Kursusetöö Eramu eelprojekt (0)

Microsoft Word - parandustega_arhitektuuriajalooreferaat



Tallinna Tehnika Ülikool  Tartu kolledž        Arhitektuur Viljandimaal läbi ajastute  Referaat                            Tartu 2017/18 


2    Sisukord  Sissejuhatus  ............................................................................................................................................. 3  Gootika  .................................................................................................................................................... 4  Pilistvere Andrease kirik  ..................................................................................................................... 4  Karksi ordulinnus  ................................................................................................................................ 6  Renessanss  ............................................................................................................................................... 8  Karula (Uue-Võidu) mõisa ait-kuivati ................................................................................................. 8  Palladionism  .......................................................................................................................................... 10  Kõo mõis  ........................................................................................................................................... 10  Barokk  ................................................................................................................................................... 12  Karksi Peetri kirik  ............................................................................................................................. 12  Õisu mõis  ........................................................................................................................................... 14  Klassitsism  ............................................................................................................................................ 18  Tarvastu mõisa kabel  ......................................................................................................................... 18  Abja mõis  .......................................................................................................................................... 19  Historitsism  ........................................................................................................................................... 21  Viljandi Pauluse kirik  ........................................................................................................................ 21  Sakala pank ........................................................................................................................................ 24  Allikad  ................................................................................................................................................... 26       


3    Sissejuhatus  Käesoleva  referaadi  eesmärgiks  on  tutvustada  parimaid  arhitektuuri  eristiilide  näiteid  Viljandimaalt.  Näidete  otsimisel  on  püütsin  leida  kõige  efektsemad  ja  autentsemad  stiili  kajastavad ehitised.   Põhiosa oma informatsioonist sain ma Kultuurimälestiste riikliku registri arhiivimaterjalidest.  Sealsed ENSV aegsed arhitektuurimälestise passid ja muud kirjutised olid suureks abiks töö  kirjutamisel.   Valisin näited Viljandimaalt, sest Mulgimaast saab minu tulevane kodukoht ning hindan oma  kodupaiga tundmist. Kuna minu teadmised Viljandimaa kirikutest ja mõisatest on piiratud, oli  referaati  selle  võrra  huvitavam  teha.  Suur  rõõm  oli  lähemalt  tutvuda  Sakala  pangahoonega  Viljandis, mis oli korduvalt mu pilku köitnud ning tõsist huvi tekitanud.   Väga raske oli leida renessanssi näidet ning ausat näidet sellest ajastust ma Viljandimaalt ei  suutnudki  leida.  Ka  palladionismile  ole  raske  head  näidet  leida.  See-eest  oli  Viljandimaal  väga palju barokki, klassitsismi ja historitsismi.      


4  Gootika  Pilistvere Andrease kirik  Pilistvere  Andrease  kirik  on  Viljandimaa  kirikutest  üks  vanimaid.  Ta  asub  keset  Pilistvere  küla  Põhja-Sakala  vallas.  Muinasajal  oli  Pilistvere  küla  Nurmekunna  maakonna  keskus.  Sealset preestrit on mainitud juba aastal 1234.  Kivikirik ise  on rajatud  13.  sajandi II poolel  Järvamaa kirikute eeskujul.1 Torni põhjamüüris on kivi aastaarvuga MCCXXII.2 Arvatavasti  on kirik ehitatud kindluskirikuna.3 Hoone on ehitatud pae- ja maakivist ning tellistest.2 Kiriku  müürid  on  erakordselt  paksud,  kohati  üle  2  meetri.1  Kirik  on  ehtne  gootika  näide  oma  kolmelöövilise  põhiplaaniga,  kõrgema  kesklööviga,  ristvõlvide,  roosakende,  teravkaarsete  peenikeste ja pikkade akende ja teravkaarsete portaalidega.   Algselt rajati nelinurkne  kooriruum,  mõnevõrra  laiem  pikihoone  ning nelinurkne  läänetorn.3  Kaks  paari  ümarsambaid  jaotavad  ruumi  kolmelööviliseks  nelja  traveega  hooneks.2  Kirikul  on  kaks  portaali  –  üks  torni  lääneseinas  ja  teine  pikihoone  põhjaseinas.  Läänefassaadil  on  portaali  kohal  lihtsa  kujundusega  ümaraken.  Koori  põhjaseinas  on  punase  südamikuga  roosaken.  Torni  alumine  võlvkorrus  on  teravkaare  abil  pikihoonega  ühendatud.    Müüritrepp  torni  ja  võlvipealsetele  asub  pikihoone  lääneseina  põhjapoolses osas.3 Kiriku kitsad ühejaolised aknad on sillatud teravkaarseteks.2 14. sajandil  võlviti pikihoone kolmelööviliseks ning torn sai oma täiskõrguse.3 Sellest ajast on säilinud ka  kiriku  reljeefsete  talumitega  ja  teravkaarsete  arhivoltidega  portaalid.4  Pikihoone  ristvõlvid  toetuvad kahele piilarile.2 Võlvikandades paiknevad paest tahutud veesülitid ja rippkonoletid,  mis  toetavad  vööndkaari.  Vanemal  kooritraveel  neid  elemente  ei  ole.  Kirikut  rüüstati  Põhjasõjas.3  Sõdades  korduvalt  purustada  saanud  kirik  rekonstrueeriti  1762.  aastal,  mil  paksendati  ka  algselt  saledaid  ümarsambaid.1  1835.  aastal  kukkus  sisse  kiriku  katus,  kuna                                                             1 Sakk, I. 2014. Eesti kirikud. Sakk ja Sakk. Lk 433  2  Kultuurimälestiste  riiklik  register.  2017.  14546  Pilistvere  kirik,  13.-20.saj.  [www]  https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14546 (13.11.2017)  3  Raam,  V.  1983.  Pilistvere  kirik  kabeli  ja  kirikuaiaga.  [Arhitektuurimälestise  pass].  ENSV  Ehituskomitee 
Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioon.  4  Parmakson,  G.,  Parmakson,  T.  1984.  Viljandi  rajooni  keskaegsete  raidportaalide  inventariseerimine. 
Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut. ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee. Lk 6   Põhiplaan 3


