veetarbimine on viimastel aastakümnetel vähenenud. Seetõttu enamustes puurkaevudega asulates puudub vajadus uute puukaevude rajamiseks [3]. Veetarbimine toimub põhiliselt siluri ja ordoviitsiumi põhjaveekompleksidest. Jõgeva valla territooriumist on 60% nõrgalt kaitstud põhjavee aladel. Valla territooriumil on kujunenud 6 neli põhjaveekasutuse piirkonda- Jõgeva linn ja Jõgeva alevik, Siimusti, Painküla ja Kurista piirkond. Probleeme on liigse rauasisalduse ja vee karedusega. Vee kvaliteeti halvendavad vanad amortiseerunud torustikud ja hüdrofoorid, samuti väike veeringlus veevarustussüsteemis, mis on ehitatud tunduvalt suurema tootlikkuse jaoks kui on praegune tarbimine. Ühisveevärgist suublatesse juhitava reovee aastane kogus on 86,7 tuhat kuupmeetrit, millest umbes 75,5 tuhat kuupmeetrit puhastatakse bioloogilistes puhastusseadmetes
12. märtsil 1782 müüs parun Carl Gustav Rosen valdused 25 000 hõberubla eest komissar Carl Gustav von Baranowile ning 5. juulil 1796 andis Claus Gustav von Baranow mõisa 30 000 hõberubla eest üle parun Peter Rosenile. 5. novembril 1819 ostis valdused 35 000 hõberubla ja 1000 bankorubla (vene paberrubla – vastandina hõberublale) eest Malta ordu rüütel, Rootsi aadlisuguvõsa liige leitnant Woldemar Friedrich von Pistohlkors. Pistohlkorsile kuulusid ka Kaave ja Kurista ning paljud teised mõisad. 1837. aastal abiellus Otepäält pärit noorparun Erich Karl Johann Stackelberg (1805–1869) tema tütre Julie Eleonorega ning viimase surma järel 1848. aastal tema kaksikõe Margaretha (Margot) Helenaga (1815–1885). Karl ja Margot olid Viktor von Stackelbergi vanemad. Stackelbergid pärisid osa mõisast krahvinna Mellinilt 1864. aastal nende suguluse tõttu Pistohlkorsidega. Terve mõisa said nad enda valdusse 1889. aastal, kui Viktor von Stackelberg ostis
Shanghais on isegi avatud EAS kontor ning seal on ka ärilise suunitlusega peakonsultant. Kuna Eesti kaotab ühaenam konkurentsieelist odava tööjõu näol, siis vaadatakse konkurentsivõime kasvatamiseks allhangete tegemise näol Hiina suunas. Kuna Eesti firmade suutlikkus investeerida on viimastel aastatel kasvanud, on üles näidatud huvi rohkem investeerimisel kinnisvaraarandusse, jaemüügikaubandusse ja tööstustootmisse. Näiteks Jõgevamaal tegutsev AS Scandi Floori Kurista liimpuidutehas ekspordib 90% oma toodangust Hiinasse. Kaubandus Eesti ja Hiina vahelise kaubavahetuse areng on olnud märkimisväärne. Aastatel 2000 2005 suurenes märkimisväärselt kaubavahetuskäive Hiinaga peaaegu 19 korda ning eksport kasvas ligikaudu 7 korda ja import 29 korda. 2006 aastaks oli kaubavahetuskäive 6 740 mln EEK, millest üsna suur hulk moodustas eksport, milleks oli 3 308,6 mln ja import 3 431,4 mln EEK. Kuna ekspordimht oluliselt suurenes kahanes ka kaubavahetuse
see kõige kõrgem kohustus. Rahva seas tehtud selgitustöö kandis vilja. Seni on sovhoosi lauta toodud umbkaudu poolteistsada vasikat. Enamik noorloomi kasvatakse Lilastvere osakonnas (Jõgis: 1960). Eesti hakkas kujunema NSV Liidu sigalaks ja seafarmiks, kuhu veeti sisse jõusööt ning välja valmistoodang. Majandid tugevnesid väikekolhooside- ja sovhooside ühendamise tagajärjel. Väga palju kolhoosid ühinesid sovhoosidega, kus palgatingimused olid paremad. 46. Kurista Metsamajandi laiatarbetsehhi töötajate kollektiiv on seitseaastaku ülesannete ennetähtaegse täitmise endale südameasjaks võtnud (Täht: 1960). Mitmetes majandites, nagu ,,Staninliku Tee", ,,Valguse", ,,Sirbi ja Vasara", ,,Sangari", ,,Koidu" ja ,,Arengu" kolhoosis pole veel külvatud hektaritki haljassööda kultuure. Kevadkülvi tööd tuleb lõpule viia käesoleva kuu jooksul (Aru: 1960). NSV Liidus toodeti riiklike plaanide järgi. Nende täitmine oli kohustuslik ja eesrindlikud
