Desifitseerimiseks Na2O2-naatriumperoksiid 2. O2 saamisel keemiatööst 1. Villa, siidi saam. 3. Tugev oksüd. Keemiatööst 2. Õhukoostise regul KOH 3. Vesinikperoks. Tootm 1. Gaas. Ainete kuivat. NaOH-seebikivi 2. Vedela seebi tootm. 1. Tahke seebi valm. 3. Kütuse töötl 2. Laboris 4. Kunstsiidi tootm 3. Kütuse töötl. K2CO3- potas 4. Kustsiidi tootm 1. Klaasi Na2CO2-pesusooda 2. Värvi 1. Klaasi,seebi, pesupulbri tootm 3. Seebitööst. 2. Paberi, tekst. tööst KNO3 NaHCO2-söögisooda 1. Taimeväet. 1. Tulekustutite täidise saam. 2. Püro tehnika valms. 2. Meditsiinis 3. Taigna kergitamisel 4. Vee pehmendamisel
Viskoos 1894- patenteerisid 3 briti leiutajat meetodi kunstsiidi tootmiseks, mida hakati nimetama viskoosiks. · Edukateks osutusid teised keemikud inglased Gross ja Bevan, kelle uuringute põhjal töötati välja 1892 a tänapäeval kasutatav viskoosi tootmismenetlus viskoosi ekstraheeriti tsellofaani saamiseks · 1905 Inglismaal 1. viskoositehas · 1942 - kiunimetus - viskoos Tooraine- kase, kuuse, pöögi või eukalüptipuu tselluloos. Värvus- läbipaistev, kollakas, klaasja läikega. -talub kuumust - põleb sarnaselt puuvillaga
Nitrotselluloos on suitsuta püssirohu põhikomponent. Suurim tselluloosi tarbija on paberitööstus. Paber ei ole lihtsalt tselluloos. Odavam paber sisaldab vaid 25% tselluloosi ja suurel hulgal peenestatud puidumassi. Kvaliteetpaberile lisatakse hulgaliselt mitmesuguseid aineid, mis muudavad paberi tugevaks, valgeks, kauasäilivaks. Tselluloos on paberi tooraine. Tselluloosi kasutatakse metanooli tootmisel, lõhkeainete tootmisel, tselluloidi tootmisel, kunstsiidi tootmisel, elektriisolatsioon materjali tootmisel Ta sisaldab 50 % taimedes leiduvast süsinikust ( mida läheb taimedel vaja fotosünteesil ). Rohttaimedes on tselluloosi 15-30 %, puidus 40-50 % üldmassist. Tselluloos on looduslik orgaaniline polümeer, mille makromolekulid koosnevad peamiselt glükoosi jääkidest. Teiste monosahhariidide ja pektiinide jääke on tselluloosi marmormolekulides vähe, nende sisaldus sõltub biosünteesi teguritest
huvitavaid labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Kuusk on paljudele linnuliikidele ja oravatele pesapuuks. Kuusel on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks. Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. Kuusepuit on hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu.Kändudest ja koortest saadakse vaiku. Koort kasutatakse ka parkainete saamiseks. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuusk on levinud puu haljastuses, enamasti hekkidena, kuna ta on tihe ja laseb ennast hästi pügada.
Näiteks froteest valmistatakse vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest teksapükse, -jakke jne. Puuvillased materjalid on veel batist, pesusamet ja sarz ehk pikeeriie. Puuvillast on tavaliselt valmistatud sokid, aluspesu, T-särgid, tihti voodipesu. Puuvillast toodetakse kangast, lõnga, niiti. Puuvillast lõnga kasutatakse heegeldamisel ja kudumisel. Paljud kangad koosnevad ainult puuvillast, kuid puuvill võib ka olla teiste materjalidega segatud, näiteks kunstsiidi või polüestri puhul. Lisaks rõivatööstusele kasutatakse puuvilla kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu, puuvillapaberi valmistamisel ja raamatute köitmisel. Eestis on oma puuvillatööstus Kreenholm, mis rajati 19.sajandi teisel poolel. Lina on kasvatatud juba väga kaua. Vanimate leidude vanuseks on umbes 10000 aastat ja need on seotud kalapüügiga. Ka muumiad olid Vana-Egiptuses mässitud linase kanga ribadesse.