5  sarikad  olid  mädanenud.  Paari  aasta  pärast  sai  kirik  sindelkatuse.  1855  süttisid  välgust  nii  kiriku  katus  kui  ka  tornikiiver.  Samal  aastal  sai  pikihoone  uue  katuse,  uuendati  ka  kiriku  sisemust  ning  ehitati  rõdu.5  1856.  aastal  püstitas  ehitusmeister-arhitekt  Johann  Gottfried  Mühlenhausen  kirikule  uue  tornikiivri,  mis  1905.  aastal  langes  tugeva  tuulega  pikihoonele  ning purustas taas katuse.6 Tornikiiver taastati alles 1990. 70 meetri kõrgune Pilistvere kiriku  torn on  Eesti maakirikutest kõige kõrgem. Sisustusest võib välja  tuua  kiriku  kantsli, mis on  Tartu  meister  Thomas  Öhmanni  töö  aastast  1686  ning  altarimaali  „Kolgata“  (1901),  mille  autoriks  on  baltisaksa  kunstnik  Sally  von  Kügelgen.  Ühel  rippkolonettidest  on  vigastatud  mehefiguur, mis kujutab Simsonit sammast hoidmas. Põhjaportaali kapiteelidel on kujutatud  lendlohe ja mees kuradi haardes.7  Pilistvere  kiriku  ümber  on  kirikuaed,  mida  ümbritseb  19.  sajandil  rajatud  ca  1,5  meetri  kõrgune  põllu-  ja  paekividest  oktagonaalne  müür.  19.  sajandil  lisati  ka  kirikuaeda  lihtsa  välimusega kabel ning kirikuaia põhjaküljele klassitsistlik väravehitis.8    Pilistvere kirik edelast 5                                                               5  Kultuurimälestiste  riiklik  register.  2017.  14546  Pilistvere  kirik,  13.-20.saj.  [www]  https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14546 (13.11.2017)  6  Alttoa,  K.,  Mehevits,  S.  1986.  Pilistvere  kirik.  Ajalooline  lühiülevaade.  1.  kd.  Kultuurimälestiste  Riiklik 
Projekteerimise Instituut. ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee. Lk 5  7 Sakk, I. 2014. Eesti kirikud. Sakk ja Sakk. Lk 433   8  Kultuurimälestiste  riiklik  register.  2017.  14547  Pilistvere  kirikuaed.  13.-20.saj.  [www] 
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14547 (13.11.2017)  


6  Karksi ordulinnus  Karksi  ordulinnus,  millest  hetkel  on  alles  vaid  varemed,  asus  Halliste  jõe  kõrgel  kaldal,  Karksi ja Karksi-Nuia vahel Mulgi vallas. Arvatavasti asus ordulinnuse kohal algselt eestlaste  puidust  muinaslinnus.  Pärast  puitlinnuse  hävimist,  andis  ordumeister  Goswin  Herike  1357.  aastal käsu ehitada kivilinnus.9   Linnus  on  rajatud  looduslikult  soodsale  kohale:  loode-  edela-  ja  lõunaküljel  piiravad  seda  Karksi ürgoru järsud nõlvad, põhjast ja kirdest eraldab platood tehislik vallikraav. Põhilise osa  linnuseterritooriumist  moodustab  majandusotstarbeline  eeslinnus,  mille  terrääni  ümbritseb  ebakorrapärase  kujuga  maakividest  mantelmüür.  Linnuse  kirdeküljel  paiknes  värav.  Ebakorrapäratult  paiknevad  majandushooned  ning  põhja-  ja  idatornid  on  ehitatud  vastu  ringmüüri.  Maakivist  kvadraatne  torn  värava  kõrval  rajati  tõenäoliselt  15.  sajandil.10  Eeslinnusest  loodesse  jäi  pisut  hilisemasse  aega  kuuluv  eeslinnusest  kraaviga  eraldatud  kastelli  laadi  pealinnus.  Mõlemat  linnuseosa  ühendas  kivist  kandesammastele  toetuv  sild.  Pealinnus  jagunes  omakorda  kaheks:  läänepoolseks  majanduskompleksis  ja  idapoolseks  elamublokiks.  Hilisemal  ajal  on  linnusealal  teostatud  mitmeid  fortifikatoorseid  täiendusi.11 15. sajandi lõpul kõrgendati ringmüüri ja  ehitati kirdekülje  ette  parhammüür väikeste  tulirelvatornidega.10 Karksi ordulinnus säilitas oma täie võimsuse 17.  sajandini  kuni  ta  Põhjasõjas  hävis.  Sellest  ajast  saati  on  linnus  olnud  ajahamba  pureda.  Linnuse hävimisele on kaasa aidanud ka kivide minema kandmine teiste hoonete ehitamiseks,  üheks näiteks sellest on Karksi kirik, mille ehitamiseks 18. sajandil kasutati linnusemüüride  lõhkumisel  saadud  kive.  Pealinnus  on  täielikult  hävinud.11  Värava  kõrval  paiknev  torn  konserveeriti  1954.  aastal  E.  Põllu  juhtimisel.10  Kõige  paremini  on  linnusest  säilinud  130                                                             9 Mulgimaa turism. 2010. Koost K. Gaston, K. Habakukk, P. Kask, A. Tiideberg. MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut.  10 Alttoa, K. 1982. Karksi ordulinnus. [Arhitektuurimälestise pass]. ENSV Ehituskomitee Arhitektuurimälestiste 
Kaitse Inspektsioon.  11  Põld,  E.  1954.  Karksi  ordulinnus.  Aruanne  konserveerimistöödest  1939.  a.  Tallinn:  ENSV  Arhitektuuri 
Valitsus, Teaduslik Restaureerimise Töökoda. Lk 4   Põhiplaan 10


7  meetri  pikkune  kirdemüür  tornide  ja  väravaavaga.  Eeslinnuse  lääne-  ja  lõunakülgedest  on  säilinud samuti müürilõike.12     Pealinnuse säilinud müüriosa13    Vaade konserveeritud eellinnuse peaväravale ja nurgatorni varemetele siseõuelt14                                                             12 Eesti mõisaportaal. 2015. Karksi linnus ja mõis. [www]http://www.mois.ee/parnu/karksi.shtml (18.11.2017)  13  Põld,  E.  1954.  Karksi  ordulinnus.  Aruanne  konserveerimistöödest  1939.  a.  Tallinn:  ENSV  Arhitektuuri 
Valitsus, Teaduslik Restaureerimise Töökoda.   14Kultuurimälestiste  riiklik  register.  2017.  14485  Karksi  ordulinnuse  varemed  vallikraaviga,  13.-16.saj. 
[www]http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14485 (18.11.2017)  


