oleks ka mõisnikele endile majanduslikult kasulik. Teiste sotsiaalpoliitiliste küsimuste arutamine ja praktilised ettepanekud Kästileti maiskonna staatust ja vehekorra küsimust rüütelkonnaga. Hupel kirjutas veel luksusest. Käsitletakse sotsiaalset viletsust, Eesti- ja Liivimaa talupoegade näljahäda, kartulikasvatust, metsandust, viinapõletamist. Topograafilised, kiriku- ja kultuuriteemalised artiklid Kuna Kuramaast kirjutas Hupel oma topograafias vähe, siis ajakirjas käsitles ta ka seda. Ajakirjas käsitles ta ka Liivi- ja Eestimaa mõisate õigustest. Vaatleb hindade arengut aastatel 1756-1796, Baltikumi mõisamajanduse hoogsa tõusu perioodil. Hupeli hinnangul tõusid hinnad sellel ajal kaks kuni neli korda. Kirjutab Läänemere provintside halduse ja seaduste kohta. Pühendas muidugi tähelepanu kirikutemaatikale. Võttis sõna vennastekoguduse liikumisest. Suhtus nendesse heatahtlikult
kartis Vene-Saksa separaatrahu. Sõda idarindel 1914-17'. Pärast Gumbinneni lahingut 1914' ning Ida- Preisimaalt taandumist saavad venelased lüüa kindralooberst von Hindenburgilt. 26-30.08.1914 Tannenbergi lahing – Vene armee piiratakse sisse. 6-16.09.1914 lahing Masuuria järvede ääres – venelased taanduvad Ida-Preisimaalt. Üldiselt sõdis Ida-Euroopas, natukene Türgis ja Balkanil. Lõpptulemusena kaotas territooriume. 03.03.1918 Brest-Litovski rahu, kus loobus Liivimaast, Kuramaast, Leedust, Eestist ja Poolast; Soome ja Ukraina tunnustamine sõltumatu riigina; reparatsioonid. See kestis 8 kuud, kuni Saksamaa taganes. Oluline oli, sest nimetatud alad läksid Saksamaa kontrolli alla. Vene revolutsioon (Suur Revolutsioon). 1917. Revolutsioonilised rahutused tekivad pärast Brussilovi edutuid pealetunge. Kasvab rahva rahulolematus (sõja kestmine, toitlustamisprobleemid) ja algavad massilised meeleavaldused. 23.02 | 08.03
keskriikidega. o Brest-Litovski ajutine relvarahu 15.12.1917. o Saksamaa läbirääkimised Ukrainaga. (Venemaa ärritub) o Algab Saksamaa massiivne pealetung idarindel: Veebruar 1918 okupeerib Saksamaa Põhja-Baltikumi. - 1918 kevadtalvel sakslased on vallutanud idas Poola, Baltikumi ja Ukraina.' Brest-Litovski rahuleping 3.3.-18 Sellega Nõukogude Venemaa: Loobus Poolast, Leedust ja Kuramaast. Lubas tühjendada oma sõjaväest Liivimaa ja Eesti kubermangud. Kinnitas Soome ja Ukraina iseseisvuse. Lubas keskriikidel osta Vene tooraineid. Sakslaste jaoks väga soodne. Sakslased viivad oma parimad rügemendid idast läänerindele. - Täiendused Berliinis (27.08.1918) o Venemaa loobus Eestist ja Lätist Saksamaa heaks. o Nõustus maksma Saksamaale sõjahüvitise kuldmarkades.
Mingit reaalset tulemuse sellel protestikirjal ei olnud, sest vallaametnikud pidid siiski jääma kohale ja kirjutama alla palvekirjale Saksa keisrile. Balti maanõukogu, kus oli lisaks Eesti- ja Liivimaale esindatud ka Riia linn ja Lääne-Eesti saared. See maanõukogu võttis vastu veelgi kaugemale ulatuva vastu - paluti, et saksa keiser osutaks abi Balti maariigi loomisel. Balti maariik pidi hakkama koosnema Eestimaast, Liivimaast, Kuramaast. Nähti ette, et Balti maariik saab olema konstitutsiooniline monrhia. Kõik need dokumendid edastati Berliini Saksamaa valitsusele ja jäädi ootama positiivset vastust. Baltisakslaste õnnetuseks said teada, et see pole sugugi lihtne - Saksa välisministeerium kartis tõsiseid komplikatsioone, mis võiks tekkida seoses sõlmitud Bresti rahulepingu tingimustega. Ka vasakpoolsed Saksa riigimehed seisid Balti maariigi vastu, sest leidsid, et see ei ole niivõrd kohaliku rahva
Poolakad said selle esttada, Crisptoh vangistatakse ja viiakse Poola. Võitlus Liivimaa pärandi eest Põhjamaade 7a sõda, kus Rootsi vastu sõdivad kõik peale Venemaa. Raske aeg. Jätkuvad Poola- Vene sõjad. 1570a puhkevad ka Vene-Rootsi sõjad. Vaheaegadega sõditakse järgnevad 25 a. Sõdade aeg siiski üsna tõsine. Liivimaa on ära jaot nelja suure riigi vahel jaot-Venemaa( Kagu Eesti), Poola ( Ordu ja peapiiskopi ala, ilma riia linnata.Ülem Kuramaast on saanud justkui hertsogiriik ,juid vasallina allub siiski Poola kuningale) , Rootsi ( Tallinn ja Tallinna vahetu ümbrus), Taani( Saared). Moskvalasi pidasid liivimaalased peamiseks vaenlaseks.ALlutamine oli kaitse otsimine, et uued tulijad võitleksid Venemaa vastu.Riigid omavahel olid konfliktist, kuid tegelikult tegid kohati siiski koostööd. Eerik XIV ( Rootsi) soovib hoida rahu Venemaaga. Harju ja tln rüütelkond on sellest üllatunud,
