, aga ise nad seda ei taju. 75. Tasakaaluanalüsaatori osad joonis 22, lk 237 õpikus. Esikus on 2 kotikest, kus registreeritakse pea asend üle-alla ja vasakule-paremale liikumise registreerimine. Tasakaaluretseptorid
Haistmine- G-valk seotud (kemo)retseptorid ülemise ninakäigu haistmisepiteelis. Aksonid moodustavad I kraniaalnärvi. Kuulmine ja tasakaal- mehanoretseptorid Helilaine ülekanne kõrvas- kk võnkuminetrummikile vibratsioon (kuulmetõri ühtlustab rõhu keskkõrva ja väliskk vahel)kuulmeluukeste(keskkõrvas) kaudu helilaine sisekõrva perilümfile (toimub rõhulaine amplifitseerumine)teokanalis paikneval basilaarmembraanil hakkab Corti organ võnkumaCorti organi kuulmisretseptorid e kravarakud kalduvadkatioonkanalid avanevad, K voolab rakku sissekarvarakk depolariseerub, Ca- kanalid avanevad, voolab rakkuvabanevad transmitterid kutsub esile AP sensoorsete neuronite kiud kulgevad teo-esikunärvi (VIII kraniaalnärv) koostises. Kuulmisimpulsi karakteristikud: heli kõrgus, tugevus, suund, tämber Tasakaalumeel: tasakaaluelundis kaks funktsionaalset osa- otoliitorgan ja poolringkanalid. Karvarakud moodustavad sünapsid sensoorsete neuronitega, mille aksonid moodustavad
(stiimulitele). Retseptoriteks võivad olla närvirakud või elundid, mis reageerivad keskkonna teatud mõjutustele ning muudavad ärritused spetsiifilisteks erutusprotsessideks s.o. aktsioonipotentsiaalideks. Retseptorid jagunevad: · fotosensitiivsed retseptorid (silma võrkkestas paiknevad kepikesed ja kolvikesed); · mehhaanosensitiivsed retseptorid (nahas, veresoontes, tasakaaluelundi ja kuulmisretseptorid); · kemoretseptorid (kõikjal organismis); · termoretseptorid (nahk, suu, keele limaskest). Aistingute modaalsuse järgi võime rääkida nägemis-, kuulmis-, haistis maitsmis-, puute-, temperatuuri-, asendi ja valuretseptoritest. Retseptor, juhttee ja tsentraalne osa moodustavad terviku, millest kõik kolm osa peavad funktsioneerima. 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Analüsaatorid ehk meeleorganid koosnevad kolmest osast:
Mehhanismid, mille abil säilitatakse rakkude vajalik hulk kudedes. Tüvirakud (uni- ja pluripotentsed ning embrüonaalsed tüvirakud). Rakud, mida kõrgemad loomad ei suuda asendada nende hävimise korral. Asendamatud rakud tekivad kindlal hulgal organismi embrüonaalses eas ning säilivad kogu organismi eluea jooksul. Need rakud ei jagune enam mitte kunagi ja neid ei saa ka asendada hävimise korral. Selliseid rakke pole väga palju -närvirakud, südamelihase rakud, kõrva kuulmisretseptorid ja silma läätse rakud. Antud rakud on väga pika elueaga ning peavad olema hästi kaitstud keskkonnas. Tüviraku all mõistetakse selliseid rakke, mis ei ole ise terminaalselt diferentseerunud, võivad piiramatult jaguneda (vähemalt organismi eluea jooksul) ning säilitavad ise oma populatsiooni, s.t. jagunemisel tekkinud tütarrakkudest osa jääb edasi tüvirakkudeks, osa aga alustab lõplikule diferentseerumisele viivat rada. Uuenemine tüvirakkude abil -
Mehhanismid, mille abil säilitatakse rakkude vajalik hulk kudedes. Tüvirakud (uni- ja pluripotentsed ning embrüonaalsed tüvirakud). Rakud, mida kõrgemad loomad ei suuda asendada nende hävimise korral. Asendamatud rakud tekivad kindlal hulgal organismi embrüonaalses eas ning säilivad kogu organismi eluea jooksul. Need rakud ei jagune enam mitte kunagi ja neid ei saa ka asendada hävimise korral. Selliseid rakke pole väga palju -närvirakud, südamelihase rakud, kõrva kuulmisretseptorid ja silma läätse rakud. Antud rakud on väga pika elueaga ning peavad olema hästi kaitstud keskkonnas. Tüviraku all mõistetakse selliseid rakke, mis ei ole ise terminaalselt diferentseerunud, võivad piiramatult jaguneda (vähemalt organismi eluea jooksul) ning säilitavad ise oma populatsiooni, s.t. jagunemisel tekkinud tütarrakkudest osa jääb edasi tüvirakkudeks, osa aga alustab lõplikule diferentseerumisele viivat rada.
närvirakuks, närvirakk aga ei muutu kunagi lihasrakuks jne. Sellised radikaalsed transformatsioonid on keelatud. 68. Milliste mehhanismidega (2) tagatakse diferentseerunud rakkude õige hulga säilitamine koes? 1) Asendamatud rakud Tekivad kindlal hulgal organismi embrüonaalses eas, säilivad kogu eluea jooksul ei jagune enam kunagi ning ei saa asendada hävimise korral pika elueaga, peavad olema kaitstud keskkonnas nt närvirakud, südamelihase rakud, kõrva kuulmisretseptorid ja silma läätse rakud. siiski metaboolselt aktiivsed ja võimelised uuendama oma komponente. Lihasrakk näiteks uuendab kõik oma valgud paari nädala jooksul. Närvirakk on võimeline taastama oma jätked, kui need tal küljest ära lõigatakse. 2) Uuenemine tüvirakkude abil Enamik diferentseerunud rakkudest ei jagune kuid nad pole ka asendamatud. Paljudes kudedes osa rakke pidevalt vananeb ja hävib ning need asendatakse uutega. Kuigi väga paljud diferentseerunud rakud pole küll
Kuulmis- ja tasakaaluelund Trummiõõs on kuulmetõrve kaudu ühendatud ninaneeluga ja spetsiaalse ava kaudu nibujätke rakkudega. Kuulmetõrve kaudu satub trummiõõnde õhk, see tasakaalustab trummikilele seest- ja väljastpoolt mõjuva õhurõhu, võimaldades neelamisel või haigutamisel rõhkusid ühtlustada. Sisekõrv Sisekõrv asub oimuluu siseosas ja sisaldab tigu (cochlea), milles asub tegelik kuulmiselund, kus asuvad kuulmisretseptorid. Samuti asuvad sisekõrvas esik ja poolringkanalid, milles paiknevad tasakaaluelundi tundlikud rakud. Tigu kujutab endast kahe ja poole keeruga teokarpi meenutavat moodustist ning koosneb luulisest ja õrna struktuuriga membranoossest (kilelisest) osast. Luuline osa on täidetud perilümfiga, mis koostiselt sarnaneb ajuvedelikuga. Luulise teo perilümfis on membranoosne (kileline) tigu, mille õõnsuses on rakkudevahelise vedelikuga sarnanev endolümf
annaabi.ee 