8  Renessanss  Karula (Uue-Võidu) mõisa ait-kuivati  Karula mõis asub Karula külas Viljandi vallas. Mõisat on esmamainitud 1593. aastal.15 Karula  mõis  kuulus  algselt  Wrangelite  suguvõsale.  Soodsa asukoha  tõttu  Viljandi  lähistel,  oli mõis  heal  järjel.  Mõisas  toodeti  piima,  juustu  ja  viina,  kasvatati  ida-friisi  karja,  jorkširi  sigu  ja  tõulambaid.16   Karula  mõisa  ait  on  ristküliku  kujulise  põhiplaaniga  suures  osas  maakividest  ja  graaniidikildudest ehitis. Aita katab lihtne viilkatus. Krohvitud petikniššidena on aida pikemal  küljel  5  ning  otsküljel  3  Veneetsia  akent.  Pikema  külje  keskel  asub  suur  kaunistusteta  kahepoolne uks, samuti on ukseks ümbertehtud samal küljel asuv nišš. Petikute keskosas on  väikesed ristküliku kujulised 8 ruuduga aknad. Teisel korrusel on alumiste petikakende kohal   veel rida petikniššidest termaknaid, millest osade sees on väikesed ruudustikuga aknad nagu  alumisedki.  Aida  ühes  otsas  asub  ka  eenduv  sissekäik  keldrisse.  17    Renessansi-ajastule  omaseks võibki pidada aida Veneetsia akende motiive ning tegelikult juba Rooma ajast pärit  termakna nišše. Hoone ehitusajaks on märgitud 1854 seega ehtsa renessansiga siiski tegu ei  ole.   Mõisakompleks  asub  maalilise  Karula  ürgoru  idakaldal.  Karula  mõisal  esinduslik  peahoone  puudub, seda asendas kahekorruseline puithoone 19. sajandi esimesest poolest.15                                                             15 Eesti mõisaportaal. 2015. Karula mõis. [www]http://www.mois.ee/vilj/karula.shtml (07.01.2018)  16 Reval Esten OÜ. 2017. Eesti Giid. [www]http://www.eestigiid.ee/?CatID=297&ItemID=4020 (07.01.2018)  17 Ranniku, V. 1978. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade: Karula mõis. Tallinn.   Vaade aida esifassaadile 17 


9    Vaade keldri poolt 18                                                               18 Ranniku, V. 1978. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade: Karula mõis. Tallinn.  


10  Palladionism  Kõo mõis  Kõo  mõis  asub  Kõo  külas  Põhja-Sakala  vallas.  Mõis  asutati  1670ndatel  aastatel.  Põhjasõja  järgselt  sai  mõisast  riigimõis.  Hans  Heinrich  von  Weymarni  eestvedamisel  ehitati  mõis  18.  sajandil abihoonetega esinduslikult välja. Mõisa peahoone valmis 1774. aastal.19   Mõisa  kahekorruseline  kivist  härrastemaja  on  kaetud  kelpkatusega.  Hoone  on  arhitektuurilt  lihtsa telgsümmeetrilise lahendusega. Esimese ja teise korruse avade jaotus kordub, osaliselt  on kasutatud petikaknaid. Mõisal on sissepääsud otsafassaadidel ja pargifassaadil. Hoone ühel  külgfassaadil on keskrisaliit, mille kolmnurksel viilul on ovaalaken. Hoone nurki rõhutavad  lamedad liseenid. Hiljem on lisatud  kirdefassaadile  sammasrõdu.  Mõisa  peahoone  on  praeguseks  seest  täielikult  ümber  ehitatud.20  Palladioga  võib  seostada  härrastemaja  sümmeetrilist  fassaadi,  kolmnurkfrontooni  pargifassaadil  ning  selgeid  geomeetrilisi vorme.    Osa  mõisahoonetest  moodustavad  oma  läbimõeldud  paigutuselt  kompaktse  ansambli.  Nendeks  olid  peahoone,  väikesed  aidad,  tall  ja  tõllakuur.  Otseselt  põllunduse ja karjandusega seotud majapidamishooned on mõisasüdamest kaugemale viidud –  lähemale  põldudele  ja  heinamaadele.  Esialgne  hoonestus  on  tänapäevaks  täiesti  muutunud:  osa  hooneid  on  hävinud,  osa  ümber  ehitatud  ning  juurde  on  ehitatud  ka  uusi  hooneid.  Mõisapargi  haljastusest  on  nii  palju  teada,  et  peahoone  esifassaadil  oli  park  kujundatud  kindlate  geomeetriliste  kujunditega.  Teisele  poole  peahoonet  jäi  vabakujundusega  inglise  stiilis pargiosa. Park oli ilmselt piiratud kiviaiaga, mis on tänaseks vaid osaliselt säilinud.20                                                             19 Eesti mõisaportaal. 2015. Kõo mõis. [www]http://www.mois.ee/vilj/koo.shtml (07.01.2018)  20  Kangilaski,  E.  1978.  Kõo  mõisa  ajalooline  õiend.  Vabariiklik  Restaureerimisvalitsus.  ENSV  Ministrite 
Nõukogu Riiklik Ehituskomitee.    Asendiplaan 20


11    Kõo mõisa peahoone esikülg.21                                                                21  Ranniku,  V.  1965.  Kõo  mõisa  peahoone.  [Fotokogu].  [www]  https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=3100 (15.01.2018) 


