Klassitsism Kujutavas Kunstis Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid- rahu, lihtsus, suursugusus. Arhitektuuris domineerisid lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised, eeskujuks Antiik- Rooma sammastemplid (Eestis Tartu Ülikooli peahoone). Püsitati ka praktilise funktsiooninta ehitisi- triumfikaari, asuambaid. Skulptuuris oli enimkasutaud materjaliks valge marmor, idealiseeritult kanid ning antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid. Maalis valitsesid teatraalsed kompositsioonid- heroline maastikumaal(N. Poussin, C. Lorrain) heroiline ajalooline maal(J.L.David), portree- ja aktimaal(J.A.D.Ingres).
Mood 1.barrokilik laad 2.meestemood naiselik (kõrgete kontsadega kimgad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, parukad ja meigitud nägu). 3.Naised kandsid parukaid, puhvis kleite ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga. Skulptuur 1.Levib pilastika 2.mütoloogilised stseenid 3.olmetseenid. Maalikunst 1.armastustemaatika 2.õrnad värvitoonid 3.mänglev kompositsioon 4.õhuline ja peen pintslitöö. KLASSITSISM Tunnused välisarhidektuuris 1.lihtsus, rangus, reeglipärasus 2.ümarkaar ja kuppelehitised 3.järgisid antiikkujusid 4.üle 2-korruse ulatuvad sambad ja sammaspastikud Tunnused sisearhidektuuris 1.sümmeetrilised motiivid 2.ornamentika vana-Kreekast ja Roomast, nt hammaslõige 3.seinapaneelide ehk pannoode kasutamine Varaklassitsism ornamentika motiivi rippuv tätik, vanik ja trofeekimp Prantsuse sisear. omane direktooriumistiil Pompei seinamaalidelt laenatud motiivid Skulptuur 1.süzee antiikmütoloogiast 2.figuurie kujutati aktidena 3.figuurid idealiseeritud 4.antiikeeskujud 5
1820-ampiirstiil. *Reeglipärasus, lihtsus, rangus, harmoonia, suurejoonelisus, tasakaal, sümmeetria; kasutati ANTIIGI reegleid. ARHIT.- Madeleine`I kirik Pariisis; üle kahe korruse ulatuvad sambad, talastikku ja viilu meenutav väljaehitis; lossid, mille fassad meenutas templit, pidulikud ansamblid(Helsingi Suurkirik ja selle väljak). Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud. Kuulsaimad kuppelehitised: Pantheon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. Pr. Louis XIV stiili suurmeistrid: Jacques Germain Soufflot, Jaques Ange Gabriel. Vene arhit: Peterburis Kunstide Akadeemia hoone ja kaubahoov Gostinõi Dvor(de la Mothe), Marmorpalee Neeva kaldapealsel(A. Rinaldi), Smolnõi instituut ja mõned paleed(G. Quarenghi). Kõrgklassits: Börsihoone, Admiraliteedihoone ja Kaasani peakirik. Carlo Rossi- Peastaabi kaarhoone, Mihhailovskoje palee, Aleksandra teatri ansambel
3)Ampiirstiil(keisririigistiil) Klassitsismi perioodid Euroopas: 1) varaklassitsism 2) kõrgklassitsism Arhitektuur Eeskujuks võeti antiikehitisi, üldlahenduses ja üksikasjades. Kolossaalorder(üle kahe korruse ulatuvad sambad). Sammasportikus(antiiktempli otsafassaadi meenutav väljaehitis) Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud. Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Ümarkaared, kuppelehitised. Sisearhitektuur: rangem ja tagasihoidlikum kujundus; kasutati seinapaneele. Dekoratsioon motiive üritati kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivid: hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Kõige lihtsam ja rangem stiil oli direktooriumistiil(kasutas vähe kaunistusi, ainult Pomeji seinamaalidelt laenatud motiivid olid populaarsed) Ampiiristiil oli rikkalikum, raskepärasemja paraadlikum Näited: Ameerikas :Virginia Ülikool(Thomas Jefferson); Valge Maja, Kapitoolium
