Kiudkultuurid: Kohvipuu – pärit etioopiast, üle 50 liigi, 2/3 o Tootjad: Ecuador, Brasiilia, India puuvillapõõsas – pehmekiuline, soojemas kasv. Ladina-Ameerikas. Kõige levinum TAIM PÄRITOLU MILLISES “Arabica” sort REGIOONIS kliimas, vill kuprast TÄNAPÄEVAL lina – parasvöötme kiukultuur, lõuna pool Arvestuseks: kui täpikest pole Etioopia KASVAVAD peal, pole kohvikasvatamise kaart kasv
· ei vaja alati triikimist - sirgestub ise, · talub päikesevalgust ja enamikke kemikaale. Hooldus: · elektiseerumisel kasutada antistaatikut, · pesta 40° C juures , sageli piisab loputusest, · triikimist enamasti ei vaja kuid vajadusel võib triikida keskmisel temperatuuril, · ettevaatust! kuuma triikrauaga triikikimisel toode sulab. Puuvill ... on looduslik taimne kiud mida saadakse puuvillataime kuprast ja mille looduslik värvus on valge. Kasvatatakse soojas päikeselises kliimas. Puuvillased kangad on teksa, mitmed tööriide kangad, sits, batist, flanell, frotee, samet, jne. Puuvillasest kangast tehakse ka aluspesu ning segatakse sukkpükste niidi hulka. Omadused: · pehme, · nahasõbralik, · mugav, · vastupidav, · kergesti pestav, · suurepärase imamisvõimega, · kvaliteet sõltub töötlemise kvaliteedist. Hooldus:
päikese käes, leotatakse vees ja kuivatatakse uuesti. Valmis vürts kujutab endast valgeid kolmekandilisi kupraid. Kardemon on hinnatud vürts nii Lääne- Euroopa kui Vene köögis ning kuulub peaagu kõikide vürtsisegude koostisesse. Iseseisvalt kasutatakse seda peamiselt pagaritööstuses mitmesuguste keekside, küpsiste, präänikute, magusate pirukatäidiste maitsestamiseks. Eriti hästi sobib kohvi sisaldavatesse toodetesse (näiteks kohvitort). Kardemon on tugev vürts - ühest kuprast piisab 1kg taigna või hakkliha maitsestamiseks. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Loorberileht Loorber on loorberiliheliste sugukonda kuuluv igihaljas põõsas või madal puu, mis pärinev Vahemeremaade idaosast ja Väike- Aasiast. Kultuurtaimena kasvatatakse Lääne- ja Lõuna-Euroopa maades, Põhja-Aafrikas ja Lähis-idas. Vürtsina kasutatakse loorberi väikseid või kuivatatud lehti ja vilju (loorberi mari),
Suguline paljunemine toimub eoste abil Vegetatiivne paljunemine: - keha tükkidest regenereerumine - paljude taimede teke ühest eelniidist - spetsiaalsete paljunemisvahendite abil (sigikehad, sigioksad, siginiidid) Hmk helviksammaltaimed (Marchantiophyta) Helviksasambla keha on lapik tallus v. koosneb lapikutest lehtedest ja vartest. Kahekojaline taim. Sporogooni kupra sees arenevad eosed (n) ja steriilsed rakud elateerid, mis aitavad eostel toituda ja hiljem suruvad valminud eosed kuprast välja Niiskust imab kogu pinnaga Õhulõhed mittesulguvad Hmk kõdersammaltaimed (Anthocerothophyta) Meenutavad helviksamblaid, gametofüüt on lihtne dorsoventraalne tallus, ainult sporogoonid (eoskuprad) on püstised, piklikud, pulga- või sarvekujulised Maailmas 100 liiki, Eestis kaks Hmk lehtsammaltaimed (Bryophyta) Keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest. Mõnel liigil algelised juhtkoed Varre tipus kolmetahuline kiirdrakk (algkude)
Viimast tüüpi leherakke nimetatakse hüalotsüstideks. Hüalotsüstid võivad koguda ja säilitada väga suuri veehulki, mis ületavad taime enda massi 30-40 korda. Gametofüüdid võivad olla ühe- või kahekojalised. Anteriidid tekivad külgharudel lehekaenaldes. Neid katvad lehed on punaka värvusega. Arhegoonid asetsevad teistest lühematel harudel. Spermatosoidi ja munaraku ühinemisel tekib sügoot, mis annab alguse diploidsele faasile sporogoonile. Sporogoon koosneb jalast ja kuprast. Jalg on lühike, sibulakujuline, kuid kui eosed on valminud, pikeneb gametofüüdi varre tipp tugevasti (ebajalg) ja tõstab kupra üles. Kupra keskelt kasvab üles ümmargune sammas, mida katab mütsina sporogeenset kudet sisaldav eoskott (sporangium). Kupra sein on tugev, mitmekihiline. Pealmises, klorofülli sisaldavas kihis on hulk väljaarenemata õhulõhesid. Kupar on kaetud kaanega, mis eoste valmimisel avaneb ja eosed pudenevad laiali. Elateere ei ole
Katteseemnetaimedel aga vastupidi: gametofüüt on lühiealine, lehtedega elutüklifaasiks on neil hoopis sporofüüt. Sporofüüt – elutsükli diploidses (kromosoomikompleksti kahekordsus raku kromosoomistikus) faasis olev taim. Õistaimedel moodustab sporofüüdifaas taimese elutsükli peamise osa. Sammaltaimedel on aga sporofüüt lühemaealine, selle moodustab eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Sporofüüt koosneb jalast ja kaanega kuprast. GAMETOFÜÜT SPOROFÜÜT JUHTKUDE Nõrk Ksüleem ja floeem JUURED - Olemas JUUREKARVAD ~risoidid Olemas KUIVAKINDLUS Passiivne Aktiivne
