Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 3.1. Peamised televaatajate tüübid
Diplomaatiliste vastuvõttude liigid Referaat ärieetikast ja -etiketist Õpilane: Kursus: Õppejõud: Vastuvõtud kuuluvad eelkõige äri- ja diplomaatilise suhtlemise pidulikumasse ossa. See on parim võimalus luua ja arendada kontakte nii kolleegide, kohalike võimuesindajate, poliitikute kui ka kultuuriinimestega. Vastuvõtud eeldavad väga põhjalikku ettevalmistust. Hoolikalt ettevalmistatud vastuvõtul võib kutsuja luua õhkkonna, mida külalised naudivad ja millest jääv mälestus mõjutab hiljem ka tööküsimuste soodsat lahendamist. Seevastu hooletult korraldatud vastuvõtul võivad olla täiesti vastupidised tagajärjed. VASTUVÕTTUDE ÜLDINE LIIGITUS Vastuvõtte liigitatakse osavõtjate ja toimumisaja järgi. Osavõtjate järgi liigitatakse vastuvõtud * ametlikeks vastuvõttudeks ja * mitteametlikeks vastuvõttudeks. Toimumisaja järgi liigitatakse vastuvõtud * päevasteks vastuvõ
Tartu Ülikool Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Uurimustöö aines inimgeograafia uurimismeetodid Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus Kati Zoobel, Linda Luig, Raul Saidla, Liisu Aulik , Kristjan Kanter Juhendajad: PhD Siiri Silm PhD Kadri Leetmaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1 Uurimisküsimuse ................................................................................................................ 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.......................................................................................... 5 1.2
kutsekool astuda kohe pärast põhikooli kutsekooli Et saada hea töökoht, on tarvis ennast harida! Kuigi Eestis on tööpuudus, leidub ometi erialasid, kus napib tööjõudu, kuna puudub kvalifitseeritud tööliskond. Tänapäeva ühiskonna märksõnaks on elukestev õpe (pidev enesetäiendus). Ka omandatud erialal töötades tuleb end pidevalt täiendada. Millest lähtuda kutsevalikul? Valitud töö peab meeldima (lähtu oma huvialadest, hobidest jne). Valitud kutse peab olema jõukohane nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Hea oleks enne kutsevalikut n.-ö. lahtiste silmadega tööturul ringi käia ning uurida, milliste ametimeeste nappus kõige suurem on. Kus õppida? Kui amet välja valitud, tuleks teha taustauuringuid: kus seda eriala õpetatakse, milline on erinevate koolide kvaliteet jne. Loomulikult on tore, kui tulevane kool on kodumaakonnas, kuid sageli tuleb arvestada ka sellega, et tuleb Eesti teise otsa õppima sõita
Naised tõusevad siis, kui tervitavad eakaid härrasid või suhtlevad ametialaselt oma ülemusega. Ametiasutuses tõuseb töötaja, kes võtab klienti vastu (sekretär, teenindaja) võimaluse korral alati püsti. Kes tervitab esimesena? Noorem vanemat, mees naist, alluv ülemat, saabuja kohalolijaid. Ametlikul koosviibimisel/vastuvõtul tervitatakse kõigepealt ürituse peakorraldajat, seejärel abikaasat. Olenemata soost tervitab esimesena see, kellele oli adresseeritud kutse. Kätlemine Sirutatakse parema käe avatud peopesa tervitatavale, peopesad puutuvad kergel käesurumisel kokku. Käepigistus on tugev ja lühike. Ettevaatlik daamide sõrmustatud käepigistusel. Esimesena ulatab käe - vanem nooremale - naine mehele - ülem alluvale Ärimaailmas on naised ja mehed võrdsed partnerid - mehed ei pea ootama, kui naine sirutab käe. Põsesuudlus ja embamine ehk akolaad
telgitaguseks. Et vastaspool rööpst välja viia, võidakse viimasel minutil nõudmisi dramaatilisel viisil muuta. Sellises olukorras ei tohi kaotada kannatust ja tuleb jääda rahulikuks. Peaaegu alati jõutakse siiski kokkuleppele. VÕÕRUSTAMINE Itaalia külalislahkusel on ärielus tähtis koht. Enamasti tähendab see sööminguid restoranis. Kui te ei taha võõrustajaid solvata, võtke kutse vastu isegi siis, kui te end halvasti tunnete. Õhtusele pidulikule söömaajale tuleb vaid väike rühm tähtsamaid äritegelasi. Pidusöögisse suhtutakse Itaalias väga tõsiselt. Arvemaksmist peetakse prestiizikaks. Itaallased võivad enne söömingut kelnerile heldelt jootraha taskusse poetada, et too teile arvet ei esitaks. Arvet ei tooda enne, kui te seda küsite
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE KODUKANDI KOOLITUSKESKUS LEKTOR: MARGIT KOOL 2009 ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Mis on äriplaan? Äriplaan on äritegevuse planeerimise ja analüüsimise tulemusel tekkiv kirjalik dokument, mille järgi mõeldud äriideed ellu viiakse. Äriplaani kohendatakse vastavalt muutuvatele tingimustele majanduses. Miks on äriplaan vajalik? äriplaan on äritegevuse alusdokument, mis näitab kuidas ja mil viisil te majandustegevust kavandate ja annab suunised igapäevasteks majandusotsusteks; äriplaan on oluline finantseerijate jaoks; äriplaan on oluline finantseerimise saamiseks; äriplaani ettevalmistamine sunnib uurima äritegevuse erinevaid aspekte ja mõtlema põhjalikult äriidee peale; võimaldab läbi mängida erinevad stsenaariumid ja avastada varakult võimalikud ohud. Äriplaani koostamiseks on olemas erinevaid skeeme, kuid hoolimata sellest, millise skeemi valite, on oluline selle koostamise juures, et kõik vajalik oleks a
Käesoleva teema olulisemad mõisted 1) Jätkusuutlik turism Jätkusuutlik turism turism, mis ühel poolt kaitseb tänast turisti ja võõrustavat regiooni ja teiselt poolt tugevdab tulevikuvõimalusi (Eesti Ökoturism: http://klaster.ecotourism.ee/okoturism/) Turism, mis on majanduslikult võimekas, kuid ei riku ressursse, millest ta on tulevikus sõltuv- füüsilist keskkonda ning võõrustava kogukonna sotsiaalseid suhteid. Eesmärgid: · saada majanduslikku kasu turismikoha toimimisest · toetada kohalikku kogukonda ja kultuuri · kaitsta ja edendada ehitatud ja looduslikku keskkonda Võtmeküsimus on jätkusuutlik kohalike ressursside kasutamine: tööjõud, loodus-, ajaloo- ja kultuuriressursid, toiduained, ehitus- ja muud materjalid, oskusteave. Kohalike ressursside ja toodete maksimaalne otstarbekas kasutus tähendab eelkõige senisest suurema tulu jäämist piirkonda, väiksemat vajadust importkauba järele ja teenuste müügist saadava ekspor
Kõik kommentaarid