Balleto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid tabulatuur - praktiline noodikiri, kirjas mänguvõtted kõrguste asemel ansamblimuusika vormid: 1) instrumentaal - sonata 2) laul - recercar 3) tants - branle, pavaan Renessanss võeti kasutusele 16. saj tähistamaks tagasipöördumist vanakreeka kultuuri ideaalide juurde. Hõlmab see ajavahemikku 14-16. saj. Maalikunst: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael. Loodus ja alasti inimene Arhitektuur: Kuppelehitised, ümarkaared, Rooma Peetri kirik Skulptuur: Aktiskulptuurid Kirjandus: Giovanni Boccacio "Dekameron" Teadus: Luuletati palju, kompass, püssirohi, surnute lahkamine, araabia numbrid, astroloogia arenemine Humanistlik iluideaal - meeleline ilu. See mida inimest vaadates ja kuulates ilus ja harmooniline näib
Renessanss 1) See oli ajajärk mil toimus üleminek keskajalt uusajale 2) Sai alguse Itaaliast 14 saj. lõpul 3) Teistesse Euroopa riikidesse jõudis 15 saj. teisel poolel. 4) Enamikel maadel kestis 16 saj, lõpuni. 5) Renessanss jaguneb kolmeks *Vararenessanss (14saj lõpp 15saj) *Kõrgrenessanss ( 16 saj. esimene veerand ) *Hilisrenessanss (16saj) 6) Ehitustüübid: kuppelehitised, teatrid, raamatukogud, linnalossid e. Palazzod, maamajad, villad, lodzad 7) Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, marmortahveldis, telliskivi, puu, majoolika 8) Ehitustehnika: konstruktsioonide tugevdamine rauaga, uued lahendused kuplite ja võlvide ehitamisel. 9) Renessanss (taassünd) tähendab eelkõige antiikkultuuri taaselustamist. 10)Kiiresti arenema hakanud manufaktuurtööstus, kaubandus, ja pangandus. 11) Aadli ja Vaimulikkonna kõrvale kodanlus.
Gaius Julius Caesar Oli Rooma riigi ainuvalitseja (49-44 a eKr) ; Võitis lahingu Gallialaste vastu Romulus Rooma linna rajaja ; Esimene kuningas Octavianus Augustus Tema valitsusaeg tõi kaasa pika rahuperioodi ja koos sellega majanduse õitsengu. Oli Caesari kasulaps 9. Kes oli roomlaste eepose ,,Aeneis" autor? Vergilius 1p 10. Nimeta 2 uuendust, mis tehti roomlaste poolt ehituskunstis! Teede ja sildade rajamine; Kuppelehitised ; Akveduktide rajamine 2p 11. Nimeta 3 Rooma linnas asunud kuulsat ehitust! Colosseum ; Circus Maximus ; Kapitoolium 3p 12. Kes olid gladiaatorid? Milline oli nende relvastus? Orjaseisuses või vaba elukutselised võitlejad, kes esinesid V-Rooma avalikel mängudel. Kiiver, kilp, rinnakaitse ja mõõk 3p 13
