Külmima Kütteperioodi Temp.graafiku Talvine MAX kuukeskmine keskmine murdepunktis -26 -9.3 -3.7 3 150 105 90 70 70 55 50 42.5 70 93 100.6 106.6 150 127 119.4 113.4 1 52.34 32.47 25.81 17.84 2 69.79 49.92 43.26 35.29 3 75
aktiivsete ja haritud inimeste lahkumine vallast linnadesse. Seega võib öelda, et Värska valda ootab ees langus, kuna rahvastik väheneb noorte lahkumisel vallast, mis tõstab jälle eakate arvukuse osakaalu. 11 3. Sissetulekud Palk ca 10 000. Eesti keskmine on 12 000 ja maakonna keskmine 11 000. Joonis 12 Palgatöötaja keskmine brutotulu, kroonides Tabel 5 Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, kroonides 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Palgatöötaja Palgatöötaja Palgatöötaja Palgatöötaja Palgatöötaja Palgatöötaja Palgatöötaja kuukeskmine kuukeskmine kuukeskmine kuukeskmine kuukeskmine kuukeskmine kuukeskmine brutotulu, brutotulu, brutotulu, brutotulu, brutotulu, brutotulu, brutotulu,
keskmisest tasemest. Selle näitaja poolest on Jõgevamaa Eesti maakondadest nõrgim. Viimase 7 kümnendi jooksul on SKT suhteline tase võrdluses Eesti keskmisega vähenenud 10 protsendipunkti võrra. Viimase kümnendi jooksul on Jõgevamaa rahvuskoosseis olnud stabiilne – 90% eestlasi, 8% venelasi ja 3% muude rahvuste esindajaid (eelkõige ukrainlased ja soomlased). Jõgeva maakonna elanikkond on üks Eesti vaesemaid. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2009. aastas 655 eurot, mis andis maakondade pingereas 14. koha ( vt joonis 3) [19: 8, 10, 16, 25]. Joonis 3. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu 2003-2009 aastal Jõgevamaal [19: 16]. Jooniselt kolm võib järeldada, et brutotulu on tõusnud proportsionaalselt piirkonna majandusoludega. Kui piirkonnas on inimesi palju ning keskmise brutotulu tase on kõrge, siis näitab see väga head töö tasustatavust ning seda, et töötajad saavad väärikat töötasu. See
maakonnas (33,7%) ja kõige madalam Harju maakonnas (17,4%). Absoluutses vaesuse määr oli kõrgeim Ida-Viru ja Võru maakonnas (14%) ning madalaim Järva, Saare ja Harju maakonnas (kõigis 6%). 3 Madalaim sissetulek on Kirde-Eestis 2013. aastal oli Eesti elaniku keskmine ekvivalentnetosissetulek (leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga) 731 eurot kuus. Leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek oli 508 eurot. Linnaelaniku kuukeskmine ekvivalentnetosissetulek oli 743 eurot ja maaelanikul 705 eurot, vahe on 38 eurot. Sissetuleku põhjal jagatakse elanikud viide kvintiili esimeses on madalaima sissetulekuga inimesed ja viiendas kõrgeima sissetulekuga. Piirkonniti oli rikkamate inimeste kontsentratsioon kõrgem Põhja-Eestis, kus 51% elanikest kuulus kõrgema sissetulekuga elanikkonna hulka (viiendasse või neljandasse kvintiili).
