MAA JA MAAKOOR Maa tekke tähtsamad hüpoteesid. Maa siseehitus: maakoor; settekivimid, graniit- ja basaltkest; vahevöö, tuum GEOLOOGILISED PROTSESSID JA NENDE OSA MINERAALIDE, KIVIMITE NING MAAVARADE TEKKIMISEL Endogeensete protsesside seos Maa siseenergiaga. Maakoore kurrutusliikumised, murrangud, maavärinad, vulkanism. Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes
· geomorfoloogiline- vanad rannikujooned jne. · Geoloogiline- setete leviku, paksuse ja nende tekkeviisi uurimine. Paksuste meetod: Kuhjunud setete paksuse kajastab vajumiste ulatust. (Samas on teada piisavalt alasid, kus vajumist ei kompenseerita settimisega- materjali ei tule piisaval hulgal.) Faatsieste meetod: Merelised setted. Settelünkade meetod. Mahu meetod. Trangressioon ja regressioon, transgressiivne ja regressiivne setete seeria. 1.Kurrutusliikumised: · Kivimkihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. · Kurrud võivad kujuneda gorisontaal ja vertikaaljõudude toimel · Antiklinaal ehk kohr(positiivne): Kihid on kallutatud ... · Sünklinaal ehk vaond(negatiivne): kihid on kallutatud keskele üksteise vastu. Kujud: 1. Kurru tiivad 2. Kurru lukk 3. Kurru telgjooneks 4. Kurru telgpinnaks 5. Kurru tuum
) 35. (6) Iseloomustage vabapinnalist põhjaveekihti? 36. (5) Sood ja nende liigitus. 37. (5) Murenemine. 38. (5) Mis on voor? 39. (5) Maakoore kõikuvad liikumise? 40. (5) Kus Eestis paljanduvad Ülem-Devoni karbonaatsed kivimid? 41. (5) Kirjeldage Kesk-Devoni põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 42. (4) Vooluvee geoloogiline tegevus 43. (4) Kuidas liigitatakse tardkivimid? 44. (3) Maakoore kurrutusliikumised. 45. (2) Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme 46. (2) Kirjeldage Kvaternari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 47. (1) Mis on stratotüüp? 48. (1) Mis on alvar? 49. (1) Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud? 50. (1) Maavarad Eesti pinnakattes. 51. (1) Kuidas tekib põhjavesi? 52. (1) Kirjeldage Kambrium Ordoviitsium põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 53
imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad vaalalised ja loivalised kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. 2.5 mln aastat tagasi hakkas inimese areng. 10. Maakoort kujundavad endogeensed protsessid Endogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia. Endogeensed protsessid on näiteks maavärinad, vulkaanipusked, kurrutusliikumised, murranguliikumised, mandrite triiv, magmalised protsessid, metamorfism. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks. Kurrutusliikumised on peamiselt laamade põrkepiiridel, kus üks laama sukeldub teise alla. Selle tulemusena tekib kihiliste kivimite paine. Murranguliikumised on laamade liikumisest tekkinud kivimplokkide püst- või rõhtsuunaline
2,6%, Mg- 2,1% 5. Endogeensedprotsessid Sisedünaamilised ehk endogeensed protsessid toimuvad Maa sisemusest vabaneva energia arvel. Maakoore kõikuvliikumised ookeani pinna suhtes- Vaadeldakse maakoore kõikuvliikumise vertikaalsuunalisi liikumisi (vajumised, kerkimised). Neile on iseloomulikud vahelduvus, järgnevus ja lainelisus. Rahulikel aladel jäävad need protsessid märkamatuks. Kurrutusliikumised- kivimite laineline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Võib toimuda nii horisontaal- kui ka vertikaaljõudude mõjul. Tegemist on plastsete deformatsioonidega, mis toimub pika aja jooksul ja enamasti suurtes sügavustes. Eestis on nii kujunenud diapiirkurrud, kus savi on lubjakivide vahel. Murrangliikumised- maakoore osade liikumine piki nihkepinda. Liigitatakse nihkumise kallaku ja amplituudi järgi. Nihkumine võib olla ka horisontaalne.