tegelast kasvatada. Roomas õpiti ka Kreeka keelt ja kultuuri ja väga tähtsaks peeti mõlemas riigis kõnekunsti õppimist. Vana-Kreeka arhitektuuris oli tähtsaim sammastega templite ehitamine (tavaliselt marmorist). Kuulsamad olid jumalanna Athena tempel Parthenon ja peajumal Zeusi tempel. Roomlased jäljendasid paljuski kreeklasi, uuenduseks olid, tänu lubjamördi kusutuselevõtule, aga võlvid, triumfikaared ning kuppelehitised. Kuigi stiililt olid ehitised sarnased, oli ehituskunsti tehnoloogia siiski Roomas kõrgemalt arenenud, ehitised oli võimsamad, suurejoonelisemad. Rajati teid, nt. 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse - Via Appia ja sildu. Rooma linnades oli ka veevarustus ja kanalisatsioon. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, aga polnud nii populaarsed kui Kreekas. Selles valdkonnas olid tunda tugevad Kreeka mõjutused, näiteks rahvapärastesse
Klassitsism sai eeskuju antiikkunstist. Klassitsismi omadused Põhinõueteks olid õilis lihtsus ja vaikne suurus Kunst pidi olema õpetlik ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Jagatakse kahte perioodi:varaklassitsism(kuni aastani 1800) ja kõrgklassitsism Klassitsismi arhitektuur Omased on sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus,lihtsus, rangus Eeskuju vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, ka Vana-Egiptusest ümarkaar ja kuppelehitised Kuulus arhitekt: Pierre Vignon Pierre Vignon "Madeleine'i kirik" http://afxafx.typepad.com/photos/uncategorized/eglise_de_la_madeleine.jpg Jacques Germain "Soufflot" https://www.mtholyoke.edu/courses/rschwart/hist255-s01/mapping- paris/images/photo_pantheon.jpg Klassitsismi skulptuur Sõltuv antiikeeskujudest nagu arhitektuurgi Jäljendati vanakreeka plastikat Matrejalidest eelistatuim oli marmor Inimkehade kujutamine harmoonilisena ja
põhjal kujundati oma tähestik, nad old tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest, filosoofiast ning üldisest elulaadist. Vana-Kreeka arhitektuuris oli tähtsaim templite ehitamine sammastega (enamasti marmorist). Kuulsamateks peetakse jumalanna Athena templit, Parthenon ja peajumal Zeusi templit. Võib väita, et roomlased jäljendasid paljuski kreeklasi. Uuendusteks olid võlvid, triumfikaared ning kuppelehitised. Kuigi stiililt olid ehitised analoogilised, oli kogu ehituskunsti tehnoloogia siiski Roomas arenenud kõrgemale kui Kreekas. Hooned olid vägevamad ja suursugused. Rajati teid, nt. 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse - Via Appia ja sildu. Rooma linnades oli ka veevarustus ja kanalisatsioon. Nii Roomas kui ka Kreekas sõltus laste kasvatus ja harimini perekonna jõukusest ja seisukohast.
RENESSANSS 1. iseloomusta renessanssi ajastut. · Martin Luther · liivi sõda · I trükitud rmt · Itaalia ·leonardo davinci · michaelangelo · raffael · kuppelehitised ·peetri kirik · kompass ·püssirohi ·surnute lahkamine · trükikunst 2. Madalmaade muusika Mineta olulisemad muusikazanrid, mida viljendati madalmaade koolkonnas 15-16 saj a) missa b) kaanon c) motett Cantus firmus- keskaegset polüfoonilist helitööd läbiv peameloodia Polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad nt kaanon 3. Hilisrenessanssi kirkumuusika *Tekkis 1517 saksamaal * martin lutheri 95 teesi