atsetaatkiud/triatsetaatkiud, mille kohta sain kõige rohkem informatsiooni. Järgnevas referaadis olen siiski püüdnud välja tuua olulisima tehiskiududest, mis puudutavad meie igapäeva elu. Antud referaadi eesmärgiks seadsin uue info omandamise tehiskiudude kohta enda jaoks ja selle info edasiandmise ka lugejale. Kui mõningates kohtades ruumi, olen ka lisanud mõned pildid teksti illustreerimiseks. Tehiskiud Tehiskiudu ehk kunstsiidi hakati valmistama 19. sajandil Prantsusmaal. Tehiskiude saadakse keemilisel teel looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest (puidutselluloos) samuti on tehiskiudude tooraineks tselluloos, mida saadakse tselluloosirikastest puudest, esmajoones kuusk , pöök ja eukalüpt. Kiudude omadused sarnanevad puuvillasele ja linasele. Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos.
Puuvilla kasutatakse suure hulga tekstiiltoodete valmistamiseks. Näiteks froteest valmistatakse vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest teksapükse, -jakke jne. Puuvillased materjalid on veel batist, pesusamet ja sarz ehk bikeeriie. Puuvillast on tavaliselt valmistatud sokid, aluspesu, T- särgid, tihti voodipesu. Puuvillast lõnga kasutatakse heegeldamisel ja kudumisel. Paljud kangad koosnevad ainult puuvillast, kuid puuvill võib ka olla teiste materjalidega segatud, näiteks kunstsiidi või polüestri puhul. Lisaks rõivatööstusele kasutatakse puuvilla kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu, puuvillapaberi valmistamisel ja raamatute kõitmisel. 3 Lina Lina on vanim taimne kiud. Ainult 100 päevaga kasvab ja küpseb linataim väikesest seemnest 100 cm pikkuseks taimeks, mille varrekiud näitavad juba klassikalisi linakoe omadusi. Väga tugev ja
Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi on keemiline ühend valemiga NaOH. Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi.Sulamis temp. On 318 kraadi ja keemis temp on 1390 kraadi. 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Ta on valge, tahke ja väga hügroskoopne (imab niiskust) söövitava toimega aine. Naatriumhüdroksiid söövitab nahka, puitu, siidi, villa ja paberit. Teda kasutatakse tööstuses seebi keetmisel rasvadest, naftatööstuses bensiini puhastamisel, kunstsiidi tootmisel jne. Väävli põlemisel tekib vääveldioksiid, S + O2 = SO2 Vääveldioksiid on tikupõlemise lõhnaga mürgine gaas Vääveldioksiid on happeline oksiid. Kuna ta on vahepealse oks.astmega ühend - võib ta olla nii oksüdeerija kui redutseerija. Hapete toimel sulfitid lagunevad CaSO3 + H2SO4 = CaSO4 + H2SO3 = CaSO4 + SO2 + H2O SO2 on happeline oksiid veega annab väävlishappe H2O + SO2 = H2SO3 , leelistega annab sulfiteid 2NaOH + SO2 = Na2SO3 + H2O SO2
heli on tuhm, siis ei sobi puu ehituskõlblikuks materjaliks · Kuusk saab vett mullast seeneniitide abil · Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kannelde ja viiulite kõlalaudu. · Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. · Kuusepuust valmistatakse paberit · Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. · Helerohelised noored kasvud, mis on meeldiva hapuka maitsega, sisaldavad C-vitamiini ja neid võib süüa. · Kuusk on parim puu, kus vihmavarjus olla. 7 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org Wikipedia http://bio.edu.ee Bio www.tartupuukool
