Kõigepealt toome Teie ette Eesti Kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri esivanemaid tutvustava osa tema 5o. sünnipäeva puhul 12. veebruaril 1934.a. välja antud teosest, kus mälestusi jagavad kaasaegsed ja kus esimesed 23 lehekülge on Viljandi koolinõunik Mart Raud pühendanud J.Laidoneri suguvõsale. Lühikokkuvõtte sellest koos suguvõsa redeliga järgnevalt avaldamegi. 1782.a. revisjoni aktis seisab, et Viljandimaal Viiratsi vallas Kurika külas (edasine Mäeltküla) Laidu talus elas peremees Laidu Aadu Tõnis, kelle naiseks oli sama küla Kiisa peremehe tütar Ann. Revisjoni andmete järgi on Laidu Tõnis Aadu poeg sündinud 1739.a ja tema naise kohta peaksid andma täpsemaid andmeid Viljandi Kõpu koguduse kirikuraamatud, ent kahjuks ei ulatu need kaugemale kui 1780. aastani. Tuli hävitas koguduse arhiivi. Seega tuli leppida vakuraamatute ja teiste kaudsete ürikutega.
Mees hakkas saabuma aina lähemale oma hotellile ,kuid enne tuli läbida väike tunneli alune käik. Seal see kõik kohutav oligi saanud alguse...Soomlane tundis algul väikest tõuget vastu õlga ja hakkas ümber keerama ,et aru saada ,kes teda riivas. Märkas ta kolme tumedas jakis meest. Kaks keskealist ja üks veidi noorem. Need olid vene keeles midagi öelnud käskival ja kurjal toonil ,kuid soomlane ei saanud aru. Üks meestest võttis kurika selja tagant ja teised kaks piirasid soomlase ümber. Mehele virutati kurikaga jalgadesse ,nii et soomlane kukkus hetkega asfaltile maha. Kaks meest hakkasid sorima mehe taskutes ,leides sealt pungil rahakoti täis eesti-ja euro rahatähti. Järgmisena leidsid käe pealt väärtusliku käekella. Soomlane sai end kuidagi rabeleda kätest vabaks ja lõi üht ründajat näkku. Kuid seda poleks ta pidanud tegema , kuna see löök sai temale saatuslikuks
Viimasel ajal kasutatakse ka nöörist punutud peenikest köit, sest karabiinid purunevad väga kergelt. Kurikaid kasutatakse paaris, s.t. võimlejal on käes kaks kurikat, mis peavad terve kava vältel olema liikumises. Kurikatega sooritatakse "veskeid", zongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid nii ühe- kui ka kahekaupa. Kurikad on valmistatud puust, plastist või kummist. Nende pikkus on 40-50 cm, kurikapea diameeter maksimaalselt 3 cm ja ühe kurika miinimumkaal 150 grammi. Võimlejate kavad koosnevad kehaelementidest ning vahendi käsitsemise elementidest. Kehaelemendiks loetakse hüppeid, pöördeid, tasakaalu- ja painduvuselemente. Kehaelemente võib kavas olla 12. Vahendi käsitsemise elementideks loetakse viskeid, lahtilaskmisi, veereid, läbihüppeid, eri kehaosadel tiirutamisi, põrgatusi jms. Hüpitsakava koosneb 12st kehaelemendist. Nendest 8 peavad olema hüpped, ülejäänud 5 elementi võib võimleja ise valida.
omavahel karabiiniga. Viimasel ajal kasutatakse ka nöörist punutud peenikest köit, sest karabiinid purunevad väga kergelt. Kurikaid kasutatakse paaris, s.t. võimlejal on käes kaks kurikat, mis peavad terve kava vältel olema liikumises. Kurikatega sooritatakse "veskeid", zongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid nii ühe- kui ka kahekaupa. Kurikad on valmistatud puust, plastist või kummist. Nende pikkus on 40-50 cm, kurikapea diameeter maksimaalselt 3 cm ja ühe kurika miinimumkaal 150 grammi. Võistlusmäärused Individuaalvõistlustel kasutatakse viit võimlemisvahendit - rõngas, pall, kurikas, hüpits ja lint. Iluvõimlemisrühmad võistlevad kahe kavaga. Ühes kavas kasutatakse 5 linti ja teine kava sooritatakse 2 palli ja 3 rõngaga. Aastatel 2009 - 2012 on individuaalvõistlustel võistlusvahenditeks hüpits, rõngas, pall ja lint
aastal. Mängu põhimõte Mängijaid on kaks üheksaliikmelist võistkonda. Vanusest mängivad lapsed ja täiskasvanud. Pesapalli varustuse kuulub: pesapallikurikas ja pall, spetsiaalne kaitsevarustus, kindad, kiivrid jm;püüdjale ka kere-ja säärekaitsmed ning kaitsemask; meeskonna vormiriietus ja kingad. Pesapalli on mäng. Mida õigepoolest ei saa mängida lihtsalt niisama kuskil platsil vaid pesapalli mängitakse suurel väljakul. Pallimine, samuti kurika kasutamine nõuab osavust ja harjutamist, siin läheb vaja treeneri abi. Pesapalli mängitakse suurel väljakul. Väljakul mängitakse nelinurkne ala,mille sees asub eesväljak, sellest väljapoole jäävad tagaväljak ja vaheala ehk jooksurada. Nelinurga kolmes tipus on pesad, neljandassöödulaud (kodupesa)ja püüdja ala. Nelinurga keskel, 18 meetri(60jala) kaugusel, on spetsiaalne söödukoht. Siit viskab söötja kaitsjale.