kõike, sõjaväed ei allunud Roomale. 14. Miks hävis vabariik?/ vabariigi languse põhjused riik muutus liiga suureks, sõjavägi vajas mehi juurde, rahvakoosolekule ei jõutud, talupoeg muutus proletaariks ja riik pidas teda üleval, tööd hakkavad tegema orjad kes töötulemustest ei hooli, Mariuse reformiga tekkis palju väejuhte ja sõjavägesi kes peaisõdima omavahel hakkasid. 15. Mida uut tõid roomlased ehiuskunsti? 1) veejuhtmed e akveduktid; 2)kuppelehitised; 3) silindervõlvid + ristvõlvid; 4) teed 16. Selgitada a) Triumviraat-3 isiku poliitiline liit, kolmest triumvirist koonsev valitav kolleegium. b) Foorum rahva kogunemiseks määratud väljak, poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. c) Panteon kõigi jumalate tempel. d) Akvedukt-lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed e) Termid- avalikud saunud või nn spaad
pärasuse harmoonilisus, õpetlik ja ülistas voorusi, ranged reeglid, loomingus kujutati kaasaja elu, tõde oli kõige tähtsam, tõmmati piir madala ja kõrge kunsti vahele; arhitektuur eeskuju antiigist ja renessaansist, kolossaalorderite ja sammasportikuse kasutamine (A. Palladio mõju), ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskujuks antiikehitised, pidulikud ansamblid, ümarkaared, kuppelehitised, lihtsam ja rangem direktooriumistiil ja rikkalik ja raske ampiirstiil, Inglismaa W. Kent inglise pargistiili rajaja, Palladio stiilis Holkham Hall, Usa T. Jefferson Virginia Ülikool ja esinduskogu hooned, Valge Maja, Kapitooliumi hoone, Prantsusmaa J.G. Soufflot Pariisi Pantheon, J. A. Gabriel Väike Trianoni loss, Madelaine´i kirik, Tähe võidukaar, Venemaa A. Zahharov Admiraliteedihoone, C. Rossi (linnaansamblid)
Vararenessanss: Arhitektuur: · Esimesed uued jooned sakraalarhitektuuris. · Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. · Iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. · Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. · Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside,petikakende ja nissidega. · Tihti dekoreeritakse seinapindu väänlevate taimedega. · Eelistati kassetlagesid. · Kuppelehitised. · Hakati ehitama palazzosid- vanim Palazzo Medici . · (I korrus-majandusruumid, teenijad, II vastuvõtu toad, ballisaalid, IIIprivaattoad, külalistetoad) · Kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid. · Akende ja uste kohal kasutati viile. · Korruste vahel kaunistuseks tihti friis või antiigipärased kaunistused. · Palazzo Rucellai Firenzes · San Andrea kirik Mantovas Skulptuur: · Tähelepanu proportsioonidele.
Tuli hakata väärtustama inimese oma võimeid, loomingulist, mõistust kõike ei saanud jätta enam jumala hooleks. Renessanss uuesti sünd antiigist. Vanarenessanss Firenze, Kõrgrenessanss Rooma ja Veneetsia. Loobuti kõigest gootilikust. Au sisse tõusis jälle kuppel. Tähtis ehitis: Peetri kirik Roomas. Kaunistused : sambad, pilastrid, lõvipead, puutod väike alati lapsuke, kipsist puuvilla ja lille valikud, akantuse lehed, kuppelehitised, ümarkaar. Kui tekkis mõjukate inimeste kiht siis hakati rõhku panema mugavatele elamutele. Itaalias hakkas arenema Palazzo uus elamutüüp, ruudukujuline, lihtne, esiküljed tänavapoole, sees oli tavaliselt siseõu mis oli ümbritsetus kaarkäikudega. Siseõus asusid skulptuurid ( 3D alumine korrus töötlemata kunst tombitud kivist, teine keskmiselt, viimane aga kõige rohkem sile ). Skulptuurid kujutasid kuulsaid isikuid. Kõige rohkem Taavetit, Püha Jüri, Püha Georg.
