20. Suurte mullatööde tulemusena kujundati sinna esmalt paistiik, mille kaldale hakati ehitama esinduslikku peahoonet, osalt kahekorruselist, osalt koguni kolmekorruselist. (mõisa peahoone) (Peter Gustav von Stackelberg) 4 Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal – selle kassettlae ükski rosetirida ei kordu, algselt oli see ruum mõisaomanike portreegalerii. 1919. aastal mõis võõrandati Karl Otto von Stackelbergilt ning neile jäeti kasutada Vana-Riisipere. 1921. aastal rajati mõisa piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik, mis tegutses lastekoduna mõisahoones kuni 1984. aastani. Edasi jäi peahoone pikalt lagunema, kuni ta 1990. aastate lõpul eravaldusse siirdus.
· Toomkiriku (gooti stiilis!) varemete kooriosast ümberehitatud raamatukogu (1807) Klassitsismiajal ehitati Eestis ka rohkesti mõisaid. Püstitati nii päris uusi kui ehitati ümber vanu. Kuna mõisamajandus arenes, mõisnike rikkus kasvas ja mõisahooned muutusid suuremaks ning uhkemaks. Täiusliku ilme saavutas mõisahoone ansamblis koos kõrvalhoonete ja pargiga. Näited: · Riisipere mõis (väga suur, stiilne, ilus Valge saal) · Saku mõis · Pirgu mõis (väike, ilus, kuppelsaal) · Hõreda mõis (keskosas ilus kuppelsaal. Säilinud seinamaali katkeid) · Kolga mõis (võimas sammaseeskoda. Säilinud on ka kõrvalhooned) · Räpina mõis (ilus hoone, liigirohke park) Pargiarhitektuuris võimutses 18. sajandi lõpul inglise stiil, mis rõhutas vabadust, loomulikkust ja looduslähedust. See oli vastand varasemale, barokiga seotud rangele ja korrapärasele prantsuse stiilile. Mõisapargis olid tähtsal kohal
aadlisuguvõsaga Baltimaal. /2, lk 5/ 1821. aastal valminud mõisa peahoone on Eesti kõrgklassitsismi tippteoseid nii sise- kui ka väliskujunduses. Hoone keskosas asub võimas ja rikkaliku dekooriga kuue sambaga astmikfrontoon. Eenduvaid ning ülejäänud hoonest kõrgemaid külgrisatliite kroonivad lamedad kolmnurkfrontoonid. Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal selle kassettlae ükski rosetirida ei kordu, algselt oli see ruum mõisaomanike portreegalerii. 1919. aastal mõis võõrandati Karl Otto von Stackelbergilt ning neile jäeti kasutada Vana- Riisipere. 1921. aastal rajati mõisa piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik, mis tegutses lastekoduna mõisahoones kuni 1984. aastani. Edasi jäi peahoone pikalt lagunema, kuni ta 1990te aastate lõpul eravaldusse siirdus. /1/ 2. Hoone seisund
Veneetsia ehituskunst Sealseks kuulsamaks meistriks oli Palladio, kes võttis suuresti eeskuju antiikarhidektuurist. Matemaatilise täpsusega on ta järginud sümmeetria ja harmoonia põhimõtteid. Erilist rõhku pani ta sammaste kasutamisele. Palladio mõjutas kõvasti arhitektuuri arengut. Tema loomingust mõjutatud stiili nim. palladianismiks. Villa Rotondat loetakse Palladio loomingu kõrgpunktiks. Hoone sees asub ringikujuline kuppelsaal, hoone välisküljed on identsed. Rotonda tähendab ümmargust, nime saanud oma ümmarguse keskosas asetseva kupli all oleva ümmarguse saali järgi. Skulptuur Kuulsamateks teosteks on Michelangelo skulptuurid, näiteks 1504.a valminud 5,5 m kõrgune Taaveti figuur, kes esindab tahtejõulist vägilast, kes on valmis otsustavaks heitluseks. Teine oluline skulptuur on Michelangelo teos Rooma Peetri kirikus, nimega ''Pietà''.
a. pommitamisel. 1957-71 rekonstrueeriti ilma kuplita. Esimene parlamendiistung toimus taas 1990.a. Kupli ehitas uuesti üles inglise arhitekt sir Norman Foster. See avati 1999.a. aprillis, on klaasist ja 40m kõrgune. Neue Wache 1816-17 arhitekt Karl Friedrich Schinkel (1781-1841), oli kuninga vahtkonna peakorter. 1960.a. muudeti fasismi ja militarismi ohvrite mälestusmärgiks. Altes Museum 1822-28 arhitekt K.F. Schinkel. Vanuselt teine muuseum Saksamaal. Avati taas 1966.a. Keskne kuppelsaal on ehitatud Rooma Pantheoni eeskujul. Berliini teatrimaja Müncheni glüptoteek München - Isari Ateena (kunsti- ja kultuurikeskus). 1816-30 Leo von Klenze. propüleed Antikensammlungen MÕISTED: apoteoos - Vana-Kreekas ja Roomas esivanemate, kangelaste jt. jumalikustamine ja sellega ühenduses olev kombetalitus. Esineb motiivina kujutavas kunstis. kanapee - väike sohva, tihti kõrvuasetatud toolide moodi seljatoega, 6-8 jalga.
