märgitakse nurksulgudesse [ r ]). Sealjuures pööratakse tähelepanu kõne kolmele küljele: 1) artikulatsioon - kõneorganite talitlus kõneüksuste kujundamisel. Siin kasutatakse anatoomia terminoloogiat; 2) kõneakustika - häälelaine ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilised omadused. Siin kasutatakse füüsika terminoloogiat; 3) kõnetaju - häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine (äratundmine). Siingi kasutatakse anatoomia, aga ka psühholoogia terminoloogiat. Häälikul iseenesest ei ole tähendust. Seetõttu ei loeta häälikuid keelesüsteemi üksusteks. Väikse erandina võivad häälikud siiski anda edasi tähendusvarjundit loodushääli kirjeldavates sõnades. Nt sõnapaaris kill - koll märgib esimene sõna kõrget, heledat heli, teine sellest madalamat ja tumedamat heli.
SUT soome-ugri transkriptsioon uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega Tähendusväli omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja Saussure'i termin keelelise vormi jaoks Tähistatav Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks Tajufoneetika pertseptiivne häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldeline eristamine/tajumime Teema teada olevat infot väljendav lauseosa Tekst keelelise suhtluse suurim üksus Tekstilingvistika - keeleteaduse haru, mille uurimisobjektiks on terviktekstid. Teoreetiline keeleteadus tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega Tsirkumfiks diakriitiline märk vokaali kohal Tüpoloogiline liigitus jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi
(tuvastamine, mõistmine). 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Harud: 1) artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika 3) kontrastiivne ehk võrdlev foneetika 4) ajalooline foneetika ehk häälikulugu 5) normatiivne foneetika ehk ortoeepia 6) eksperimentaalfoneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad? Foneetikat saab rakendada lavakõne, laulmise, retoorika õpetamisel, logopeedias, juriidilised alad (hääle tuvastamine), muusikaakustikas, keeletehnoloogias. 5
tekstid on hoopis teistsugused, mis ta kodumaal kirjutas, loomise tingimused, eksiilis viibimine nt. Autori kaudu peegeldub selle kirjutatu AJASTU. 4.Tekst kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Oma olemuselt on kirjanduslik tekst teatud keelemärkide süsteem, mis on üles ehitatud üksuste järgnevuse põhimõttel. Need keelemärgid on järjestatud ühesuunaliselt ja jäädavalt e. lõplikult. Keelemärk on 1) visuaalne, tal on oma kuju. 2) auditiivne aspekt e. kuuldeline aspekt (seotud paljus luulega, kuna luulet isel-b rütm, kõla. 3) tähenduslik aspekt tekstil- igasugusel elemendil tekstis on mingi kindel tähendus. On madalama stme tähendusega (kirjamärgil) ja kõrgema astme tähendusega ( tegelane ). Tekst ja maailm e. tegelikkus. Tänapäeval inimene eeldab, et tekst on maailmaga seotud( realistlik kunsti ja loome printsiip). Me mõtestame e. saame kirjandusest aru niimoodi, et tekst on maailma peegel
teist st. sõnumi mõjusus on muuhulgas määratud ka rakendatava mõjustustee (cognitive route) valikuga. Hovland’i 4 faktorit, mis määravad sõnumi mõjusust: alliks ustavus, sünumi omadused, vastuvõtja omadused, mõjutusteed. Tähelepanematusest tekkivat funktsionaalse pimeduse sarnast nähtust on hakatud ingl keeles tähistama terminiga inattentional blindness – tähelepanupimedus e TPP Dihhootiline kuulamine e kuuldeline reklaamikanal taustal-Cherry kõrvaklapi katse. Seesmist ruumitähelepanu saab soodustada eelosutamisega – nt sotsiaalsed osutajad nagu käe ja sõrmede osutused, pilgu suund, samuti märgid: nooled, punktiirid jne Crowding efekti pärssivat mõju saab vähendada, kui sihtstiimul ilmub muust foonist erinevat värvi ruumilaigu taustal (E. Põder, 2006, 2007) või sihtobjekt eristub taustast kui hästi silmatorkav figuur. Tsensuur ja Eetika
