Torn taastati 23. aprillil 1993 • 2009. aastal algasid Vallimäe ja Vallitorni rekonstrueerimistööd Paide ordulinnuse varemed 19.–20. sajandi vahetusel Ehituslugu • Rajati Paide Vallimäele – looduslik kaitse: sood, metsad, Pärnu jõgi • Vallimäele 8-kandiline tornlinnus • Umbes 30 m kõrge, müürid kuni 3 m paksud • Ehitusmaterjaliks oli kohalik ning hea kvaliteediga paekivi • Esialgu kuuekorruseline – Alumist korrust kasutati keldri või aidana – Teist korrust võidi kasutada eluruumina – Kolmandat korrust kattis palkidele toetuv puitlagi – Neljandat kuplitaoline võlvlagi – Torni kahest viimasest korrusest pole kindlaid teadmisi, kuna need rekonstrueeriti Vallitorni korrused, postmark Vallitorniga Huvitav teada Paide Vallitornist sai Paide Paide Vallimäel on mälestusmärk neljale
...............lk8 Kasutatud allikad....................................................................................lk9 2 Pisa torni ehitamine Kui Itaalia kirikute kellatornidele võime torniehituse loos anda oamette koha, siis hoopis eriline koht nende hulgas kuulub Pisa katedraali tornile. Selle silindriline südamik, mis jätkab Ravenna torni traditsioone, on ümbritsetud kuuekorruseline graatsilise galeriiga, mille moodustavad kaarestikku toetavad siledad marmorsambad. Pisa kampaniil on kaunimaid itaalia romaani arhitektuuri näiteid, kuid oma maailmakuulsust ei võlgne ta mitte niivõrd olule, kui dramaatilisele ehitusloole ning sellele järgnevale. Torni nurgakivi pani 1174. aastal Pisa meister Bonanno. Ehkki aluspinnas pidi küllalt teada olema, katedraali enese ehitusel, mis tollal oli alles pooleli, otsustas Bonanni
Vahitorni peakorruse põrandas näeme metallvõrega piiratud ruudukujulist ava, mille kaudu pääses 9 meetri sügavusse keldrisse. Pärimuse kohaselt hoiti siin keskajal pantvange, sellest ka torni populaarseim nimetus vangitorn. Arvatavasti kasutati keldrit ka laoruumina. Peakorruse kohal on veel kolm korrust algsete müürisiseste kaminatega. ,,Sturvolt": on linnuse loodenurgal asuv võimas torn, mis on koos keldriga kuuekorruseline. Kelder ja peakorrus olid kaetud tellistest ristvõlvidega, kuid säilinud on ainult keldrikorruse võlvid. Ülemised korrused on kaetud palklagedega. Üksikuid korruseid ühendasid omavahel müüri sisse ehitatud kitsad ja kõrgete astmetega trepid, mis algasid põrandast ca 1 meetri kõrgusel. Selline trepi asetus oli tingitud soovist raskendada vaenlastele pääsemist torni ülemistele korrustele, mis olid määratud linnuse kaitsemeeskonnale. Torni kõige ülemine korrus on
1583) katsumused. Torni väliskülg purustati osaliselt, ehitis aga ei varisenud ja säilitab tänini. Foto nr 2. Kiek in de Kök Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn. Kroonikad väidavad, et Kiek in de Kök oli omal ajal võimsaim suurtükitorn kogu Läänemere kaldal. Legendi järgi sai Kiek in de Kök ("kiika kööki") nime oma kõrguse tõttu. Kuuekorruseline torn oli nii kõrge, et sõdalased, kes olid selle tipus, said vaadata kuidas koduperenaised ja teenijad mantelahjuga köökides süüa tegid. 6 läbimõõt on 25 m, seinte paksus ulatub 4,7 - 5,1 meetrini. Alates 18. sajandi
kaitsebastionide ehitamisega. Tornii jalam jäi Ingeri bastioni kehandi sisse. Uus sissepääs tehti 3. korrusele, mis on tänapäevani alles. Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kupli ja väljast koonuse kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu.[2] Legendi järgi sai Kiek in de Kök (kiika kööki) nime oma kõrguse tõttu. Kuuekorruseline torn oli nii kõrge, et sõdalased, kes olid selle tipus, said vaadata kuidas koduperenaised ja teenijad mantelahjuga köökides süüa tegid.[3] 2)Paks Margareeta Paks Margareeta sai oma praeguse nime 1842. aastal. Enne nimetati seda ,,Uueks torniks".Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu. Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati kolmveerandringikujulisena, läbimõõduga 25 meetrit ning seinte paksusega 4,4-6,5 meetrit,