EOSTAIMED SOONTAIMED SOONEOSTAIMED LEHTSOONEOSTAIMED 21. Gametofaas, sporofaas Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist ( gametofaasi ) ja mittesugulist ( sporofaasi ). Sammaltaimede arengutsükkel 22. Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad Helviksasambla keha on lapik tallus v. koosneb lapikutest lehtedest ja vartest. Kahekojaline taim.Sporogooni kupra sees arenevad eosed (n) ja steriilsed rakud elateerid , mis aitavad eostel toituda ja hiljem suruvad valminud eosed kuprast välja. Niiskust imab kogu pinnaga. Õhulõhed mittesulguvad KõdersambladMeenutavad helviksamblaid, gametofüüt on lihtne dorsoventraalne tallus, ainult sporogoonid (eoskuprad) on püstised, piklikud, pulgavõi sarvekujulised Maailmas100 liiki, Eestis kaks; nt põldkõdersammal Lehtsamblad Hmk lehtsammaltaimed ( Bryophyta ). Keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest. Mõnel liigil algelised juhtkoed. Varre tipus kolmetahuline kiirdrakk (algkude)
Sporofüüt elutsükli diploidses (kromosoomikompleksti kahekordsus raku kromosoomistikus) faasis olev taim. Õistaimedel moodustab sporofüüdifaas taimese 15 elutsükli peamise osa. Sammaltaimedel on aga sporofüüt lühemaealine, selle moodustab eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Sporofüüt koosneb jalast ja kaanega kuprast. GAMETOFÜÜT SPOROFÜÜT JUHTKUDE Nõrk Ksüleem ja floeem JUURED - Olemas JUUREKARVAD ~risoidid Olemas KUIVAKINDLUS Passiivne Aktiivne LEHED Pole / väikesed lihtsad Varieeruvad
t. sambla taim on haploidne, sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Esindajad 1. Klass kõdersamblad 2. Klass helviksamblad e. maksasamblad (Maksasambla keha on lapik tallus v. koosneb lapikutest lehtedest ja vartest. Niiskust imab kogu pinnaga, õhulõhed mittesulguvad) 3. Klass lehtsamblad (Keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest. Varre tipus kolmetahuline kiirdrakk. Sporofüüt koosneb jalast ja kaanega kuprast. Perek. turbasammal ja karusammal Hõimkond ositaimed: iseloomustus - Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis. Üks sugukond ühe perekonnaga. Rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad. Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Oksad männasjalt. Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes. Eosed eospeades. Eelleht maapealne. Esindajad. mets-, põld-, aas,- raudosi
Viimast tüüpi leherakke nimetatakse hüalotsüstideks. Hüalotsüstid võivad koguda ja säilitada väga suuri veehulki, mis ületavad taime enda massi 30-40 korda. Gametofüüdid võivad olla ühe- või kahekojalised. Anteriidid tekivad külgharudel lehekaenaldes. Neid katvad lehed on punaka värvusega. Arhegoonid asetsevad teistest lühematel harudel. Spermatosoidi ja munaraku ühinemisel tekib sügoot, mis annab alguse diploidsele faasile sporogoonile. Sporogoon koosneb jalast ja kuprast. Jalg on lühike, sibulakujuline, kuid kui eosed on valminud, pikeneb gametofüüdi varre tipp tugevasti (ebajalg) ja tõstab kupra üles. Kupra keskelt kasvab üles ümmargune sammas, mida katab mütsina sporogeenset kudet sisaldav eoskott (sporangium). Kupra sein on tugev, mitmekihiline. Pealmises, klorofülli sisaldavas kihis on hulk väljaarenemata õhulõhesid. Kupar on kaetud kaanega, mis eoste valmimisel avaneb ja eosed pudenevad laiali. Elateere ei ole
Osa varrelehti ligistub võsutipus rõhtsaks kollakaks pinnaks, mille peal on näha väikeseid kollakaid õisi või vilju. Õisi ümbritsevad kollakad kõrglehed muutuvad pärast õitsemist uuesti roheliseks. Õied on ilma kroonlehtedeta, õie katteks on tupplehed ja nendest seespool lihakad meenäärmed. Õitseb aprillis, mais; viljaks on kupar, mis avaneb kausikesena, milles tumepruunid läikivad seemned. Seemned pritsitakse kuprast välja vihmatilkade poolt esineb omapärane vihma-puistlevi. Kasutamine: rahvameditsiinis on kasutatud lepiklille keedist köha, palaviku ja muude haiguste vastu. Keskajal, lähtudes lehe kujust, peeti põrnahaiguste ravimiks. Seemned on mürgised. KÕRVENÕGES Urtica dioica; nimest: Urtica kõrvenõgese ladinakeelne nimi, sõnast urere kõrvetama; dioica kahekojaline. Sugukond nõgeselised.
annaabi.ee 
