Ta on maetud Raadi kalmistule Tartus. Tegevus Ta oli Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) üks asutajatest ja hiljem ka seltsi esimees. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Kirjutas õpetlikke ja naljakaid lugusid talupoegadele mõeldud kalendrisse. Kirjanduslik looming Õpetlikud naljajutud kalendrilisades nt ,,Kalendritegija kimbus" (1846) Kolm pikemat eesti keelset luuletust ,,Suur on Jummal so ram", ,,Piibo jut" ja ,,Järva- ma vanna-mehhe õppetussed" Kaheksa kunstmuistendit nt "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik", "Emajõe sünd", "Keelte keetmine", jt Kaks tähtsat arstiteaduslikku uurimust (südamehaigustest ja düsenteeriast) Kalevipoeg Faehlmanni peetakse eesti eepose kirjutamise mõtte algatajaks. Ta pidas ÕESi koosolekul 1839. aastal ettekanded "Die Sage vom Kallewi poeg" ("Muistend Kalevipojast"). Ettekandes visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema
austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg" (Muistend Kalevipojast) visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. 18401852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades (eriti "Emajõe sünnis" ja "Keelte keetmises") ning soome mütoloogia ("Kalevala") ja antiikmütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi eesti rahvaluule vastu ja mõjutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti.
Peterson ülistab inimmõistust ja vaimu, sõprust ning armastust (,,Inimene", ,,Sügise", ,,Sõprus"). Friedrich Robert Faehlmanni õhutusel asutati Õpetatud Eesti Selts. 1843.a 1850.a oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes oli Eesti mineviku romantiline austaja, eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkuse imetleja. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Tema eeltöid kasutas hiljem Fr.R.Kreutzwald. Aastatel 1840-1852 ilmus Faehlmannil mitu saksakeelset kunstmuistendit (,,Loomine" ja ,,Vanemuise laul"), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Eesti keele alal uuris ta astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta kirjutas kolm antiikset värsimõõtudes luuletust ja dialoogilise luuletuse ,,Suur on, Jumal, su ramm", kalendrites ilmunud jutud ,,Tühi jutt, tühi lori, tühi asi, tühi kõik" ja populaarse
esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse (lektorikursuse avaloeng, käsikiri "Mein Streit mit Nolcken" 1842, eesti keeles "Postimehes" 1899) ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. 18401852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades (eriti "Emajõe sünnis" ja "Keelte keetmises") ning soome mütoloogia ("Kalevala", Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica") ja antiikmütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana
Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg" (Muistend Kalevipojast (ÕES-is 1839, eesti keeles 1915) visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. 18401852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades (eriti "Emajõe sünnis" ja "Keelte keetmises") ning soome mütoloogia ("Kalevala", Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica") ja antiikmütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi eesti rahvaluule vastu ja mõjutasid viljastavalt nii
Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust. Kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986). Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises distihhonis epigrammid "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud 1840, ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes
rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Fr. R. Faehlmann- oli eesti kirjamees ja arst, Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Peamiselt tema õhutusele asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts. 18401852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit (Loomine, Koit ja Hämarik, Vanemuise laul jt) Johann Köler- (1826-1899) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Philipp Karell- oli eesti arst, ta oli üks esimesi eesti soost arste, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinidoktori kraadiga. Tema algatusel asutati 1867. aastal Vene Punane Rist. Nikolai I ja hiljem Aleksander II perekonna ihuarst, ning salanõunik
F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid Kasutas Soome ,,Kalevala't". Lõi 8 kunstmuistendit, esitas eheda rahvaluulena Nendes püüdis luua terviklikku jumalate kogu Põimis lugudesse koha- ja usumuistendeid Üldine plaan polnud Eesti kultuuriga seotud ,,Maailma loomine"-vanaisa e. Taara kõige tähtsam ,,Emajõe sünd.Paradiis. Loomade töö. Tasu ja karistus"-seletusmuistend ,,Keelte keetmine"- vanaisa keetis ise keeli, eestlased said vanaisa oma enda keele
tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg" (Muistend Kalevipojast (ÕES-is 1839, eesti keeles 1915) visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. 18401852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades (eriti "Emajõe sünnis" ja "Keelte keetmises") ning soome mütoloogia ("Kalevala", Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica") ja antiikmütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi
annaabi.ee 
