Ime ja mitteime Kuigi kõik igiliikuri otsingud jäid viljatuks, on huvitav, et sügav arusaamine idee teostamatusest on viinud sageli väga viljakatele avastustele. Hea näide selle kohta on viis, kuidas 17-18. sajandil elanud hollandi õpetlane Stevin avastas kaldpinnal mõjuvate jõudude tasakaalu tingimuse. Selle avastamisel ei kasutanud ta mitte jõudude rööpküliku abi, vaid siin esitatavat Üle kolmetahulise prisma on heidetud 14 ühesugusest kuulikesest koosnev kett. Vanikuna prisma all rippuv ketiosa jääb tasakaalu. Ülejäänud kaks ketiosa tasakaalustuvad vastastikku ehk kaks parempoolset kuulikest tasakaalustavad neli vasakpoolset. Kui see nii ei oleks, siis hakkaks kett igavesti paremalt vasakule liikuma: äralibisevate kuulikeste asemele tuleksid uued ja keti osad ei tasakaalustuks kunagi. Teada aga on, et niimoodi üle pinna heidetud kett ei liigu iseendast üldse. Järelikult kaks parempoolset kuulikest tõepoolest
põhjuseks on inerts ehk liikuva keha kiiruse jäävus väliste mõjude puudumise või kompenseerituse korral. Inertsijõudu nimetatakse näivaks jõuks, sest see pole mitte kiirenduse põhjus, vaid tagajärg. 5.VÕNKUMISED. 5.1.Harmooniline vônkumine 5.2.Matemaatiline ja füüsikaline pendel Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel. See koosneb venimatu ja massitu niidi otsa riputatud punktmassist ("kuulikesest"), mis liikub etteantud tasandis ja mille liikumist ei pidurda hõõrdejõud ja õhutakistus. Füüsikaliseks pendliks nimetatakse jäika keha, mis saab võnkuda liikumatu punkti ümber, ning see punkt ei ühti tema inertsikeskmega. 5.3.Vônkumiste sumbumine 5.4.Harmooniliste vônkumiste liitmine - Kahe ühesuguse sagedusega ( ω ), samasihilise, kuid erinevate amplituutidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on summaks jälle sama sagedusega harmooniline võnkumine.
x=acos(0t+ ) x-kiirus x¨-kiirendus x=-0asin(0t+) x¨=-0²acos(0t+) 0t+=z x'=(cosz)'*z' z=0t+ x=acosz x=a(cosz)'*z' Harmoonilise võnkumise ringseadus: 0²=k/m Harmoonilist võnkumist kirjeldab: x¨+ 0²x=0 Harmoonilise võnkumise ringseadus: 0=2/T=2 -nü Võnkumise sagedus: =1/T Herts(Hz) on sageduse mõõtühikuks ja sagedus on 1 herts,kui ühe sekundi jooksul tehakse üks täisvõnge. 1 Hz =1/s 1.5.2.Matemaatiline pendel See on idealiseeritud süsteem,raskusjõu mõjul võnkuvast kuulikesest,massiga m,venimatu niidi otsas,mis loetakse punktmassiks. Võnkumise alghälvet põhjustava jõu moment: M¯(l-all)=I¯ Masspunkti inertsmoment: I=ml² ,kui l-kaugus pöörlemistsentrist Raskusjõu moment: M(r-all) ¯ =mg¯*l¯ Mehhaniliset isoleeritud süsteemi puhul: M(l-all) ¯+M(g-all) ¯=0 ml²¨+mglsin=0 ¨+g/l*sin=0 =acos(0t+) =-0asin(0t+) ¨=-0²acos(0t+) -0²+g/l*sin=0 -0²+g/l=0 ning 0²=g/l ¨+0²=0 Pendli harmonilise võnkumise periood: T=2/0=2(l/g) 1.5.3.Füüsikaline pendel
xkiirus x¨kiirendus x=0asin(0t+) x¨=0²acos(0t+) 0t+=z x'=(cosz)'*z' z=0t+ x=acosz x=a(cosz)'*z' Harmoonilise võnkumise ringseadus: 0²=k/m Harmoonilist võnkumist kirjeldab: x¨+ 0²x=0 Harmoonilise võnkumise ringseadus: 0=2/T=2 nü Võnkumise sagedus: =1/T Herts(Hz) on sageduse mõõtühikuks ja sagedus on 1 herts,kui ühe sekundi jooksul tehakse üks täisvõnge. 1 Hz =1/s 1.5.2.Matemaatiline pendel See on idealiseeritud süsteem,raskusjõu mõjul võnkuvast kuulikesest,massiga m,venimatu niidi otsas,mis loetakse punktmassiks. Kulike pannakse jõu f. Mõjul harmooniliselt võnkuma. Alghälvet põhjustava jõu tasakaalustab raskejõud, kuna süsteem on praktiliselt mehhaaniliselt isoleeritud, sellest tulenevalt seal mõjuvate koservatiivsete jõudude summaarne moment on võrdne nulliga. Järelikult pendli äärmises, maksimaalse hälbe asendism paigalseisu hetkel, on võrdsed võnkumise alghälvet põhjustava jõu moment ja raskusjõumoment
See on jaotatud tingitult seitsmeks värviks: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ning violetne. Kuigi spekter on jaotatud seitsmeks värviks, leidub sellel mitmeid värvilisi valgusi veel, sest ometigi on spektri ühelt värvilt teisele üleminek sujuv. Eelnevalt nimetatud seitse värvi moodustavad kokku valge värvuse. 4. Matemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel. See koosneb venimatu ja massitu niidi otsa riputatud punktmassist ("kuulikesest"), mis liigub etteantud tasandis ja mille liikumist ei pidurda hõõrdejõud ja õhutakistus. 5. Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Lahusti ja lahustunud aine ühendit nimetatakse solvaadiks.