12  Barokk  Karksi Peetri kirik  Karksi  Peetri  kirik  asub  Karksi  ordulinnuse  varemetes.  13.  sajandil  rajatud  linnuses  oli  ka  puitkabel,  kuid  Põhjasõjas  see  hävis.  Praegune  kivikirik  ehitati  1773  –  1778.  Kirik  on  orienteeritud põhja-lõuna suunale ilmselt sellepärast, et ehituseks kasutati linnusemüüre.22   Kirikul on ühelööviline koorita pikijoone, mille ühes otsas on barokse kiivriga torn ning teises  käärkamber.  Barokset  üldmuljet  annavad  juurde  pikihoone  ja  käärkambri  tõstetud  räästaga  katus,  karniisid,  kõrged  segmentkaarsed  aknad  lukukivi  ja  nurgalaienditega  krohviraamistuses.  Peaportaal  on  raamistatud  lihtsate  pilastrite  ja  neid  ühendava  karniisiga.  Külgportaali ümarkaarset ukseava ääristab lukukiviga liist. Kirikul on karniiside ja rosettidega  kaunistatud  peegellagi.  Interjörist  võib  välja  tuua  rokokoomotiividega  hilisbarokkaltari,  maalingutega orelivääri, vaskse laelühtri ja oreli.23   Halva  pinnase  tõttu  on  kiriku  torn  viltu  vajunud  ja  tema  vundamenti  on  kindlustatud  betoonvaiadega.22    Vaade kirikule ümbritseva reljeefse maastikuga 24                                                             22 Sakk, I. 2014. Eesti kirikud. Sakk ja Sakk. Lk 424  23  Kultuurimälestiste  riiklik  register.  2017.  14486  Karksi  kirik,  1778.a.  [www]https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14486 (08.01.2018)  24 Erakogu. 2006. Karksi-Nuia kirik. [www] http://pilt.delfi.ee/picture/11643821/ (15.01.2018) 


13    Vaade Karksi kirikule linnuse õuest 25    C.G.Appelbaumi loodud altar 26                                                                25  Vali,  J.  2002.  Karksi  kirik.  [www]  https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=1846 (15.01.2018)    26  Tael,  K.  2015.  Üldvaade.  [www]  https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=19920 (15.01.2018)  


14  Õisu mõis  Õisu  mõis  loodi  16.  sajandi  keskel.  Põhjasõja  järel  mõis  riigistati  ning  1744.  aastal  kinkis  Vene  keisrinna  Jelizaveta  Petrovna  mõisa  admiral  Peter  von  Siversi  lesele.  Von  Siversite  omandusse jäi mõis  kuni võõrandamiseni 20.  sajandi algul.27 Õisu mõis asub Õisu alevikus  Mulgi vallas.   Õisu järve idakaldal paiknev mõisakompleks koosneb paarikümnest võrdlemisi hästi säilinud  hoonest  ja  suurest  pargist.  Uusi  hooneid  on  juurde  ehitatud  vähe  ning  mõisaansambel  on  üldjoontes  säilitanud  oma  esialgse  ilme.  Mõisa  peahoone  ette  jääb  kahepoolse  ettesõiduga  cour  d’honneur,  mille  keskel  on  ümmargune  haljastusega  muruplats.  Härrastemaja  tagant  laskub  järve  suunas  uhke  park.28  1760  –  1767  ehitati  ühekorruseline  härrastemaja.27  Esifassaadi  liigendavad  kolmnurkfrontooniga  joonia  sammastega  portikus,  mis  eendub  keskrisaliidilt  ja  pika  etteastega  külgrisaliidid,  mille  kolmnurkfrontoonides  on  ovaalsed  aknad.28  Algselt  oli  mõisal  segmentfrontoon,  kuid  19.  sajandil  asendati  see  praegusega.27  Otse  beletaažile viib lai graniittrepp, millele  toetuvad  8  sammast,  millest  nurkmised  paiknevad  paaridena.28  Trepile  olid  paigutatud  kaks  Itaalias  valmistatud  marmorskulptuuri:  Justitia  ja  Prudentia,  mis  olid  varasemalt  seisnud  pargis.27  Hoonet  läbib  korruseid markeeriv  vahekarniis.  Soklikorrust  liigendavad  rusteeritud  liseenid,  mille  kohal  paiknevad  peakorruse  pilastrid,  mis  asetsevad  nurkades  ja  nelja  aknaga  seinapinnal  nii,  et  kaks  keskmist  akent  paikneksid  paarina.  Joonia  pilastrite  ja  sammaste  kapiteelidel  on  girlandi-,  munavöödi-  ja  konnakarbimotiivid.  Akende  rütm  esifassaadil  on  2+4+3+4+2.  Soklikorruse  aknad  on  lamekaarsed,  laia  sileda  krohvraamistusega  ja  ühe  lukukiviga. Peakorruse akende krohvraamistus on sama lai ning risaliitidel on akende kohal                                                             27Sakk, I. 2002. Eesti mõisad. Sakk ja Sakk. Lk 279  28Suuder,  O.  1979.  Õisu  mõisa  ajalooline  õiend.  ENSV  Riiklik  Ehituskomitee.  Kultuurimälestiste  Riiklik 
Projekteerimise Instituut. Tallinn.   Asendiplaan 28


15    kolmnurkfontoonid.  Hoone  pargipoolne  fassaad  on  kujundatud  samade  elementidega,  esifassaadist  eristab  seda  eelkõige  keskrisaliit,  millel  on  ovaalse  aknaga  segmentfrontoon.  Keskrisaliidi  ette  on  ehitatud  puitrõdu,  millelt  laskub  kaheks  hargnev  trepp.  Tagaküljel  eenduvad  külgrisaliidid  hoone  põhiosast  sedavõrd,  et  neid  võib  nimetada  tiibhooneteks.  Härrastemaja katus on suhteliselt lame ning sarikate ja laetalade järgi võib arvata, et algselt oli  plaanitud majale kivikatus.29   Esifassaadi uksetahvleid ehivad akantuselehtedega kaunistatud rombid. Interjörist võib välja  tuua ristkülikukujulise saali. Peegelvõlvlagi toetub hammaslõikelisele karniisile. Lage ääristab  lai  akantusornamendiga  liist.  Lae  keskel  on  lindiga  põimitud  võidupärg,  mis  ümbritseb  akantuslehtedega  kujundatud  rosetti,  millest  ripub  lühter.  Välisseinal,  akende  ja  uste  vahel  asetsevad kõrged kullatud kipsraamides peeglid. Ümber raamiliistu väänleb lillornament, mis  kaarjas ülaosas põimub ümber konnakarbiga ehitud vapi. Ruumi keskteljepoolsetes nurkades  seisavad kaks ahju, mis on liigendatud kahe pilastriga, millel paiknevad kummalgi pool urnid.  Keskmise kõrgema osa otsas seisab kerale toetuv kotkas.29  Õisu  mõisapark  oli  kujundatud  prantsuse  stiilis  laskuvate  terrasside  ja  avara  perspektiivvaatega härrastemaja keskteljelt. Prantsusepärane ja looduslik park sulasid kokku  jõe ääres. 1809. aastal külastas mõisa tsaar Aleksander I. Suursündmuse auks püstitati parki  mälestussammas, mis hiljem täielikult lõhuti.29  Välja  tuleks  kindlasti  veel  tuua  Õisu  mõisakompleksile  kõige  iseloomulikumad  hooned:  kaarja  põhiplaaniga  sõidutall-tõllakuur  ja  teraviljaait-viinakelder.  Mõlemal  hoonel  on  kõrge  kelpkatus, paksud maakivist seinad on krohvitud ja valgeks lubjatud. Õuepool on hoonetel lai  kaaristu,  mis  toetub  paarikümnele  puitsambale.  Talli  sammastel  on  valdavalt  lihtsalt  neljanurgelised  kapiteelid,  ainult  kahel  poolsambal  on  korintose  kapiteel.  Kõik  aida  puitsammaste kapiteelid on korintose stiilis.29                                                             29  Suuder,  O.  1979.  Õisu  mõisa  ajalooline  õiend.  ENSV  Riiklik  Ehituskomitee.  Kultuurimälestiste  Riiklik 
Projekteerimise Instituut. Tallinn.  


