...........7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on määratlenud, et kerge kuulmislangus on kui paremini kuulev kõrv ei kuule helisid vahemikus 26-40 dB. Sellisel juhul võib inimesele soovitada kuuldeaparaate. Keskmine kuulmislangus on vahemikus 41-60 dB, kuuldeaparaadid on vajalikud. Raske kuulmislangus on vahemikus 61-80 dB, ka siin on kuuldeaparaadid vajalikud. Sügav kuulmislangus on alates 81 dB. Alates sellest on kuuldeaparaat vajalik ning alates sellest võivad spetsialistid soovitada ka implantatsiooni. (EKLVL) 3 Kuulmise kaudu saadakse ümbritsevast infost umbes 20%. Lapsed õpivad oma esimestel
Eestis on kuuldeaparaatide edasimüüjaid vähe. Eestis praegu tegutsevad edasi- müüjad pakuvad väga väikest valikut. Seetõttu leian, et üks suur kuuldeaparaatide edasimüüja kuluks kindlasti Eestile ära, eriti selline, kelle kaudu oleksid kättesaadaval ka tehnika viimased sõnad. Eesti on jõudsalt arenev riik ja inimeste teadlikus selles vallas kasvab. Pannakse rõhku just kvaliteedile ja ollakse selle nimel ka rohkem maksma, pean silmas just selliseid kuuldeaparaate, mis ei ole veel meditsiinis nii laialt levinud vähemalt siin Eestis, kuna nad kipuvad ikkagi ühed kallimad olema (nt. naha- alused, dikitaalsed) Plussid - Eestis on kuuldeaparaatide valik suhteliselt väike võrreldes välisriikidega. - Odavam hind, kui teistel edasimüüjatel Eestis. Miinused - Ettevõtte oleks turul algul vähe tuntud
................................. 13 2 Sissejuhatus Minu uurimistööks on kuulmine ja selle mõjutused. Inimesed, eriti noored kuulavad aina rohkem muusikat kõrvaklappidest. Nad ei panegi enam tähele, kui valju muusikat nad kuulavad, mis on tegelikult kõrvadele kahjulik. Kui noored on kuulanud juba mitu aastat järjest kõrvaklappidest muusikat, siis hakkavad nad vaikselt halvemini kuulma. Varsti peavad nad kasutama hakkama kuuldeaparaate, et paremini kuulda. Iga aastaga tuleb juurde neid inimesi kes kasutavad kuuldeaparaati. Antud teema valiti, kuna kuulmine on väga oluline ja inimesed, noored peaksid kuulmisest teadma, mismoodi see kuulmist mõjutab. Teema on aktuaalne kogu maailmas. Antud töös püstitatud probleemid: Kuidas mõjutab kuulmist kõrvaklappidega kuulamine muusikat? Kui palju tuleb aastaga juurde neid, kes kasutavad kuuldeaparaati? Antud töö eesmärgid:
Milliseid vaegkuulmise erinevaid vorme on? Sügav, keskmine, raske puue. Kuulmispuuet mõõdetakse detsibellide järgi. Kuulmislangus. Mis on peamine põhjus kurdiks jäämisel? Põhjuseid on väga palju erinevaid: geneetilised, ajupõletikud, narkootikumide kasutamine, sõjaväes, mürarikka töö puhul, autoõnnetus... Kas kurdid saavad mingil moel helilisest meediast osa? (raadio uudised, poe keskuse teadaanded jms.) Kurdid ei saa, vaegkuuljad kasutavad kuuldeaparaate. Arusaamine on veidi raskendatud. Kuidas kurt tõmbab teiste tähelepanu endale? õlale koputades. Kuidas või kas kurt saab olla viipekeele tõlk? Saab. Tõlgib rahvusvahelist viipekeelt, saab aidata pimekurte, vanemaid inimesi, kel on raske või veidi iganenud viipekeel.. Viibeldud viipekeel ja eesti viipekeel on väga erinevad asjad. Kas kurdid räägivad unes? Kurdid viiplevad unes. Kas kurdid saavad autot juhtida? Saavad küll. Kas kurdid mõtlesid viipekeele välja?
8 sekkumiseta mõistetamatu. Laps võib käituda nagu oleks ta öeldust aru saanud, kuid ta ei pruugi mõista, et ta olulisi häälikuid ei kuulnud. Peamiselt tekitab probleeme konsonantide kuulmine, kuna need on kõrgetel sagedustel olevad häälikud (Reilson, 2005). Normkuulmisega lapsed õpivad kuulama loomulikult. Kuulmislangusega lastel on see keeruline õppeprotsess, eriti kuuldeaparaate kasutavate laste puhul, kuna aparaadid võimendavad kõiki helisid (Reilson, 2005). Ka kuuljatel on vestluse jälgimine keeruline, kui mitu inimest korraga sõna võtavad. Kuulmislangusega lastele on aga läbisegi kõnelejate jutust arusaamine praktiliselt võimatu (Müil, 2005). Kuulmislangusega laps ei suuda tavaliselt kuulata temale mittesuunatud kõne, mistõttu jääb ta näiteks klassisituatsioonis ilma olulisest infost, mida vastavad teised õpilased (Reilson, 2005).