Viimasel ajal kasutatakse ka nöörist punutud peenikest köit, sest karabiinid purunevad väga kergelt. Kurikaid kasutatakse paaris, s.t. võimlejal on käes kaks kurikat, mis peavad terve kava vältel olema liikumises. Kurikatega sooritatakse "veskeid", zongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid nii ühe- kui ka kahekaupa. Kurikad on valmistatud puust, plastist või kummist. Nende pikkus on 40-50 cm, kurikapea diameeter maksimaalselt 3 cm ja ühe kurika miinimumkaal 150 grammi. Võistlusmäärused Iluvõimlemisrühmad võistlevad kahe kavaga. Ühes kavas kasutatakse 5 linti ja teine kava sooritatakse 2 palli ja 3 rõngaga. Individuaalvõistlejatel on kava pikkuseks 1.15 kuni 1.30 min., rühmkava pikkuseks on 2.15 kuni 2.30 min. Võisteldakse muusika saatel. Kasutada võib mitmekülgset instrumentaalmuusikat ja lauluga muusikat, kuid muusikapala sees ei tohi olla sõnu, võib olla vaid ümin.
Egiptuse naised armastasid õlut maitsestada ja lõhnastada näiteks nelgi, köömnete, ingveri ja mürriga. Sealkandis tehti õlut magusamaks näiteks datlimahlaga. Õlu oli populaarseks joogiks Rooma leegionäride seas. Üksvahe peeti õlut isegi roomlaste rahvuslikuks joogiks! Caesar tundis õlle võidukäigu üle muret ning püüdis õlle tarbimist reguleerida, et ka veinile roomlaste toidulaual ruumi jääks. Keltidel oli õllele pühendatud jumal, kelle nimeks Sucellus. Teda kujutati kurika ja kruusiga. Roomlastel oli õllejumala rollis Ceres, kes oli ka viljajumalaks. Õllejumal Ceres ning veinijumal Bacchus jätkavad omavahelist võistlust ka tänapäeval. Eesti talupoegade peamiseks joogiks kuni 15. sajandini oli mõdu ja alles 16. sajandist hakkas valitsema õlu. Õlut pruuliti taluperedes kõigi olulisimate pühade ja perekondlike tähtpäevade puhul. Arvatavalt oli jõuluaegne ja jaanituleäärne õllejoomine omaette püha rituaal, mis pidi
jooksja jaoks vaba.. Vajalik Selleks et pesapalli mängida, ei ole vaja palju vahendeid: üks lapike enam-vähem siledat maad, väike pall, neli pesa ja kurikas, millega palli lüüakse. Kõige lihtsamate löögivahenditena võib algajate mängus kasutada ka tennisereketit või kätt. Kõige sobivam on algajatele pehme kattega kurikas, mida spordivahendite müüjad ka pakuvad. Pehme kurikas aitab vältida võimalikke vigastusi, mis võivad tekkida kurika tahtmatust viskamisest pärast lööki. Pall peaks olema tennisepallist natuke suurem kummipall, mida on mugav püüda ja visata. (Päris pesapallis kasutatakse palle, mis on kõvad nagu kivi ja püütakse neid spetsiaalsete kinnastega.) Pesapalliväljak on ruudukujuline ning pesad asetsevad väljaku nurkades. Pesade vahe on algajatele 15-16 m. Mänguoskuste arenedes saab pesade vahet suurendada. Pesad on 42-
Eestis mängivad kriketit nii noored kui ka täiskasvanud. Eestis on 7 kriketiklubi.(2) Sellest juttu allpool täpsemalt. Kriket Kriketit mängitakse ringjal muruplatsil. Platsi keskel asub väiksem umbes 22 jardi (20m) pikkune väljak, mis on kõva ja lame riba maad. (1) Väljaku kummaski otsas asub puuvaiadest värav. Mängija ühest meeskonnast (söötja) viskab palli ühest väravast teise. Mängija vastasmeeskonnast (lööja) proovib kurika abil hoida ära palli lendamise vastu väravat. Teine lööja seisab söötjapoolses väravas oodates.(1) Kui lööja lööb palli kurikaga, võib ta joosta teise väravasse ja vahetada sealse lööjaga kohad. Nii võidab ta jooksu (punkti). Lööja meeskond püüab koguda nii palju jookse kui võimalik, samal ajal kui söötja meeskonna liikmed toimetavad palli ühte väravasse. Kui pall lööb väravat samal ajal, kui lähim lööja veel jookseb, siis on see lööja mängust väljas