Eoolsete setete tunnused: hästi sorteeritud, ümardatud materjal, peene kuni keskteraline materjal. Löss - peeneteraline pehme, poorne sete, levib jäätumisalast väljaspool(Hiina, Ukraina), osadel puhkudel seostatakse tuule geoloogilise tegevusega, lössi Eestis ei esine. *korrasioon-tuule ihuv tegevus. 17. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? Endogeensed protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. 18. Kainosoikum. 65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani. Nafta ja maagaas, pruunsüsi, turvas, kruus, liiv, savi, väärismetallidemaagid. a)Paleogeen, E 65-35,5miljonit aastat tagasi toimus kiire imetajate areng, ilmusid kiskjad, algelised kabjalised, vaalalised, delfiinid, närilised. Viimane suur merepealetung.
protsesside koosmõjul. Lühemas perspektiivis määravad meie alal välisdünaamilised protsessid(post glatsiaalsed) ja kaasaegsed(jõelised, merelised, soolised jne) mille osa on ka inime ja tegevustest tulenev. Geograafia maastik on kirjeldav, elemedipõhine, inimgeograafia maastik inimese põhine. Bioloogia maastik on elupaigapõhine. Maakoore kõikuvad liikumised Kõikuvate liikumiste puhul vaadeldakse maakoore vertikaalsuunalisi s.o. vajumisi ja kerkimisi. Kurrutusliikumised Antikliaal ehk kohr Positiivne kurd, kihid on kallutatud võlvist mõlemas suunas eemale. Antiklinaalsed Diapiirkurrud võivad levida eestis, ei ole endogeensed protsessdi. Tekivad niimoodi, et on kahelubjakivi vahel on savi ja kui jää liikus üle, siis jääkoormuste tõttu savi.. Rahulikel aladel platvormidel kujunevad antekliisid ja sünekliisid, kilbid. Maavärinad Tektoonilised: maa vahevööd või maakoores esinevate sisepingete lahendus
sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad – savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. 19. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? Endogeensed protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. 20. Kainosoikum Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja kestab tänapäevani, ta järgnes Mesosoikumile. Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks. Kainosoikumis on kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid, sulgus Tethyse ookean. Kainosoikumi keskel
väljasuremisele Laamtektoonika õpetus, mis seletab maa pinnamoe kujunemist laamade liikumise tagajärjel Laam maakoore hiigel plokk Maa sisejõud * maa sisejõudude- endogeenide - tegevus mitmekülgistab reljeefi - aine masside liikumine põhjustab 1)Kõikuvliikumised maakoore aeglased tõusud ja vajumised,pole tajutavad,on laia ulatuslikud Platvorm stabiilne ala, kus esineb kõikuvliikumisi Antarktika, Austraalia, Indo - Euroopa, Aafrika, Siberi platvorm 2)Kurrutusliikumised orogeneetilised liikumised liikumised mille tagajärjel tekivad maakoore lained,kurrud - kurdmäestik nooremad - pangasmäestik keskmine - kurdpangas - vanemad 3)V ulkanism - seotud magma tekkimisega maakoores, seotud murrangu vööndiga Magma - Maa sisemuses olev ränirohke tulikuum sulam Magma ja maakoore iseloomu järgi jagatakse vulkaanid: a) Lõhepurske vulkaanid tekivad väiksed lõhed ja siis laavavoolud, tekivad laava platood
looduse ümberkujundus, sõda; tüüp-levila: tööstus-piirkonnad, linnad, melioreeritud reljeef; kesk- või väikevormide rühm: kaevandusalad, teedevõrk; keskvorm: karjäär, kanal, transee, kraav, kaevand, süvend, šaht; väikevorm: linnamägi, kääbas, terrikoonik, teede murded, puistangud, tasand, platoo; pisivorm: kaev, šurf, kaevik, plahvatuslehter, vagu, peenar. 9) Tektoonilised kõikuv- ja kurrutusliikumised, neotektoonilised ja nüüdisliikumised. Kõikuvliikumisteks nim ulatuslikke maakoore piirkondi hõlmavaid aeglasi vertikaalliikumisi – vajumisi või kerkimisi. Praktiliselt ei olegi maakoore kohti, mis püsiksid täielikus liikumatuses.Kurrutumine on kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma nende pidevuse katkestamiseta. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja vältel enamasti maakoore suures sügavuses
annaabi.ee 