Keava Võnnumägi ehk Keava II linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald Linnaaluse küla Keblaste Taramägi – Pärnumaa Keedika linnus Kihelkonna maalinn Kirumpä linnus Kiviloo linnus Kivivare linnamägi Kloodi Pahnimägi – Rakvere vald Kongla linnamägi - Viru-Nigula vald Kuigatsi linnamägi Kullamaa linnus ehk Rohumägi – Lääne maakond Kureküla linnamägi – Põlva maakond Räpina vald Kurese ringvall-linnus - Pärnu maakond Kurista linnamägi Kuusalu linnamägi ehk Kuusalu Pajulinn – Harju maakond Kuusalu vald Koila linnamägi Konuvere linnus – Rapla maakond Märjamaa vald Kärla Lihulinn ehk Kärla linnus – Saare maakond Kärla vald Kõrista linnamägi - Põlva maakond Leole linnus – Sakala Lihnutsi kants – Lihula Lihula linnus Lihulinna maalinn Lindanisa linnus Linnuse maalinn – Lääne maakond – Hanila vald – Linnuse küla Lipa linnus – Rapla maakond Lohu II linnus Lohu Jaanilinn
( al-isha). Õigeusklik võib palvetama hakata ainult pärast seda, kui ta on ''rituaalselt puhas'', mis tähendab pärast pesemist. Rituaalne puhastumine näeb välja nii moslemi jaoks: 1. Alusta lausega: ''Armulise ja kaastundliku Jumala nimel'' 2. Pese käed kuni randmeteni kas üks, kaks või kolm korda,, sõltuvalt saadaoleva vee hulgast, alustades paremast käest'' 3. Loputa suud ja kurista kolm korda kurku 4. Puhasta ninasõõrmed, kummassegi kolm korda vett tõmmates. 5. Pese kolm korda nägu, suunaga laubalt lõua poole ja kõrvast kõrvani. 6. Pese käsivarred kuni küünarnukini kolm korda, alustades paremast 7. Tõmba niiske käega kolm korda üle pea, et puhastada juuksed laubalt kuni kuklani. 8. Puhasta sõrmeotstega kolm korda kõrvu 9. Tõmba niiske käega üle kaela ja puhasta seda kolm korda
Põltsamaa majanduslik ja kultuuriline õitseaeg Põltsamaa kihelkond oli oma pindalalt üks suuremaid tervel Liivimaal, kuid suhteliselt hõredalt asustatud. 1782. aastal elas Põltsamaal 470 sakslast ja 6700 pärisorja.Põltsamaa kihelkonda kuulus üheksa mõisa: Vana-Põltsamaa, Uue-Põltsamaa, Kaavere, Adavere, Pajusi, Lustivere, Rutikvere, Kalliküla ja Tapiku. Peale nende mõisate kuulus Põltsamaa pastori kirikliku hoolduse alla veel neli küla Laiuse naaberkihelkonna Kurista mõisast. Kihelkonnas elanud mõisnikud moodustasid kihelkonna kirikliku omavalitsuse- kirikukonvendi, mis tuli kokku kaks korda aastas. Major ja kirikupatroon Woldemar Johann von Lauw oli Vana-Põltsamaa ja Pajusi omanik. Ta rajas Põltsamaale vasekoja, tärklisevabriku, parkimistöökodasid, Lasone rohelise klaasi koja. Uued rajatised olid aga kulukad ja paljud suleti. Kui Lauw suri, ta ettevõtted pankrotistusid ja lõpes Põltsamaa tööstuslik õitseaeg.
aastal Tartus. Selles tõuraamatus olid andmed angli ja eesti maatõugu veiste kohta aastaist 1914...1918. Professor Jaan Mägi oli selle tõuraamatu koostaja ja organiseerija. Alates 1918. a. hakati eesti angli karja ja eesti maakarja kohta pidama eraldi tõuraamatuid. Liivimaa friisi karja tõuraamatut hakati pidama 1901. aastal. Loomade parema valiku ja söötmise tulemusena suurenes ka piimatoodang. 1913/14. aastal oli toodang kõige suurem KURISTA mõisas, kus aastalehma toodang oli 5063 kg. Pärast Esimest Maailmasõda hakkasid veiste aretust suunama 1920. aastal asutatud Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Selts, Eesti Anglerite Kasvatajate Selts, Eesti Maakarja Kasvatajate Selts. Taludes hakati lehmade individuaalset piimatoodangut, piima rasvasisaldust määrama, s.o. jõudluskontrolli tegema 1909. aastal. Pärast Esimest Maailmasõda kujunes jõudluskontroll
Selles tõuraamatus olid andmed angli ja eesti maatõugu veiste kohta aastaist 1914...1918. Professor Jaan Mägi oli selle tõuraamatu koostaja ja organiseerija. Alates 1918. a. hakati eesti angli karja ja eesti maakarja kohta pidama eraldi tõuraamatuid. Liivimaa friisi karja tõuraamatut hakati pidama 1901. aastal. Loomade parema valiku ja söötmise tulemusena suurenes ka piimatoodang. 1913/14. aastal oli toodang kõige suurem KURISTA mõisas, kus aastalehma toodang oli 5063 kg. Pärast Esimest Maailmasõda hakkasid veiste aretust suunama 1920. aastal asutatud Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Selts, Eesti Anglerite Kasvatajate Selts, Eesti Maakarja Kasvatajate Selts. Taludes hakati lehmade individuaalset piimatoodangut, piima rasvasisaldust määrama, s.o. jõudluskontrolli tegema 1909. aastal
annaabi.ee 