Need peavad olema pöörded, tasakaalu, hüppe ja painduvuselemendid. Need võiksid olla arvult proportsionaalselt jaotatud. Lint koosneb 12st kehaelemendist. Lindi kava esitamiselt peab silmas pidama, et lint on pöörete vahend ja sellest tulenevalt peab kava olema 8 pööret ehk tuuri. Lint peab olema kava vältel võrdselt vasakus ja paremas käes. Kurikakava koosneb 12st kehaelemendist. Kavas peab olema 8 tasakaalu elementi. Võimleja kasutab korraga kahte kurikat. Kahe kurika viskamisel saadakse paremad hinded. Rühmkava koosneb samuti 12st kehaelemendist. Kavas tehakse viis vahendi vahetust. Rühmkavas on oluline sooritada elemendid samaaegselt või kaanonina. Hindamine Kavasid hindavad kolm kohtunike brigaadi. D1 ja D2 brigaadides on 2 kohtunikku ja teistes 4 kontunikku. Kokku on 12 kohtunikku. Lisaks on veel kaks piirikohtunikku, kes vaatavad, et võimlejad ei ületaks võistlusväljaku piiri. Kui võimleja ületav võistlusväljaku piire, võetakse
veeres. Võistlus lõpeb siis, kui juhtmängija on jõudnud palliga tagasi rõngasse. KOLGA –JAANI VÕISTLUSED 2000. A. I TEATEVÕISTLUS Vahendid:2 kurikat, 2 kastikest, võimlemismatt, stardipostid Stardis on tüdrukud ühel pool korvpalli otsajoone taga , poisid teiselpool. Raja keskel on võimlemismatt, mõlemal võrkpalli ründejoonel kastikesed. Alustab tüdruk, jookseb esimesel ründejoonel asuva kastini, võtab sealt kurika ja viib teise kasti, tulles tagasi sooritab matil tireli ette ja võtab kastist teise kurika ning viib selle ka teise kasti, jookseb edasi annab ümber pöördeposti teate edasi poisile, kes sooritab sama tegevuse vastupidises suunas. II TEATEVÕISTLUS Vahendid: 1kg topispall, 2 kastikest, tunnel(~ 4 m pikk), saalibändikepp, klots (4x4x4 cm), pöördetähis Võistleja läheb vähikõnniga jalad ees ja topispall kõhu peal 5m kaugusel oleva kastini, puudutab
Selline lahendus on sobiv nii lapse kui ka vabatahtliku jaoks. Valitud tegevus voib olla midagi vaga lihtsat, naiteks lapsega pargis jalutamine või tema kaasamine skautide rühma või jalgpallimeeskonda. Downi sündroomiga lapsed võivad sageli osaleda normaalsetele lastele mõeldud sportlikes tegevustes - mõistagi eeldusel, et ürituste korraldajad on valmis vajalikke muudatusi sisse viima. Naiteks võib Downi sündroomiga laps suurema kurika olemasolul edukalt pehmepalli mangida. Peale selle voib ta olla punktilugeja voi varustuse eest vastutaja. Tuleb jälgida, et võetud ülesanded aitaksid lapse enesehinnangut tõsta, mitte vastupidi. Paljudele lastele meeldib koos teiste omasugustega mingi kindla alaga tegeleda. Praegusel ajal pakutakse puuetega lastele palju erinevaid huvitegevusi - ujumine, ratsutamine, tantsimine, draama, keegel ja matkamine tunduvad olevat Downi sündroomiga laste hulgas kõige populaarsemad
· Didaktilised monoloogid, mis moodustavad vanasõnade, loodushäälendite ja monoloogiliste lühijuttude lõikeala. Siin jagavad mitmesugused kodu- ja metsloomad, putukad, aga ka elutud asjad teavet enda kohta ja/või õpetusi enda kohtlemiseks: Sääsk ütlenud: "Parm pask jaaniäini, mina mees mihklipäini!"; Hobune ütelnud: "Ennem sõidan sõjateed kui saajateed" (viide võiduajamistele pulmasõidul); Lammas ütelnud: "Sigigu silmapesijad, kadugu tutiniitjad!"; Täi ütelnud: "Kurika all kuulan, pajas paisun, aga saunaleil on hingevõtja"; Paastukuu ütelnud küünlakuule: "Oleks mina sinust olema, ma võtaks kõik põnnpead põrandale, naese käed leevaastja ja koera küüsed künnisele, aga ma ei saa, mu teine silm jookseb vett"; Ahi olevat vanast ütelnu: "Kui leivad välja võtad, siis viska tükk puid minu suu jahutuseks!" Uurijad on korduvalt tähele pannud, et vanasõnad räägivad üksteisele vastu: mida ühes jaatavad ~ käsivad, seda teised eitavad ~ keelavad
annaabi.ee 