16    Mõisa esifassaad 30      Marmorkujud härrastemaja trepil 31                                                             30 Tuul, T. Õisu mõis. [www]http://www.corelli.ee/?id=10538&event_id=318&series_id=55 (15.01.2018)  31  Suuder,  O.  1979.  Õisu  mõisa  ajalooline  õiend.  ENSV  Riiklik  Ehituskomitee.  Kultuurimälestiste  Riiklik 
Projekteerimise Instituut. Tallinn.  


17    Mõsa pargipoolne fassaad 32                                                              32  Pau,  R.  2010.  Vaade  pargi  poolt.  [www]  https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=14449 (15.01.2018) 


18  Klassitsism   Tarvastu mõisa kabel  Tarvastu  mõisa  kabel  asub  kalmistul  Sooviku  külas  Viljandi  vallas.  14.  sajandi  paiku  rajati  Tarvastu jõe kaldale, arvatavasti eestlaste muinaslinnuse kohale, ordulinnus. Linnus purustati  täielikult Liivi sõjas ja Rootsi-Poola sõdades. 17. sajandil rajati linnusest teisele poole ürgorgu  Tarvastu mõis.  1820ndatel said mõisa omanikeks von Mensenkamffid, kellele jäi mõis kuni  1919.  aasta  võõrandamiseni.  1825.  aastal püstitati linnusevaremete vahele  von Mensenkampffide matusekabel.33  Tarvastu  kabel  on  ruudukujulise  põhiplaaniga.  Kabelil  on  kõrge  obeliskilaadne  katus.  Hoone  kõigil  neljal  fassaadil  on  nelja  toskaana  sambaga  kolmnurkfrontooniga  portikused.  Kabeli  nurki  ehib  igal  nurgal  üks  toskaana  piilar.  Mõlemal  pool portikust on ümarkaarne nišš.   Et  pääseda  mõisasüdamest  kabelini  paigaldati  1879.  aastal  üle  oru  viiv  rippsild, mis 1931. aastal viidi Viljandi  lossimägedesse.33    Vaade kabelile 34                                                                 33 Eesti mõisaportaal. 2015. Tarvastu linnus ja mõis. [www]http://www.mois.ee/vilj/tarvastu.shtml (12.01.2018)  34  Kruusamägi,  I.  2010.  Kabel  Tarvastu  mõisa  kalmistul.  [www]  https://et.wikipedia.org/wiki/Tarvastu_m%C3%B5isa_kalmistu (15.01.2018)  


19  Abja mõis  Abja mõis asub Abja-Paluojast 2 km idas Halliste ürgoru ääres Põlde külas Mulgi vallas. Abja  mõisa  mainiti  esmakordselt  1460.  aastal.  Abja  mõis  on  oma  pika  eluaja  jooksul  omanikke  korduvalt  vahetanud.  1780ndate  lõpust  oli  mõis  von  Stackelbergide  suguvõsa  valduses,  kes  mõisasüdame  esmakordselt  esinduslikumalt  välja  ehitasid.  Nende  kätte  jäi  mõis  võõrandamiseni 1919. aastal.35   Abja mõisa peahoone on ehitatud 18. sajandi lõpul.36 Kahekordset krohvitud kivihoonet katab  lame kelpkatus, millel  on eenduv ja kitsa profileeringuga  räästakarniis. Hoone vasak ots on  omapäraselt poolümar. Hoone keskosas kolme akna kohal on kolmnurkfrontoon, mille sees on  segmentkaarne  aken.  Frontooni  karniis  on  eenduv  ja  profileeritud.  Tagafassaadil  frontoon  puudub  ning  keskmiste kolme akna  kohal  korruste  vahel  on  vaid  lai  vahekarniis. Lamedate  krohviääristega  ääristatud  aknad  paiknevad  korrapäraselt.  Alumise  korruse  akendel  on  äärises  lukukivi.  Kõigi  akende  all  on  profileeritud  karniisid.  Keskteljel  hoone  ees  on hiljem lisatud puitpalkon.37 Paremal otsal  on  juurdeehitus  19.  sajandi  teisest  poolest.  Juurdeehitus  ei  sobitu  algse  hoonega  kokku,  sest  häirib  selle  sümmeetrilist  ning  tasakaalustatud  ilmet.36  Juurdeehituse  seinapind on rikkalikult liigendatud. Ehituse sokkel on reljeefse maapinna tõttu kõrge. Soklil  on lai ja profileeringuga karniis. Vahevöö korruste kahel on väga jõulise ilmega ning tugevalt  eenduv.  Kelpkatuse  räästakarniis  on  samuti  tugevalt  eenduv  ning  teda  kannavad  ülevalt  astmeliselt  laienevad  konsoolid.  Teisel  korrusel  on  hoone  nurkades  paaripilastrid,  akende  vahel  on  üksikpilastrid.  Nii  esi-  kui  tagafassaadil  on  keskmise  akna  kohal  eenduv  ja  profileeritud  simss.  Juurdeehituse    katusel  on  kolmes  suunas  kolmnurkfrontoonidega  pealeehitus,  millel  on  kolm  kitsast  ja  tihedalt  asetatud  akent.  Osa  otsafassaadi  aknaid  on  asendatud petikakendega.37 Seest on ruumid paigutatud anfilaadsena.36                                                             35  Eesti  entsüklopeedia.  2013.  Abja  mõis.  [www]http://entsyklopeedia.ee/artikkel/abja_m%C3%B5is 
(12.01.2018)  36  Kangilaski,  E.  1983.  Abja  mõis.  [Arhitektuurimälestise  pass].  ENSV  Ehituskomitee  Arhitektuurimälestiste 
Kaitse Inspektsioon.  37 Ranniku, V. 1978. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade: Abja mõis. Tallinn. Lk 7 – 8   Asendiplaan 36