Riiale alistuma kuralased. Kuid asjaolud muutusid, kui kardinal Otto otsustas piiskopitüli Nikolause kasuks (Magdeburg). Baudouin reisis paavsti juurde ja hankis enesele 1232. aasta alguses rea privileege - legaadivolitused Liivimaal ja naabermaades; eluaegne Zemgale piiskopkond ja Kuramaa. Ülesandeks oli nõuda tagasi alad Eestis, mis pidanuks kuuluma paavsti esindaja kaitse alla. Baudouin saabub taas Liivimaale 1233. aastal. Mõõgavendade ordu oli haaranud osa Kuramaast ja keeldus tagastamast. Legaat üritas võtta üle Tallinna mõõgevendade kontrolli alt, kuid ta sõjamehed said lüüa ning Baudouin lahkus ning pani orduvennad kirikuvande alla. Liivimaa jagunes kahte leeri: 1) Baudouini vastasteks olid Mõõgavendade ordu, Riia piiskop Nikolaus ja Riia linn, 2) Legaadi toetajaks oli piiskop Alberti suguvõsa (Tartu piiskopkond), osa Riia toomkapiitlist, tsistertslased, mõned vasallid, Lodede suguvõsa, mõned eestlased ja kuralased
rahulepingule. Jaan Tõnisson saadeti aga pärast enamlastevastase meeleavaldamise organiseerimist maalt välja. Eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt, peamiseks organiks oli Maapäeva Vanematekogu, kuhu kuulusid tähtsamad rahvuslikult meelestatud poliitikud. 1917. aasta lõpus asusid aktiivselt tegutsema ka Eesti- ja Liivimaa rüütelkonna juhid, soovides moodustada Eesti- Läti- ja Kuramaast Saksamaaga personaalunioonis Balti hertsogiriigi. Rüütelkondade esindajad leidsid, et kuna Eestimaa esindaja rüütelkonnaga sõlmitud 1721. aasta Uusikaupunki rahulepingu tingimusi on rikutud, võivad nad Venemaa võimu alt legitiimselt lahkuda, ning esitasid palve Saksamaa keisrile, et see võtaks Balti kubermangud enda kaitse alla. Eestimaal aga revolutsiooniliselt meelestatud sõjaväelaste toel reaalset võimu omavad
füüsik ja majandusdoktor. Kuulub samasse parteiise kuhu president. Põhiseadusega on paika pandud läti vabariigi lipp ja vapp.(puna-valge-punane) vapp- punane lõvi parem-Kuramaa kubermang hõbedane greif -Liivimaa kubermang tõusev päike- Läti Vabariigi algus+kuldne tulevik 3 tähte sümboliseerivad 3 ajaloolist piirkonda. Jaguneb 4 ajalooliseks piirkonnaks. Kõige läänepoolsem- Kuramaa (Kurzeme),paikneb mererannikul(on täheke vapil) Kuramaast ida poolt lõunasse- Zemgale Põhja poolt Väina jõe mererannikul Liivimaa(Vidzeme)(täheke) Väina jõest põhjas 'Latgale(täheke) 27 rajooni 2009- teostus haldusreform al.2009 a. On 1-astmeline kohalik omavalitsus. Kogu läti ala jaguneb 110 piirkonnaks Novads,millele lisandub 9 omavalitsuslikku linna.Esialgu oli vastuseis haldusreformile tugev. Tegelike linnade arv on 77, enamik väikelinnad, mis kuuluvad nende eelmainitud omavalitsuste koosseisu. Suuremad linnad
samamoodi kui Eestimaa kubermang. Landesrat esindas nii eestimaa kui liivimaa kubermangu, Lääne-Eesti saari ning Riia linna. 12.04 Maanõukogus olid esindatud 58 baltisakslast, 13 eestlast ja 11 lätlast. Maanõukogu pöödrus jälle saksa keisri poole, tänades teda eesti- ja liivimaa ,,vabastamise" eest ning palus, et saksamaa jätkaks sõjalist kaitset ning aitaks kaasa eesti- ja liivimaa lahutamisele ve küljest ning et sa keiser aitaks luua eestimaast liivimaast ja kuramaast konstitutsioonilis-monarhistilku riigi, mis oleks lõdvalt seotud saksamaa keisririigiga. See saigi baltisakslaste peamiseks eesmärgiks. Vastavad otsused saadeti Berliini, kuigi seal pm toetati, kuid asi hakkas venima. Kõigepealt oli küsimus Bresti rahulepingus. Eestimaa ja Liivmaa oli ju jätkuvalt Venemaa koostisosas ning Saksa valitsusel ei olnud nende üle otsustusõigust. Teiselt poolt leidus saksa riigipäeva saadikute hulgas jõude, kes said baltikumis toimuvast üsna hästi aru
annaabi.ee 
