luts E. säga J. meriforell 13. Kalapüügieeskiri reguleerib kalapüüki: a) eravalduses asuva kinnistu tiigis b) Eesti Vabariigi sise- ja territoriaalvetes c) Peipsi järvel erimäärusega ka Vene Föderatsioonile kuuluvates vetes d) majandusvööndis e) agarikupüüki meres f) kõigis veekogudes g) piirijõgedes näiteks Narva jões h) Haaslava kalakasvanduses 14. Kurnpüünised on: A. ääremõrd I. kaldanoot B. liiv J. kuurits C. angerjarüsa K. vähimõrd D. harpuunpüss L. püüuvõrk E. lendõng M. tõstevõrk F. veonoot N. tonka H. põhjanoot 15. Aastaringselt ei tohi püüda: A
• Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded • Kalapüügi keeluajad ja keelualad • Kalastusluba LUBATUD KALAPÜÜGIVAHENDID • Õngpüünised: lihtkäsiõng, spinning, käsiõng, vedel, sikuti, lendõng, haakeõng, põhjaõng, und, põhjaõngejada, triivõngejada, mail. • Allveepüügivahendid: harpuunpüss, harpuun • Vähipüügivahendid: vähinatt, vähimõrd • Nakkepüünised: nakkevõrk, raamvõrk, võrgujada • Lõkspüünised: mõrd, silmutorbik • Kurnpüünised: liiv, kuurits • Traalpüünised: traalnoot, tragi PIIRANGUD JA NÕUDED PÜÜGIVAHENDITELE Kõikides veekogudes on keelatud: püüda kala müttamisega, elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega (v.a harrastuslikul allveekalapüügil), haakeriistadega, tulirelvadega, lõhkelaengutega sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, välja arvatud Võrtsjärvel
kutseliseks- ja harrastuskalapüügiks, määrab ära püügivahendid millega tohib kala püüda, reguleerib kõike kalapüügiga seonduvat: püügiload, kalapüügiõiguse tasud, kalalaeva tunnistused, esmakokkuost, kalakaitse jne. 8. Kutseline kalapüük ja Kutselise kalapüügi vahendid on: õngejadad, nakkepüünised, nõuded kalapüügilaevale lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised. Kalapüügilaev kalapüügil. peab olema kantud kalalaevade registrisse, omama kalalaeva kalapüügiluba, kalalaevatunnistust, omama kalapüügikvooti, st. omama kõiki seadusega ettenähtud dokumente ja määruspäraseid kalapüügivahendeid. 9. Kalapüügiloa taotlemine Kalapüügiloa väljastab põllumajandusministeerium kalalaevale kalapüügilaevale
Kordusküsimused 1. Nakkevõrkude töö põhimõte 2. Millised nakkevõrgu konstruktsioonilised iseärasused on eriti olulised püügi efektiivsuse seisukohast 3. Mis kujuga võib olla nakkevõrkude jada 4. Milliseid kalu püütakse õngpüünistega 5. Mis asi on "mail" 6. Milline näeb välja vertikaalne õngejada 1 12. Kurnpüünised 8. Kurnpüünised (Kalapüügieeskiri) (1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega. (2) Lubatud kurnpüünised on: 1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina; 2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal;
Suuava Teravik Sööt Õngejada liin Õngekonks söödaga Pöörleja Toru Pöörleja Raskus Triivõngejada taglastus Kurnpüünised 2 Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega. Lubatud kurnpüünised on: 1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina; 2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel
........................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Nüüdisaja kalandusalases õppekirjanduses on kalapüüniste liigitamise aluseks võetud püügiviis. Sellest lähtudes on püünised jaotatud kuude põhigruppi: 1. nakkepüünised ehk võrgud 2. kurnpüünised 3. traalpüünised 4. lõkspüünised 5. õngepüünised 6. valguse, elektrivoolu või teiste bioloogilise toimega ärrituste kasutamisel põhinevad kalapüügivahendid. Kõige arvukam ja mitmekesisem kaldalähedaste püüniste rühm on lõkspüünised (ka tõkkepüünised), mis paigaldakse liikumatult ühele kohale ning mis püüavad ainult juurdeujuvat kala. Põhiline on nendes kala likumisteele paigutatud kiviest, puuvarbadest,
1 Kalapüügiviiside klassifikatsioone on väga mitmeid, kuid reeglina kattuvad nad suuremal või vähemal määral kalapüüniste klassfitseerimisega I) Eesti seadusandluses kasutatav kalapüügiviiside klassifikatsioon (püüniste ja püügiprintsiibi järgi): Õngpüünised Õngepüük Nakkepüünised Võrgupüük Lõkspüünised Mõrrapüük Kurnpüünised Noodapüük Traalpüünised Traalpüük Vähipüügivahendid Vähipüük Allveepüügivahendid Allveepüük 2 Joonis 7.1. Kalasaagi kujunemine Püütav kalapopulatsioon Nliku Kalapüügikompleks (FU) Alus (laev),
püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal võib Eesti Vabariigist sõltumata omandatud püügivõimalusi kasutada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu nõuetega. Õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. Kutselise kalapüügi vahendid on õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised. Kutseliseks kalapüügiks merel võib kasutada üksnes kalalaevade riiklikku registrisse kantud kalalaeva, millel on kehtiv kalalaevatunnistus. Kalalaev käesoleva seaduse tähenduses on laev, mis on kohandatud kala- või muu vee-elusvaru kaubanduslikuks kasutamiseks. Kalalaevade riiklikus registris rühmitatakse kalalaevad alajaotustesse nende üldpikkuse, püügipiirkonna, kasutatavate püüniste ja püütavate kalaliikide järgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