20  Peahoone  vastas  üle  väljaku  paikneb  suur  kaaristuga  aidahoone.  Mõisapark  on  suur  mitmeosaline,  liigendatud  reljeefi,  aedade  ja  tiikidega.38  Peahoone  ees  on  avar  väheste  puudegruppidega  ovaalikujuline  esiväljak.  Üks  parki  saabuvatest  teedest  on  ääristatud  lehtpuualleega ja orienteeritud peahoone keskteljele.39   1764.  aastal  külastas  mõisa  Vene  tsarinna  Katariina  II.  Huvitava  faktina  võib  välja  tuua,  et  Stackelbergid  olid  ühed  esimestest,  kes  viisid  talud  raharendile  juba  aastal  1836  ning  1843  hakkasid  talusid  päriseks  müüma.  Abja  mõisas  on  sündinud  ka  kirjanik  Karl  August  Hindrey.40     Mõisa esifassaad 41                                                                 38  Kangilaski,  E.  1983.  Abja  mõis.  [Arhitektuurimälestise  pass].  ENSV  Ehituskomitee  Arhitektuurimälestiste 
Kaitse Inspektsioon.  39 Ranniku, V. 1978. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade: Abja mõis. Tallinn. Lk 11  40  Eesti  entsüklopeedia.  2013.  Abja  mõis.  [www]http://entsyklopeedia.ee/artikkel/abja_m%C3%B5is 
(12.01.2018)   41 Erakogu. 2007. Abja mõis. [www] https://www.pinterest.com/pin/389420699004044637/ (15.01.2018) 


21  Historitsism  Viljandi Pauluse kirik  Viljandi Pauluse kirik asub Viljandis aadressil Kiriku tänav 3. Viljandi Pauluse kogudus sai  alguse 1860. aastast, kui konvendiga otsustati, et kihelkond jaguneb linna- ja maakoguduseks.  Linnakiriku  jaoks  eraldas  oma  valdustest  maad  ning  annetas  kogudusele  parun  Paul  von  Ungern-Sternberg. Algse projekti koostas juba  järgmisel aastal arhitekt Franz Block. Arhitekt  Matthias  von  Holst  viimistles  projekti  lõpuni  ning  juhendas  ehitustöid.  Viljandi  Pauluse  kirikule pandi nurgakivi 1863. aastal.42 43  Kirik  on  ühelööviline  ning  ristikujulise  põhiplaaniga.  Ehitusmaterjalina  kasutati  graniitkivi  ja  punaseid  telliseid.  Fassaadi  kaunistavad  tellisdetailidega  karniisid  ja  eendid.  12  nurga  kontraforsidele  on  ehitatud  tornikesed.  Kirikul  on  kõrged  bifoorsed  teravnurksed  aknad.  Roosakna  võib  leida  iga  kirikuportaali  kohalt.  Kiriku  portaalid  on  samuti  vormistatud  teravkaarsetena.  Lääneportaali  kohal  karniisi  all  jookseb  teravkaarfriis.  Algselt  seisid  kiriku  lõuna  ja  põhja  koja  portaalide  kohal  otsaviiludele  püstitatud  platvormidel  apostleid  Paulust  ja  Peetrust  kujutavad  skulptuurid.  Praegu  on  skulptuurid  kirikusaalis.  Torni  kiivri  tipus  on  tuulelipuna  kukk,  mis  sümboolsena  hoiatab  usu  salgamise  ohu  eest.  Kiriku  interjöör  on  kooskõlas  välisilmega.42  Saksamaal  1866.  aastal  valmistatud  Guido  Knaufi  neogooti  stiilis  mehaanilise traktuuriga orel on Eesti suurim. Tammepuust oreliproskepkt koosneb soklist ja  pealisehitusest,  mis  on  kujutatud  seitsme  erineva  laiusega  kaarava  kombinatsioonina.  Sokli  esikülge  katab  gooti  arkaadistik.  Ülaserva  kaunistab  karniis,  mille  etteasted  on  alt toestatud                                                             42  Viljandi  Evangeelse  Luterliku  Kiriku  Viljandi  praostkond.  Viljandi  Pauluse  kogudus. 
[www]http://viljandi.praostkond.eelk.ee/kogudus.php?id=159 (15.01.2018)  43 Heli, M. Viljandi Pauluse kirik. [www]https://www.puhkaeestis.ee/et/viljandi-pauluse-kirik (15.01.2018)  Kiriku läänefassaad 43


22  viinapuulehemotiiviga  konsoolidega.  Neli  konsooli  on  toetuspunktiks  fiaalidega  tipnevatele  piilaritele. Prospekti tipukolmnurgas ilutseb roosaknamotiiv.44 Samal aastal valmis altarimaal  „Kristus ristil“, mille autoriks on Dresdeni kunstnik Karl Christian Andrae. Ka kiriku kantsel  ja  altar  on  neogooti  stiilis.  Kirikus  on  veel  parvlaev  „Estonia“  huku  mälestuskivi  ja  mälestustahvel  koguduse  õpetaja  Jaan  Lattikule.  Tema  mälestuseks  on  kiriku  idaosa  teisel  korrusel avatud ka tubamuuseum. 45  Kiriku  ehitustöödel  osales  suur  hulk  talumehi.  Kuna  kogudus  pidas  eestikeelseid  jumalateenistusi oli maarahva oma kirik rahvusliku ärkamise ning vaimsuse sümboliks. 45    Kiriku lõunakülg 46                                                             44  Kultuurimälestiste  riiklik  register.  2009.  20053  Oreliprospekt,  Knauf,  19.saj.  [www]https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=20053 (15.01.2018)  45  Viljandi  Evangeelse  Luterliku  Kiriku  Viljandi  praostkond.  Viljandi  Pauluse  kogudus. 
[www]http://viljandi.praostkond.eelk.ee/kogudus.php?id=159 (15.01.2018)   46 Erakogu. Viljandi Pauluse kirik. [www]https://www.puhkaeestis.ee/et/viljandi-pauluse-kirik (15.01.2018) 