puhtisiklik asjaolu; kurikaval ja hulljulge ettevõtmine; puruväsinud spordipoiss; võhivõõras küüdimees; ebakindel laps ja lapsevanem; linnadevaheline kiirliin; eeldustekohane seaduseelnõu; kole palav õhtupoolik; põhjatu sügav metsajärv; selle päeva uudised; need päevauudised; dokumendile alla kirjutamine; kino poole ruttav mehehakatis; takistati päralejõudmist; toormaterjalina kasutati kunstsiidi; valjusti rääkimine ei aita; rõõskkoor ja hapukoor; neljarattaveoga maastur; keerdtrepi käsipuu; trepikäsipuu oli katki; selle trepi käsipuud pidi alla laskmine; ümbermaailmareisi muljed; napisõnaline naljavend; mitu miljonit külastajat; kolmetuhandes pealtvaataja; poolsurnud mägimatkajate väliööbimine; ligi kahe kilo raskune lihatükk; läbi põranda vajunud raudkonstruktsioon; tagahoovide mitmepalgeline
hiliskülmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk on varjutaluv puu. Harilik kuusk tolmleb mais. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. (3.) Eestis kasutatakse kuuske tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks. Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. Kändudest ja koortest saadakse vaiku. Koort kasutatakse ka parkainete saamiseks. Kuusk on levinud puu haljastuses, enamasti hekkidena. Harilikul kuusel leidub looduses väga palju erinevaid dekoratiivseid vorme. Laialt kasutatav jõulupuu. (9.) (Vt. Pilte Lisa3) 7 4.HARILIK JUGAPUU Hariliku jugapuu ladina keelne nimetus on Taxus baccata. Jugapuu on igihaljas Eesti pärismaine okaspuuliik
1924. aastal pandi alus kummitööstusele. Vaatamata mõningate tehaste osalisele töötamisele ning teiste sulgemisele, kasvas suurtööstuse brutotoodang 1922.-1924. aastal kahekordseks. 4.2. Majanduse tõusuaastad 1925 1927. Majanduse tõusuaastatel 1925 - 1927 suurenes tööstuse toodang. Tähtsaimaks saavutuseks oli edu põlevkivi tööstuses. Oma tegevust piirasid mõned tekstiilitööstuse ettevõtted. Hakati orienteeruma kunstsiidi- ja trikotaazitööstuse loomisele Eestis. Majanduse algse kõrgseisu aastatel 1928 - 1929 kujunes tööstustegevus märksa aktiivsemaks. Tööstustegevuse tõusu põhjustasid eeskätt krediidiolud 1928. aastal ning soodus turukonjunktuur. 1930. aasta teisel poolel hakkas ilmnema maailmas 1929. aastal alanud majanduskriisi mõju. 4.3. Majanduse kriisiaastad 1930 - 1933. 9 Ülemaailmne majanduskriis tabas Eestit rängalt
Tolmleb mais, tuultolmleja. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel. 6. Kasvunõuded: Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Nõudlik mullaviljakuse suhtes. Tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes, talvel väga külmakindel. Põuatundlik. Varjutaluv. Juurestik on pindmine, seetõttu esineb sageli tormikahjustusi. 7. Kasutus: Eestis kasutatakse tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks. Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. Kändudest ja koortest saadakse vaiku. Koort kasutatakse ka parkainete saamiseks. Levinud puu haljastuses, enamasti hekkidena. Harilikul kuusel leidub looduses väga palju erinevaid dekoratiivseid vorme. Laialt kasutatav jõulupuu. Harilik kadakas (juniperus communis) KD: 1. Levila: Kasvab peaaegu kogu Euraasias, Põhja-Aafrika ja Põhja-Ameerikas, Eestis tavaline, eriti sageli kasvab Loode-Eestis ja saartel. 2
1923. aastast hakkas taljejoon langema. Riided, mida kanti olid vabamad ning varjasid kehakumerusi. 1924. aastaks oli taljejoon langenud puusadeni. 1925. aastaks oli kleidiäär tõusnud 45-50 sentimeetrit. 1926.-1928. aastani oli kleidikõrgus tõusnud põlvest kõrgemale. See oli ka kahekümnendate kõrgeim kõrgus. 1929. aastast hakkas taas moodi tulema pikemad kleidid. (Nolan) Materjalidena kasutati endiselt puuvilla, lina, villa, siidi, kunstsiidi. Enamuste päevarõivaste juures kasutati kergeid materjale, kudumeid ning kergeid ülikondi. Õhtukleitide juures kasutai siidi. (Vintagevixen.com) 6 1.4 Naistekleit Majanduskriisi järel 1930-1939 1930. aastatel naasevad naiselikud kehakumerused moodi. Tulenevalt Suurest Majanduskriisist, hakkasid naised vähem riideid ostma ning parandama neid, mis neil oli.