Euroopa kirjandusega, seksuaalvähemuse kirjandusega. Kirjandus on muutunud oluliseks kaubaks. Autori positsioon on oluline. 5. Tekst kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Kirjandusliku kommunikatsiooni keskne liik. Kirjanduslik tekst on teatud keelemärkide süsteem, mis on ülesehitatud järgnevuste põhimõttel. Tekst on muutumatu. Keelemärki iseloomustab: 1) visuaalne, graafiline aspekt. Keelemärkidel on oma kindel kuju. 2) Kuuldeline e anoktiivne aspekt seostub rütmilise kõnega, keelega, kuna kõige olulisem on rütm ja kõla 3) Tähenduslik aspekt. Tähendus on igal keelemärgil alates pisemast Ka tegelane, tema keskkond kõrgemataseme märgid, kus tähendus on palju realistlikum , neile pööratakse ka lugedes kõige suuremat tähelepanu. TEKST JA MAAILM Tegelikkus muutub tähtsamaks, sest kirjandus on alati tegelikkuse ja maailmaga seotud. Üks
objektid äratavad tahtmatult tähelepanu (nt ootamatud reklaamid, bännerid) • Tähelepanu tahtmatu tõmbamine sõltub lisaks stiimuli omadustele ka tähelepanu kontrollseadistusest, mille määravad nt ülesande nõuded (teaser-reklaamid jmt- reklaamid, mida näeme vähe, kuna raha on vähe; episood kampaaniast, mis ei ole veel alanud, see tekitab huvi, kuna ei oska tähendust anda) Dihootiline kuulamine ehk kuuldeline reklaamikanal taustal Kui inimesed nt räägivad autos juttu, siis raadiole ei panda tähelepanu. Colin Cherry katse: • Kuulajatele esitati kõrvaklappide kaudu enamasti erinev tekst, kuulaja pidi kordama ühte kõrva saadetud teksti ja teist ignoreerima, samuti pidi ta kõva häälega kordama kuuldut (nn järelkordamise protseduur). See polnud probleem. Küll aga ei mäletanud kuulajad teise kõrva
Ka võib eeldada, et ilma tähelepanuta polegi teadvustatud nägemine võimalik. Mitteteadvustatava esmase sensoorse informatsiooni töötlusefektiivsus langeb, kui suureneb teadvustatava tähelepanu ülesande lahendamise koormus. Kui teadvustatava tähelepanuülesande lahendamise koormus väheneb, kas siis suureneb mitteteadvustatava info töötlusefektiivsus? – Peaks nii olema. Dihhootiline kuulamine ehk kuuldeline reklaamikanal taustal: Colin Cherry katse - kuulajatele esitati kõrvaklappide kaudu enamasti erinev tekst, kuulaja pidi kordama ühte kõrva saadetud teksti ja teist ignoreerima, samuti pidi ta kõva häälega kordama kuuldut (nn järelkordamise protseduur). See polnud probleem. Küll aga ei mäletanud kuulajad teise kõrva esitatud infot, ei olnud ka tähele pannud, et kõne keel vahepeal muutus. Siiski pandi tähele seda, kui mees hääl läks üle naishääleks ja kui kostis nt „piip“.
ülesande nõuded (teaser-reklaamid jmt) · Ootamatu objekt võib tähelepanu haarata ka teadvustamatult ning meie käitumist mõjutada, kuid ta jõuab teadvusesse paradoksaalsel kombel alles siis , kui ta sobib tähelepanu kontrollseadistusega ja on seega mingil määral oodatud. (alalävine mõjustamine, km näitamine, jmt) Dihhootiline kuulamine e kuuldeline reklaamikanal taustal Colin Cherry katse: Kuulajatele esitati kõrvaklappide kaudu enamasti erinev tekst, kuulaja pidi kordama ühte kõrva saadetud teksti ja teist ignoreerima, samuti pidi ta kõva häälega kordama kuuldut (nn järelkordamise protseduur). See polnud probleem. Küll aga ei mäletanud kuulajad teise kõrva esitatud infot, ei olnud ka tähele pannud, et kõne keel vahepeal muutus. Siiski pandi tähele seda, kui meedhääl läks üle naishääleks ja kui kostis nt ,,piip".
annaabi.ee 