23      Kiriku orel 47  Kiriku interjöör 48                                                                 47  Eesti  Kirikute  Nõukogu.  2017.  EELK  Viljandi  Pauluse  kirik.  [www]http://www.teelistekirikud.ekn.ee/2017/kirik.php?id=36 (15.01.2018)  48  Jukk,  Ü.  2012.  Viljandi  Pauluse  kirik.  [www]https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=14720 (15.01.2018)  


24  Sakala pank  Sakala pank  on  pilkupüüdev  elamu-ärihoone  Lossi  ja  Tartu  tänava  nurgal Viljandis.  Hoone  ehitati 1909. aastal ning kuulus tuletikuvabrikant E. Pohlile.  Hoone arhitektiks arvatakse A.  Pernat.49 50  Ehitise  välisilme  on  eklektiline:  hoonelt  võib  leida  klassitsismi,  renessansi  ja  gootipäraseid  detaile.  Aknaid  ääristavad  kannelüüridega  pilastrid,  ülakorrustel  ka  simsid,  esimesel  korrusel  on  akende  vaheline seinapind kaetud rustikaga. Aknad  on  erinevate  kujudega,  valdavalt  nelinurksed,  kuid  mõned  ka  ümarkaarsed.  Osalt on aknad paarikaupa rühmitatud ning  kolmnurk-  või  segmentviiludega  kaetud.  Simsid paiknevad ka alumise korruse kohal  ning  katuseräästa  all,  eraldades  selgelt  alumise  korruse  kahest  ülemisest.  Nurka  rõhutab  gootipäraselt  saleda  kiivriga  tornisarnane  polügonaalne  ärkel.  Kahel  pool  nurgatorni  ja  Lossi  tänava  poolsel  küljel  kõrguvad  renessanslikud  fontoonid.49 Lossi tänava äärsel fassadil on  ka  väikesed  rõdud.  Ehitise  välisilme  on  üldjoontes  säilinud  oma  esialgsel  kujul.  Maja  tagafassaadilt  puudub  esiküljele  omane  dekoor.  Siseõue  avanevad  enamjaoks  abiruumide  ja  koridoride  aknad  ning  mõnede  korterite  rõdud.  Sisehoovis  on  säilinud  punastest  tellistest  seinamüür, tellistest hobusetallid ja hobuse kinnisidumisrõngas maja seinal. Hoone esimesel  korrusel  paiknesid  äriruumid  ning  kõrgematel  korterid.  Interjööris  on  palju  juugendlikke  detaile.  Koridoride  seinad  olid  kaetud  juugendlike  maalingutega.  Nõukogude  ajal  tehtud  remondi käigus kaeti koridori seinad uue värviga, vana võib näha värviga katmata jäänud ca 1                                                             49  Viljandi  Muuseum.  2006.  Viljandi  arhitektuur  19.  ja  20.  sajandi  vahetusel.  [www]http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=138 (15.01.2018)  50  Viljandi  Muuseum.  1910.  Viljandi,  Lossi  tn  26,  E.  Pohli  maja.  [www]https://www.muis.ee/museaalview/2849205 (15.01.2018)   Vaade Lossi tänavalt 50


25  meeter korda 1 meeter seinapinnalt, mille ees võis tõenäoliselt olla olnud mõni kapp. Teisel  korruse  kunagises  saali  eesruumis  on  „mustade  madonnadega“  laemaalingud,  kõrvalruumi  laes  on  ristikheinalehe-motiividega  ovaalne  laemaal.  Suurem  osa  seina-  ja  laemaale  värviti  Nõukogude  ajal  üle.  Lisaks  laemaalingutele  kaunistavad  osasid  lagesid  rosetid.  Rosetid  on  jõulised ja lopsakad, sageli raamitud laeäärse karniisiga. Koridorides ja treppidel on kulununa  säilinud  mosaiiksed  kiviplaadid,  millest  moodustuvad  põrandale  tähekujundid.  Teise  ja  kolmanda korruse korterite eeskoridorides on kalasaba-parkett. Üldkoridorides on sepistatud  trepkäsipuud. Säilinud on paljud kahhelahjud, millest enamik on lihtsalt valged ahjud, mille  ülaosas on astmeliselt väljaulatuv karniis. Majas on ka mitmeid nurgaahjusid. Kunagise laste  raamatukogu  ruumis  paikned  rohelistest  kahhelkividest  kamin.  Kamina  ülaosas  paiknev  ehisviil on kaunistatud lopsakate lillemotiividega.51   Hoone  sarnaneb  Viljandi  Grand  Hotelliga,  mille  arhitektiks  peetakse  samuti  A.  Pernat.  Sarnasustena  võib  välja  tuua:  rustikaalne  esimene  korrus,  nelinurksed  aknad  samasuguse  ruudujaotusega, kõrgemate korruste akende tellisraamistused ja ümberkaared akende kohal.52                                                              51  Kultuurimälestiste  riiklik  register.  2004.  27060  Elamu-ärihoone  Lossi  tn.  26.  [www]https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=27060 (15.01.2018)  52  Viljandi  Muuseum.  2006.  Viljandi  arhitektuur  19.  ja  20.  sajandi  vahetusel.  [www]http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=138 (15.01.2018)  53  Kivi,  A.  2008.  Elamu-ärihoone  Lossi  tn.26.  [www]https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=27060 (15.01.2018)  Vaade Lossi ja Tartu tänava nurgale 53 