Torn asub aadressil Laboratooriumi tänav31, Tallinn. Torn rajati tõenäoliselt 1370. aasta paiku ning seda täiendati 1400. ja 1510. aasta paiku. Esimene torn oli hoburauakujulise põhiplaaniga, 3-korruseline ja 11 m kõrgune. All oli ladu, järgnes kaks kaitsekorrust ning mõlemas välisseinas oli viis laskeava. Teises ehitusjärgus lisati kaks uut kaitsekorrust. 1530. aastaks oli torn 22,5 m kõrgune ja juba kuuekorruseline. Vanad laskeavad suleti ning allkorruseid kasutati laoruumidena. Tänaseni on säilinud torni ülaossa ehitatud kaks uut müüritreppidega ühendatud kaitsekorrust. Ehitisel oli tugev lagi ja kõrge kivikatus, kõikidel ruumidel olid puitpõrandad. Torn oli selline veel 18. sajandil, mil seal oli püssirohuladu. 19. sajandi teisel poolel torni sisemus lammutati. 1935.-36
Tegelikult viib uks danskerisse kivist kinnisele rõdule, kus asub keskaegne käimla. Teine "Lõviauku" eenduv dansker oli ühenduses teise dormitooriumiga. Kirdetiivas asub teine saal ehk kunagine söögisaal (Vaga,1957). 13 Joonis 3. lõviauk (erakogu) 2.2. Kaitsetorn Kaitsetorn ehk Stuvolt on linnuse loodenurgal asuv võimas torn, mis on koos keldriga kuuekorruseline. Kelder ja peakorrus olid kaetud tellistest ristvõlvidega, kuid säilinud on ainult keldrikorruse võlvid. Ülemised korrused on kaetud palklagedega. Üksikuid korruseid ühendasid omavahel müüri sisse ehitatud kitsad ja kõrgete astmetega trepid, mis algasid põrandast ca 1 meetri kõrgusel. Selline trepi asetus oli tingitud soovist raskendada vaenlastele pääsemist torni ülemistele korrustele, mis olid määratud linnuse kaitsemeeskonnale. Torni kõige ülemine korrus
seda torniks Oleviste pastoraadi taga (thorn achter sunte Olaues wedeme). Torn asub aadressil Laboratooriumi tänav 31, Tallinn. Torn rajati tõenäoliselt 1370. aasta paiku ning seda täiendati 1400. ja 1510. aasta paiku. Esimene torn oli hoburauakujulise põhiplaaniga, 3-korruseline ja 11 m kõrgune. All oli ladu, järgnes kaks kaitsekorrust ning mõlemas välisseinas oli viis laskeava. Teises ehitusjärgus lisati kaks uut kaitsekorrust. 1530. aastaks oli torn 22,5 m kõrgune ja juba kuuekorruseline. Vanad laskeavad suleti ning allkorruseid kasutati laoruumidena. Tänaseni on säilinud torni ülaossa ehitatud kaks uut müüritreppidega ühendatud kaitsekorrust. Ehitisel oli tugev lagi ja kõrge kivikatus, kõikidel ruumidel olid puitpõrandad. Torn oli selline veel 18. sajandil, mil seal oli püssirohuladu. 19. sajandi teisel poolel torni sisemus lammutati. 1935.-36. aasta korrastustööde käigus kaeti torn kivikatusega. Torn restaureeriti 2005
peatänavast, nagu seda teeb V. Samoilov, sest siia muretsesid mitmed eesti organisatsioonid endale ruumid, siia tekkis St.-Peterburgi Eesti Kooli Seltsi esimene kool, Jaani koguduse enda kirikukool, vaeslaste varjupaik. Johann(es) (E.) Seelandi raamatukauplus ja 1894.aastal valminud neljakorruseline suur telliskivist koolimaja.Koolimaja ehitamiseks vajaminev summa 34 000 Vene kuldrubla saadi korjanduse teel65. 1911. aastal ehitati uus kuuekorruseline maja, milles oli kaks lifti, 29 elukorterit 5 äriruumi ja kinosaal. Ofitserskaja tänaval elasid mitmed tuntud eesti seltskonnategelased66. Kultuuri eest hoolitsesid eesti asunikud mujalgi Tsaari-Venemaal, ka maa- asundustes.Kultuurielu kandvateks jõududeks olid väljarännanud köstrid- külakoolmeistrid67.Suuremates asundustes ehitati endale ikka rahvamaja, kirik või palvemaja ja rajati lastele kool.Ainuüksi Oudovamaal oli 1904
. . . . . . . . , kelle elukoht . . . . . . . . . . . . . . . . , edaspidi nimetatud PANDIPIDAJA, sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. MÜÜJA müüb ja OSTJA ostab kahe (2) toalise korteri nr. . . . . , koos sellele vastava muu 2 osaga elamust, asukohaga Tallinnas Pärnu mnt. . . . . , eluruumi pinnaga 51,4 m , mis moodustab 0,76% elamu üldpinnast. Elamu tervikuna on kuuekorruseline, 70 korteriga, kasuliku pinnaga 2 2 8066,0 m , elamispinnaga 4351,2 m , maakasutus vastavalt Tallinna Linna TK otsusele nr . . . . . . . . . . . . . 1995. a. 1.2. Nimetatud lepinguobjekt kuulub MÜÜJALE omandiõiguse alusel vastavalt Tallinna Hooneregistri õigendile nr. . . . . . . . . . . . . . . a. 1.3. Lepinguobjekt on panditud . . . . . . . . . . a. MÜÜJA ja OSAÜHINGU . . . . . . . . . . vahel sõlmitud pandilepingu reg. nr. . . . . . . OSAÜHINGU
annaabi.ee 