suurema osakaaluga, on selle tähtsus veelgi kasvanud. Ükski teine sissetuleku liik pole jõudsamalt kasvanud kui palgatöö. Et aru saada leibkondade väljaminekute muutumisest eri aastatel, koostasin tabeli 1 ja tegin seda 2003. ja 2007. aasta andmete põhjal. Tabelis on toodud suhtarvud ehk siis erinevate kulutuste osakaal koguväljaminekutest. 7 Tabel 1. Leibkonnaliikmete kuukeskmine väljaminek linnas ja maal, 2003. ja 2007. aastal, %-i koguväljaminekutest 2003 2007 Väljaminek Linnas Maal Linnas Maal Toit 28,2 33,2 24,2 25,2
Ettevõtluse aktiivsus on kõrge kogu Harjumaal. 2005. aastal alustas Eestis Statistikaameti andmeil tertsiaar- ja sekundaarsektoris (vastavalt kaubandus-teenindussektor ning mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus) ligi 3000 uut ettevõtet rohkem kui tegevuse lõpetas. Harjumaal alustas neist 1818, andes juurde 765 töökohta. Palgatöötajate teenistus oli Maksu- ja Tolliameti andmeil samuti kõige suurem Harju maakonna elanikel. Kui meeste kuukeskmine brutotulu oli 2006. aastal üle 10 000 krooni 7 maakonnas, siis naiste keskmine oli üle 8000 krooni vaid Harjumaal (Eesti keskmine 9111 krooni, naistel 7655 ja meestel 10 683 krooni). E-Betoonelement on raudbetooniettevõte Harku vallas. Nad valmistavad betoonist majaseinu, katuseid ja teisi suuremõõdulisi ehituselemente, kui ka väikevorme - pinke, prügikaste ja skulptuure. Ettevõte on osaline olnud suurehitiste valmimisel nii Lätis, Venemaal kui ka koduses Eestis
gia_2014-2020.pdf (23.12.2015). 15 Statistikaamet (2015). Koolieelsetes lasteasutustes käivad lapsed maakonna, vanuse ja soo järgi. (15.12.2015) Statistikaamet (2015). Linnaliste ja maa-asulate elanike töötuse määr ja töötuse lõhe vanuserühma järgi. (14.12.2015). Statistikaamet (2011). Mudelipõhine suhteline vaesuse määr ja gini koefitsent haldusüksuse järgi. (14.12.2015). Statistikaamet (2015). Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu ja brutotulu saajad piirkonna/haldusüksuse, soo ja vanuserühma järgi. (14.12.2015). Statistikaamet (2015). Rahvastik soo, vanuse ja haldusüksuse võu asustusüksuse liigi järgi. (14.12.2015). Statistikaamet (2015). Vaesuse ja materiaalse ilmajäetuse määr elukoha järgi. (14.12.2015). Statistikaamet (2012). Vähemalt 10 –aastaed kultuuri-ja spordiasutustes (V.A raamatukogudes) sagedamat käimist takistavate põhjuste ja elukoha järgi. (14.12.2015).
Vooluhulk Q m3/s 188 2.2 äravoolumoodul q, l/s*km2 70.677 0.827 aasta äravoolumaht, m3 923702400 aasta äravoolukiht, mm 347.257 Kasari jüe valgala, km2 2660 Tabel 2. Minimaalse äravoolu leidmine Kuu Q kuukeskmine (m3/sQ 30p libisev miinimum jaanuar 3.35 veebruar 3.19 märts 3.12 aprill 44.00 13.6645962733 mai 14.50 0.8646392367 juuni 6.00 0.2921129503 juuli 2.20 0.1023255814
12/11/1977 0.18 0.250 12/12/1977 0.17 0.235 12/13/1977 0.19 0.220 12/14/1977 0.19 0.207 12/15/1977 0.19 0.201 12/16/1977 0.18 0.196 12/17/1977 0.17 12/18/1977 0.19 12/19/1977 0.19 12/20/1977 0.16 12/21/1977 0.15 12/22/1977 0.18 12/23/1977 0.16 12/24/1977 0.17 12/25/1977 0.19 12/26/1977 0.19 12/27/1977 0.2 12/28/1977 0.17 12/29/1977 0.18 12/30/1977 0.19 12/31/1977 0.19 Tabel 3. Minimaalse vooluhulga leidmine Kuu Q kuukeskmine (m3/s) Q 30p libisev meetod jaanuar 0.00 veebruar 0.14 märts 0.51 aprill 1.94 mai 0.33 juuni 0.16 juuli 0.12 august 0.15 september 0