s dx 1 1 = ln x + c = * 2 sin x * cos x (xm)`=mxm-1 z=sin2x=(- x sin z sin2x)-2*2sin*cos x (z-1)´=z -2 1.5.2. Matemaatiline pendel: See on idealiseeritud süsteem, mis koosneb raskusjõu mõjul venimatu niidi otsas võnkuvast kuulikesest, massiga m , mis loetakse punktmassiks, kuna kuulikese mõõtmed ei ole võrreldavad niidi pikkusega. Kuulike pannakse jõu f mõjul harmooniliselt võnkuma. Alghälvet põhjustava jõu tasakaalustab raskusjõud, kuna süsteem on praktiliselt mehaaniliselt isoleeritud,sellest tulenevalt seal mõjuvate konservatiivsete jõudude summaarne moment on võrnde nulliga. Järelikult pendli äärmises
Väändemoodul f on võrdne horisontaalsihis võnkumisi. mõjuva deformeeriva jõu momendiga mis põhjustab ühikulise väändenurga. 1.5.2.Matemaatiline pendel f=M/ 1.See on idealiseeritud süsteem,raskusjõu mõjul võnkuvast kuulikesest,massiga vääne vastupidiseid m,venimatu niidi otsas,mis loetakse pöördemomente tekitavad jõud punktmassiks. Kulike pannakse jõu f-. Mõjul 1.5.3.Füüsikaline pendel harmooniliselt võnkuma. Alghälvet põhjustava jõu tasakaalustab raskejõud, Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga kuna süsteem on praktiliselt mehhaaniliselt reaalset keha, mis ripub kinnitatuna
kahele suvaliselt valitud punktile. Tulemuse võime sõnastada nii: statsionaarselt voolavas ideaalses vedelikus kehtib piki suvaliselt valitud voolujoont tingimus: v2/2+gh+p=const. seda nim. Bernoul-li võrrandiks. Ehkki võrrand on tuletatud ideaalse vedeliku jaoks, kehtib ta küllalt hästi ka reaalsete vedelike puhul, kui sisehõõrdumi-ne nendes on väike. (joon.3) §39. Harmoonilised sumbumatud võnkumised. Vaatleme süs., mis koosneb vedru otsas rippuvast kuulikesest massiga m. Tasa-kaaluasendis on kuulikesele mõjuv raskusjõud mg tasakaalustatud elastsusjõu klo poolt: mg=klo . Hakkame kuulikese nihkumist tasak. asendist isel.-ma koordinaadiga x, kusjuures telg x on suuna-tud vertikaalselt alla ning selle nullpunkt ühtib kuulikese tasakaalu-asendiga. Kui nihutada kuulike tasakaaluasendist x võrra kõrvale, siis vedru pikeneb lo+x võrra ning resultantjõu projektsioon teljel x (tähistame selle x-i f-ga) omandab väärtuse f= mg-k(lo+x).
manööverdamisvõime, sest roolilehe tagumine osa keerab ka veel. Vahendid Viskeliin- Viskeliin asub haalamistekil, seda kasutatakse otsade andmiseks kaile. Viskeliin seotakse sõlmega ou külge ja üks ots visatakse kaile, mida hakkavad tirima kaimadrused ja teine osa viskeliinist jääb haalamistekile et saaks ka teise otsa ära anda kui esimene on lahti ühendatud. Ta koosneb peenikesest köiest(otsast) ja köiest punutud kuulikesest otsas raskuseks mille diameeter on umbes 14 cm. Ilma viskeliinita on võimatu otsi kaile anda, kui just kai ei ole meetri kaugusel klüüsist ja samal kõrgusel nagu praamidel kuivastu-Virtsu liinil. Relakas- Elektriline tekitöörist, mitme otstarbeline, saab vahetada otsi, lõigata ja lihvida ning muud vajalikku teha. Mina kasutasin seda rooste eemaldamiseks haalamistekilt. Halva käsitlemise puhul võib see olla väga ohtlik tööriist!
Näiteks, kui on tegemist konditsioneeriga, mis hoiab ruumis konstantset temperatuuri, siis edastab temperatuuriandur juhtseadmele keskkonna hetketemperatuuri. Kui temperatuur on langenud allapoole vajalikku, siis vähendab juhtseade ventilaatori pöörlemiskiirust. 2.4. Näide Vaatleme üht isereguleeruvat automatiseeritud süsteemi. Joonis 2.5 on kujutatud James Watti kesktõmberegulaator, mis oli loodud 1769. aastal auruturbiini kiiruse reguleerimiseks. Kesktõmberegulaator koosneb kahest kuulikesest, võllist ja libisevast muhvtist. Auruturbini pöörlemiskiiruse kasvades, suureneb ka tsentrifugaalinertsjõud ning kuulikesed eralduvad üksteisest kaugemale tõstes samal ajal kõrgemale muhvti, mis omakorda reguleerib auruturbiinile juhitava auru hulka. Kui juhitava auru hulk on väiksem, väheneb ka aurutirbiini kiirus ning regulaatori muhvt alaneb suurendades jällegi antava auru hulka. Joonis 2.5. James Watti kesktõmberegulaator [5] 2.5
annaabi.ee 