26    Allikad  Alttoa,  K.  1982.  Karksi  ordulinnus.  [Arhitektuurimälestise  pass].  ENSV  Ehituskomitee  Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioon.  Alttoa,  K.,  Mehevits,  S.  1986.  Pilistvere  kirik.  Ajalooline  lühiülevaade.  1.  kd.  Kultuurimälestiste  Riiklik  Projekteerimise  Instituut.  ENSV  Ministrite  Nõukogu  Riiklik  Ehituskomitee.  Eesti  entsüklopeedia.  2013.  Abja  mõis.  [www]http://entsyklopeedia.ee/artikkel/abja_m%C3%B5is (12.01.2018)  Eesti  Kirikute  Nõukogu.  2017.  EELK  Viljandi  Pauluse  kirik.  [www]http://www.teelistekirikud.ekn.ee/2017/kirik.php?id=36 (15.01.2018)  Eesti  mõisaportaal.  2015.  Karksi  linnus  ja  mõis.  [www]http://www.mois.ee/parnu/karksi.shtml (18.11.2017)  Eesti  mõisaportaal.  2015.  Karula  mõis.  [www]http://www.mois.ee/vilj/karula.shtml  (07.01.2018)  Eesti mõisaportaal. 2015. Kõo mõis. [www]http://www.mois.ee/vilj/koo.shtml (07.01.2018)  Eesti  mõisaportaal.  2015.  Tarvastu  linnus  ja  mõis.  [www]http://www.mois.ee/vilj/tarvastu.shtml (12.01.2018)  Erakogu. 2006. Karksi-Nuia kirik. [www] http://pilt.delfi.ee/picture/11643821/ (15.01.2018)  Erakogu.  2007.  Abja  mõis.  [www]  https://www.pinterest.com/pin/389420699004044637/  (15.01.2018)  Erakogu.  Viljandi  Pauluse  kirik.  [www]https://www.puhkaeestis.ee/et/viljandi-pauluse-kirik  (15.01.2018)  Heli,  M.  Viljandi  Pauluse  kirik.  [www]https://www.puhkaeestis.ee/et/viljandi-pauluse-kirik  (15.01.2018)  Jukk,  Ü.  2012.  Viljandi  Pauluse  kirik.  [www]https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=1 4720 (15.01.2018) 


27    Kangilaski, E. 1978. Kõo mõisa ajalooline õiend. Vabariiklik Restaureerimisvalitsus. ENSV  Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee.  Kangilaski,  E.  1983.  Abja  mõis.  [Arhitektuurimälestise  pass].  ENSV  Ehituskomitee  Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioon.  Kivi,  A.  2008.  Elamu-ärihoone  Lossi  tn.26.  [www]https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=2 7060 (15.01.2018)  Kruusamägi,  I.  2010.  Kabel  Tarvastu  mõisa  kalmistul.  [www]  https://et.wikipedia.org/wiki/Tarvastu_m%C3%B5isa_kalmistu (15.01.2018)  Kultuurimälestiste  riiklik  register.  2004.  27060  Elamu-ärihoone  Lossi  tn.  26.  [www]https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=27060  (15.01.2018)  Kultuurimälestiste  riiklik  register.  2009.  20053  Oreliprospekt,  Knauf,  19.saj.  [www]https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=20053  (15.01.2018)  Kultuurimälestiste  riiklik  register.  2017.  14485  Karksi  ordulinnuse  varemed  vallikraaviga,  13.-16.saj.  [www]http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14485  (18.11.2017)  Kultuurimälestiste  riiklik  register.  2017.  14486  Karksi  kirik,  1778.a.  [www]https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14486  (08.01.2018)  Kultuurimälestiste  riiklik  register.  2017.  14546  Pilistvere  kirik,  13.-20.saj.  [www]https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14546  (13.11.2017)  Kultuurimälestiste  riiklik  register.  2017.  14547  Pilistvere  kirikuaed.  13.-20.saj.  [www]https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14547  (13.11.2017) 


28    Mulgimaa turism. 2010. Koost K. Gaston, K. Habakukk, P. Kask, A. Tiideberg. MTÜ Mulgi  Kultuuri Instituut.  Parmakson,  G.,  Parmakson,  T.  1984.  Viljandi  rajooni  keskaegsete  raidportaalide  inventariseerimine.  Kultuurimälestiste  Riiklik  Projekteerimise  Instituut.  ENSV  Ministrite  Nõukogu Riiklik Ehituskomitee.  Pau,  R.  2010.  Vaade  pargi  poolt.  [www]  https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=14449  (15.01.2018)  Põld,  E.  1954.  Karksi  ordulinnus.  Aruanne  konserveerimistöödest  1939.  a.  Tallinn:  ENSV  Arhitektuuri Valitsus, Teaduslik Restaureerimise Töökoda.  Raam,  V.  1983.  Pilistvere  kirik  kabeli  ja  kirikuaiaga.  [Arhitektuurimälestise  pass].  ENSV  Ehituskomitee Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioon.  Ranniku,  V.  1965.  Kõo  mõisa  peahoone.  [Fotokogu].  [www]https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=3100  (15.01.2018)   Ranniku, V. 1978. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade: Abja mõis. Tallinn.   Ranniku, V. 1978. Eesti NSV mõisate esialgne ülevaade: Karula mõis. Tallinn.  Reval Esten OÜ. 2017. Eesti Giid. [www]http://www.eestigiid.ee/?CatID=297&ItemID=4020  (07.01.2018)  Sakk, I. 2002. Eesti mõisad. Sakk ja Sakk.  Sakk, I. 2014. Eesti kirikud. Sakk ja Sakk.  Suuder,  O.  1979.  Õisu  mõisa  ajalooline  õiend.  ENSV  Riiklik  Ehituskomitee.  Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut. Tallinn.   Tael,  K.  2015.  Üldvaade.  [www]  https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=19920  (15.01.2018) 


29    Tuul,  T.  Õisu  mõis.  [www]http://www.corelli.ee/?id=10538&event_id=318&series_id=55  (15.01.2018)  Vali,  J.  2002.  Karksi  kirik.  [www]  https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=1846 
(15.01.2018)    Viljandi  Evangeelse  Luterliku  Kiriku  Viljandi  praostkond.  Viljandi  Pauluse  kogudus.  [www]http://viljandi.praostkond.eelk.ee/kogudus.php?id=159 (15.01.2018)  Viljandi  Muuseum.  1910.  Viljandi,  Lossi  tn  26,  E.  Pohli  maja.  [www]https://www.muis.ee/museaalview/2849205 (15.01.2018)  Viljandi  Muuseum.  2006.  Viljandi  arhitektuur  19.  ja  20.  sajandi  vahetusel.  [www]http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=138 (15.01.2018)