Tallinn Kuressaare Pärnu Väike-Maarja Tartu Võru Madalaim keskmine -17,0 -15,9 -18.9 -21.0 -21.3 -22.5 ööpäevatemperatuur Välisõhu kuu keskmine temperatuur standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel Eestis tarindis niiskuse arvutusteks. Arvutuslik kuukeskmine välisõkliima tarindis suhtelise niiskuse arvutusteks Tallinn Kuressaare Pärnu Väike- Tartu Võru Maarja t, oC RH, % t, oC RH, % t, oC RH, % t, oC RH, % t, oC RH, % t, oC RH, % Jaanuar -13.6 85 -12.6 85 -14.5 86 -16.1 86 -16.9 85 -17.3 87
Sama seaduse lg 2 sätestab, et kaitsealal moodustatud administratsioon on selle kaitseala valitseja kui Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus ning lg 3 tulenevalt kui kaitseala või kaitstavat looduse üksikobjekti ei valitse Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, määrab kaitse-eeskirja kinnitaja valitsejaks mõne teise kaitseala valitseja või Keskkonnaministeeriumi maakonnas asuva keskkonnateenistuse. Mõisted põhikirjaline eesmärk, toimetulek, leibkonnaliikme kuukeskmine väljaminek, noor, projektlaager, noortelaager, spordivõistlus ja meene on seotud kingitusteks ja annetusteks tehtud kulutuste maksustamisega, mida on teinud ainult tulumaksusoodustusega MTÜ ja SA-d. Põhikirjaline eesmärk - üldjuhul põhikirja esimeses punktis mittetulundusühingu või sihtasutuse loomise aluseks olev eesmärk, mille saavutamisele suunatud tegevus on toodud põhikirja teistes punktides.
piirkondade uputust. Äravool ühtlustub aga ka väheneb Linnastumine põhjustab suurte alade sillutamist (vettpidavaks muutmine) – äravoolutpiud suurenevad. Niisutus – vähendab jõe äravoolu Kuivendus – muudab ebaühtlasemaks, tipud suurenevad. Madalveeperioodil vett vähem. Majandustegevus: vee-energia tootmine tähendab äravoolu suurt ümberjagamist. Vett kogutakse kevadel suveks või muuks veevaeseks perioodiks reguleerimise tarvis. Kuukeskmine vooluhulk – reguleerimise arenedes järjest ühtlustub ja jääb väiksemaks. Kuivenduse mõju: Kuivenduse mõju äravoolule oleneb kuivendussüsteemi kujundusest. Madalate suure vahekaugusega kraavide mõju on tõenäoliselt väike, sügavamad kraavid aga kiirendavad äravoolu ning suurvesi on kõrgem ja kestab lühemat aega. Kuivendus avaldab äravoolule enamasti vaid kohalikku mõju.
2007 0,75 4 3,00 KOKKU 8 5,35 Vastus: Keskmine kvartalikäive antud ajavahemikul oli 5,35/8=0,67 milj kr. ÜLESANDED Ülesanne 12-2 1. septembril 2007 oli ettevõttes 38 töötajat. 12. septembril võeti tööle 3 uut töötajat. 25. septembril läks üks töötaja lapsepuhkusele. Leida kuukeskmine töötajate arv. Ülesanne 12-3 I poolaastal oli kaupluse käive 2,1 milj kr, III kvartalis 0,6 milj kr ja IV kvartalis 0,85 milj kr. Leida kvartalikeskmine käive antud aastal. Ülesanne 12-4 Kvartali algul oli ettevõtte põhivarade maksumus 5,72 milj kr ja kvartali lõpul 5,85 milj kr. Leida keskmine põhivarade maksumus antud kvartalil. VASTUSED 12-2 40. 12-3 0,89 milj kr. 12-4 5,785 milj kr. 12.3 Aegridade kompleksanalüüs
annaabi.ee 