Kuulmiseks peavad helid jõudma sisekõrva kuulmiselundile. Helilaineid juhivad kõrvalest, kuulmekäik, trummikile, kuulmeluuksed ja teos olev vedelik. Inimene eristab helisid vahemikus 20 kuni 20 000 võnget sekundis ehk hertsi. Meie kõrv on tundlikum 1000 kuni 3000 hertsise sageduse suhtes, see on inimkõne sagedus. Inimese vananedes kuulmise ulatus väheneb, eriti kõrgemate helide suunas. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuuldeaparaate. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks, siis inimene ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada haigused, vigastused, tugev müra ja ka ravimid. Väga tugevad helid põhjustavad valu, võivad purustada trummikile. Tugevas müras töötades peab kandma kõrvatroppe või kõrvaklappe. Tasakaal. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ka kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Mõigus ja kotikeste seintes asuvad karvakestega meelerakud
Vastunäidustused: Neurofibromatoos II, vaimne alaareng, psühoos Äge põletikuline keskkõrvahaigus Kuulmekile (püsi)perforatsioon CT uuringul teo basaalkanali stenoos (meningiidi järgselt) Varasem radikaaloperatsioon Kaugelearenenud tümpanoskleroos Kuulmislanguse mittekirurgiline rehabilitatsioon, erinevad kuulmisabivahendid Püsiva vaegkuulmise korral saab kasutada heli valjendavaid aparaate ehk kuuldeaparaate. Kuuldeaparaat on elektrooniline helivõimendaja, mis koosneb mikrofonist, võimendist ja telefonist. Energiaallikaks on akumulaator või patarei. Mikrofon võtab vastu helilainete võnked, võimendis tugevdatakse mikrofonist vastuvõetud vooluimpulsid vastavalt abivajaja kuulmislangusele. Telefon muudab võimendist tulevad elektrilised signaalid taas helivõngeteks, mis juhitakse kõrvaotsaku kaudu kuulmekäiku. Kuuldeaparaat on varustatud veel regulaatorite ja lülititega.
(jätkuvalt) vajalik olevat seletada maailma inimtunnetusest lähtuvalt, viis see nüüd varem või hiljem juba objektide olemusliku tunnetamiseni Rene Descartes (1596-1650) oli nö mehhanika kuldaja peamisi esindajaid. Inimene kui masin, plokkide ja kangide süsteem, loodus (kosmos) kui suur kellavärk, olid paralleelid, millede abil püüti asju looduses selgeks mõelda ja defineerida. Santorio Santorio (1561-1636) Leiutas termomeetri, hügromeetri, pulsomeetri, erinevaid kuuldeaparaate jne (Tegi koostööd Galileiga). Muuhulgas ka eksperimentaalfüsioloogia eelkäija (tegi katseid enda peal). J.B. Morgan (1682-1771) nõudis, et iga arst peab oskama teostada lahanguid patoanatoomia oli saamas osaks meditsiinist. Karl Linne (1707-1778), rootsi arst, kuid eelkõige loodusteadlane, lõi eluslooduse nn binaarse nomenklatuuri (näiteks inimese liiginimi Homo sapiens) liikide morfoloogiliste ja füsioloogiliste tunnuste alusel
Vana õpib sama hästi, kui noor, aga läheb kauem aega. Õpitavat ainet mõistab vanem inimene paremini, raske on pähe õppimine, sest mälu nõrgeneb ajurakkude suremise, ravimite kasutamise ja psüühiliste tegurite tõttu. Nägemine Kaugnägevus stabiliseerub 70 elueal. Tasakaaluhäired võivad tulla nägemishäiretest. Kuulmine 30 % 65-74 a. ja 50% 74-84 a. on kuulmislangusega. Üldjuhul meestel tekib kiiremini 5% arenenud maades kasutavad kuuldeaparaate. Kuulevad paremini madalat häält. Tuleb rääkida aeglaselt ja otsa vaatama. Adaptsiooni kiirus langeb. Õue minnes tunnevad külma. Normaalne t0 toas 80 a. 23-24 0C. Eakas, kes usub oma võimetesse, pole tal raske oma eluga toime tulla. Halvenemine tuleb harjumuste puudusest. Vananedes tuleb kohaneda rollimuutusega. Kohanemine sõltub, kuidas on ,,mina" poolt ,,tema" rollidega töö ja pereelus. Meestel raskem lahkuda töölt.
ning lõpetades teemadega, mis seotud teleoloogia (sihipärase arengu), ,,hinge" jne-ga. Oluliseks saab küsimus isas- ja emasorganismi füsioloogilisest panusest uude organismi. Harvey õpetus hakkab õõnestama preformatsionismi teooriaid, andes teed epigeneesile, viimane omakorda viib rakuteooriani. Santorio Santorio (1561-1636), töötas koostöös Galileiga. Leiutas termomeetri, hügromeetri, pulsomeetri, erinevaid kuuldeaparaate jne. Uuris sj ennast igatpidi elas nt (eeldatavalt hermeetiliselt suletud) kastis ja analüüsis ainevahetust, püüdis kaaluda väljahingatavat õhku jne seega eksperimentaalfüsioloogia eelkäija. (Enese peal eksperimenteerimine sai sajanditeks (arsti)teadlastele levinud meetodiks, mis ühest küljest heroiseeris toonase teadustöö, teisalt tõi kaudselt ka probleeme veel väljakujunemata kriteeriumid inimkatsete vallas andsid arstile justkui moraalse õiguse
annaabi.ee 