%,hapniku 44,08%,vesiniku 6,3 %,lämmastiku 0,12 %. Peale orgaaaniliste ainete sisaldab puit veel vähesel hulgal mineraalaineid,mis jäävad puidu põlemisel tuhana 0,2-1,7 %. Orgaanilistest ainetest moodustavad põhilise osa 90-95 % sellised keerulised ühendid N:tselluloos,hemitselluloos,ligniin,taniil ja ekstraktiivained. Põhjamaades on tselluloosi osakaal 20-30 %,hemitselluloosi osa 15-20 %,ligmiinid 25 %. Tselluloos on tähtsam aine puidus,temast toodedakse paberit,kunstsiidi,tselluloidi,nitrotselluloosi (kasutatakse nitro alusel värvide lakkide tootmisel),lõhkeaineid,kapron alusel plastmasse jne. Hemitselluloos on koostisest lähedane tselluloosile,temast saab valmistada suhkrut ja furturooli,tähtsam on furturooli tootmine,sest seda kasutatakse sünteetiliste vaikude ja palstmasside valmistamiseks. Ligniin on tselluloosi tootmise jääkaine,seda kasutatakse tolmkütusena,plastmasside valmistamisel,sünteetiliste vaikude valmistamisel,aktiveeritud süsi.
Kõige rohkem veeti salakaubana Lätist Eestisse nahktooteid ja valmisriideid.100 Lisaks olid lõunapiiril populaarseteks salakaubaartikliteks eeter ja kunstsiid. Viimase salaja sissevedu 97 Eesti-Läti suhted ..., lk 398. 98 Lõuna-Eesti nr 38, 19.09.1925, lk 1. 99 Lõuna-Eesti nr 36, 5.09.1925, lk 4. 100 Valgamaa ... , lk 542-543. 25 aga praktiliselt lakkas, kui Eestis kunstsiidi tootmine välja arenes.101 Küll on aga teateid salapiirituse veost Eestist Lätti. 1926. aastal väitis ajaleht ,,Lõuna-Eesti", et Läti-Valgas on müügil rohkem Eesti kui kohalikku päritolu piiritust.102 Eesti Piirivalve esimese tegevusaasta aruande järgi toimus kõige aktiivsem salakaubavedu Tallinna jaoskonnas, kus merd mööda veeti sisse salapiiritust. Siseministeeriumi tegevusaruandes märgiti: Kuna salakaubitsemine on olnud peaasjalikult merepiiril, ei ole
19%, Paber 14%, toiduained 12% jne. Põhja-Eestis töötas maailmasõja eel vabrikutes 80% rahvast, sõja ajal 90% tööliskonnast. Oluline tööstusharu oli tekstiilitööstus(puuvill, kalev ja lina). Puuvill oli domineeriv, kui toorainet pidi sisse vedama. Tehti niiti ja toorriiet, aga saadeti edasi venemaale. Kalevitööstus oli väike. Linavabrikuid oli mitmeid, eriti väikseid pärnus ja viljandis. Linavabrikute omanikud olid eestlased. 1914 tehti modernne kunstsiidi vabrik. Tekstiilitööstuste nö pealinn oli Narva. Masinatööstus koondus Tallinna. Sadamatehased olid üsna vana ajalooga. 1870a oli ka raudteetehased. Vigandi masinaehitustehas, suur vagunitehas, elektrimasinatehas Volta. Ja sõjalaevatehased ka. Kohaliku eesti toodangu põhised: Puidu ja paberitööstus. Saeveskid ja saekaatrid olid ikka üsna levinud. AS Luteri puitehas, alustas vineeri tootmist ja tootis 80% Venemaa vineerist. Lisaks toodeti ka mööblit
annaabi.ee 