varem valmis saanud. Pärimuse kohaselt tellis kaunimatest kaunima hoone Friedrich von Berg, kui ta armastatu isa Sotimaal oli tema kosjad tagasi lükanud, märkides, et peig pärineb vaeselt ja metsikult maalt. Lossi sissepääs on paigutatud tudorkaarse veranda alla. Esindusruumid paiknevad hoone I korrusel. Eriti uhked on võlvitud vestibüül, kaheksanurkne läbi kahe korruse ulatuv kuppelsaal, mauri dekooriga kabinet ja tumeda puitviimistlusega inglise stiilis söögituba.,repihall, piljardituba ja raamatukogu. Kõrvalhooneid on palju, mitmed neist on härrastemajaga sarnased punased telliskivihooned. Silmapaistvamad neist on veetorn ja sisehooviga tallidekompleks, mis rajati 1880. aastatel. Lossi esiväljakut raamivad ühekorruseline klassitsistlik valitsejamaja (1817) ja tall (1813). 75 hektari suurune metsapark on liigirohke. Esimesed teated Sangaste mõisast
Sangaste lossi sissekäiku rõhutab väravatorn, loomulikult ilma langevõre, rippsilla ja kaitsekraavita. Lossi maalilise silueti loovad eri kujuga tornid. Treppviilud, ärklid, fassaadi sisse- ja väljaulatuvad osad moodustavad vahelduva, rikkalikult liigendatud hoone. Uuest elustiilist annab tunnistust klaaskatusega talveaed, mis pole säilinud. Sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist. Vestibüülist vasakul asub dekoratiivse roidvõlvikuga kuppelsaal, mida valgustab katuslatern. Ballisaali poolel kõrgusel on muusikute rõdu. Saaliga liitub nisi- või ekseedritaoline puhkeruum. Seinu kaunistavad hobuserauakujulise kaarega hispaaniamauri arhitektuurist laenatud petiknisid, mille stalaktiitdekoor tuletab meelde kuulsat Alhambra lõvideõue Hispaanias Granada lähedal. Vestibüülist paremal paikneb söögisaal inglise elamule iseloomulike raskete puidust laetalade ja seinapaneelide ning obligatoorsete kaminatega (säilinud ainult üks)
Tiibhooned said katuse alla 1719. aastal. Peahoone müürid ehitati 1720-1721 ning põhiosas valmis loss 1725. aastal. Keskalleed ääristasid lahtised kanalid - Peeter I oli neist Hollandis vaimustunud -, millest üle viisid sillakesed. Parki rajati Luigetiik ja Miraatiik - viimase kohal on praegu presidendi roosiaed -, milles mõlemas oli saareke. Lossi soklikorruse keskosas asub esinduslik vestibüül ja selle peal kahte korrust läbiv peasaal ehk nn kuppelsaal. Vestibüülis näeme mälestustahvlit delfiinide ja tsaarivapiga ning raidkirjal ladinakeelset lauset, mis eesti keeles kõlab nii: "Peeter I, Jumala armust Venemaa keiser, asutas endale maja sellel kohal, mis on Revalis, juulis 1718. aastal." Tahvlilt leiame ka Niccoln Michetti ja Mihhail Zemtsovi initsiaalid. Peakorrusel asusid peale pidusaali keisripaari elu- ja magamistoad, salongid ja kabinetid. Vasakpoolne osa lossist kuulus Katariinale ja parempoolne osa Peetrile
kivihoone. Esikülje portikuse võimas astmikfrontoon toetub kuuele sambale. Fassaadi liigendust rõhutavad järsult eenduvate kolmnurkfrontoonidega otsrisaliidid. Rikkalikus stukkdekooris on ajastule iseloomulikud greifid, suured rosetid, korrustevaheline paelspiraaliga vöötkarniis jm. Väga rikkalikud on hoone interjöörid. Mainimist väärib ka hoone keskosas asuv rikkaliku stukkdekooriga kassettlaega kuppelsaal. 10. Millised ehituslikud ja planeeringulised uuendused tõi Eesti ehituskunsti klassitsism? Näited Klassitsism Eestis algab 1780. aastatel ja lõpeb 1850. aasta paiku. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näit. Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone, Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid. Perioodi ca 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus
Chateau Malmaison Pariisi lähedal. Telgi kuju, sõjaväe välilaager, telgi kujuline, Napoleoni konsiilium, Curulis, järi, kokkupandav x-jalgadega tool. Josephine'i magamistuba, telkvoodi baldahhiinist tuletatud Aleksander I Peterburi Venemaal tähistas klassitsistliku arhitektuuri õitseaega. Peterburgi koondunud ehitustegevust iseloomustab rõhutatud monumentaalsus. Planeeringus ja mahulahenduses oli meelismotiiviks kaarjas joon, hoonetele olid iseloomulikud keskne kuppelsaal, fassaadi portikus ja kolonnaad (Börsihoone, Admiraliteedihoone, Kaasani peakirik). Selles stiilis on loodud mitmed mastaapsed linnaehituslikud ansamblid (Mihhaili loss, Paleeväljak ja Peastaabi hoone). Senati väljak Aleksander I auks Napoleni alistamisel, seal peastaabihoone ja triumfikaar kuue hoburakendiga. Carlo Rossi. Hoonete seinad olid siledad ja vähese kaunistusega, siis rõhutati ehitiste suurust, mahtu, töötati välja fassaadide tüüpprojektid. Valged sambad, kollased seinad
annaabi.ee 