W.Shakespeare ammutas oma näidendite ainest antiikajaloost ja mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. ,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia". Mida uut võrreldes keskajaga? Renessansi kirjandus oli inimesekeskne, räägiti tavalistest inimestest ja nende suhetest. Kunst: Inimesi kujutati väga tõeselt, natuke idealiseeriti. Maalikunstis võeti kasutusele perspektiiv. Arhitektuuris võeti eeskujuks Kreeka sambad ja Rooma kuppelehitised. Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtusöömaaeg". Michelangelo, Rafael. Mida uut võrreldes keskajaga? Renessansis kujutati inimesi palju tõesemalt, neid idealiseeriti. Ühiskonnakäsitlused: Niccolo Machiavelli ,,Valitseja". Ta ei uskunud, et valitseja saab kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid. Ta ei idealiseerinud kõlvatut poliitikat, vaid pidas seda paratamatuseks. Makjavellism moraalinormidest mittehooliv poliitika. Inglise humanist Thomas More ,,Utoopia"
Klassitsim kestis aastatel 18.saj – 19. Saj algus. See sai alguse Inglismaalt, kuid levis nii Ameerikas, Prantsusmaal, Venemaa, Saksamaal, Eestis kui ka Soomes. Klassitsimis hakati eeskujuks pidama antiikaega ning sealt võeti üle ehitisi ja kunsti, võeti eeskujuks ka Palladiot. Hakati üha enam väärtustama demokraatiat, korda, ratsionaalset mõtlemist. Klassitsimile on iseloomulikuks lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, sümmeetria, plokviisline liigendus, ümarkaar ja kuppelehitised. Tuntuim on Carlo Rossi, Eestis tegutses näiteks Johann Wilhelm Krause. Klassitsistlikus stiilis on Tartu ülikooli peahoone ja Tähetorn. Chalgrin – Tähe Triumfikaar. KLASSITSISTLIK KUJUTAV KUNST Klassitsim kestis aastatel 1770-1830. See sai alguse Inglismaalt, kuid levis nii Ameerikas, Prantsusmaal, Venemaa, Saksamaal, Eestis kui ka Soomes. Klassitsimis hakati eeskujuks pidama antiikaega ning sealt võeti üle ehitisi ja kunsti. Hakati üha enam väärtustama
Sellise publiku ees saab end maksma panna ainult originaalse eneseväljendusega. Klassitsism väärtustab antiikmaailma, eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid rahu, lihtsus, suursugusus. Esikohal vorm(istus) kõik, mis tõmbab vormilt tähelepanu kõrvale (liigsed kaunistused) on kurjast. Kuldlõike printsiip jagada tervik kaheks osaks nii, et tervik suhtub suuremasse osasse nagu suurem väiksemasse. Arhitektuuris domineeris lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised, eeskujuks Antiik-Rooma sammastemplid (Eestis TÜ peahoone). Püstitati ka praktilise funktsioonita ehitisi triumfikaari, ausambaid. Skulptuuris oli enimkasutatud materjaliks valge marmor, idealiseeritult kaunid ning antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid. Maalis valitsesid teatraalsed kompositsioonid heroiline maastiku- ja ajalooline maal ning portree- ja aktimaal. 5. Missugune eelmise ajastu termin võeti kasutusele just klassitsismi ajastul ja miks? (lk. 269 viimane lõik)
sajandeid vältinud, Kreeka ja Rooma kunstis oli see aga rõhutatult esile toodud ning see sobis hästi humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest. Inimest püüti kujutada võimalikult loomutruult, kuid samas ka kaunilt ja täuslikult. Kunsti kaudu jõuti ka anatoomiani Leonardo da Vinci(1452-1519) lahkas keha täiusliku kujutamise nimel laipu. Kasutusele võeti ka perspektiiv. Antiikmõjud ka arhitektuuris Kreeka sambad ja Rooma kuppelehitised. Itaalia kirjanduses ilmusid uued ideed 14.saj alguses. Firenze poeet Dante Alighieri(1265-1321) esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Oma suurteoses "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist : põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Fransesco Petrarca(1304-1374) pärast antiikaega esimene poeet, keda looming eest avalikult pärjati. Kuulsust tõid nii sonetid, poeemid Puunia sõdadest kui ka proosas
(Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) poeetidest, filosoofidest ja kunstnikest. Kunstis hakati antiikaja eeskujudel kujutama alasti inimkeha, mida keskaja kristlikus ühiskonnas oli peetud häbiväärseks ja patuseks. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 4 Arhitektid jäljendasid oma töödes antiikaja templeid, kust võeti eeskujuks Kreeka sambad ja Rooma kuppelehitised. Senisest veelgi suurema hoolega uuriti antiikfilosoofide kirjatöid. Idealiseeriti antiikautorite ilmalikku ellusuhtumist ja nautlevat elulaadi, samas ei peetud antiikautoreid ainult vastuvaidlematuteks autoriteetideks, vaid leiti, et kellegi seisukohti ei pea tingimata järgima. Renessansiajastu mitmekülgsemaks geeniuseks oli Itaalia teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, muusik ja kirjanik Leonardo
annaabi.ee 
