pulgaga, lisab esemeid, liiva, kive jne."Ümar kontuur". " Nr. 11" Optiline e. kinectilinc kunst- võtab eeskuju Malevitsilt ja Mondrianilt. peale selgete geomeetriliste kujundite käsutatakse töös kaalullclud ülesehitust.Nende värvide kontrastide ja kujundite abil luuakse op illusioon, hiljem tehakse arvutiga. V. Vasarely- õpib Budapestis, 1930 Pariisis reklaamikunstnik, tahtis rajafa kunstikooli. 1.Malelaua periood 2. tegeleb paljude kunstivooludega, 3. op pinnad, tavaliselt õlimaal, siis siiditrükk. 50-60 lisaks kineetiline kunst"tulckell". op kunstile järgnes arvuti op. pildid. Dadaism- esimese MS aegne kunstistiil, kunstnikud . lauljad, kirjamkud kogunesid Sveitsi Zürichi linna kabareesse.lncmest tuleb sokccrida.M.Duchamp- pakkub äbrikulöid"Föntään""L.H.O.Q.Q.". F.Picabia- maalis veidraid masinaid ja tegi iroonilisi kollaaz"e juhuslikest ainetest. H
Muidugi ei tulnud mingit kriitikat ka. Sotsialistlik realismi ei loonud massid, selle lõi masside harimiseks avangardikogemusega eliit, kes oli avangardiloogika tulemusel usku vahetanud. Rahva maitsega polnud seal midagi pistmist. Sotsialistlik realismi põhimääratlused töötati välja keerukatel väitlustel, kus vale lause võis elu maksma minna... Pööre sotsialistlik realismile oli osa euroopaliku avangardi tolleaegsest arengust. Paralleele esineb paljude erinevate kunstivooludega. Seda eristavad radikaalsed juurutamismeetodid ja stiiliühtsus (saavutatud viimase abil). Sellega teostati avangardi unistus - kogu ühiskondlik elu korraldati ümber samades kunstivormides; kuigi mitte nendes, mida avangard oleks eelistanud. Peale Stalini surma need vormid lagunesid ja sündis nüüdne keskpärane ja eneseusalduseta nõukogude kultuur, põhisuunaks neotraditsionalism (toetub 19. saj kogemusele, aga ka näiteks Ahmatovale ja Bulgakovile). Selle raamides on utopism eksitus
Fovism Les favves - pr. k. kiskjad, metslased. 1903 asutati Pariisis liberaalne sügissalong, kus hakati korraldama moodsa kunsti näitusi. Järjest enam tekkis publikut, kes arvasid, et muutused kunstis on õigustatud. Foovid ilmusid publiku ette 1905. aastal. Nad ei olnud ideede ja meetodite poolest omavahel seotud ja püsisid rühmitusena koos vaid paar aastat. Fovismi peetakse esimeseks moodsa kunsti vooluks, samas on ta tihedalt seotud eelmise sajandi lõpu otsinguliste kunstivooludega: Postimpressionism - emotsioonide väljendamine. Impressionism - puhtad värvid Neoimpressionism - värvi teooria Foove ühendas huvi värvi väljenduslikkuse vastu. Nad kandsid värve lõuendile suurte ebakorrapäraste värvilaikudena. Nende maastikud, portreed, aktid on tugevalt lihtsustatud. Maalid on kaotanud ruumilisuse ja vormid võivad olla moonutatud. HENRI MATISSE - Foovide kuulsaim esindaja. Alustas akadeemilises laadis töödega ja oli edukas. Sellest
Goya, manifest A.Bretonilt. 8. Sürrealismi manifest tugines psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. 9. Salavatore Dali tuntuim sürrealist. 10. Iseloomulik on esemete absurdne seostamine (pilv ukse vahel, vedur kaminas). 11. Tekitab vaatajates jälestust, maalib jubedaid asju, samas on pintslitöö täpne ja korrektne. Pariisi koolkond 1. Noored kunstnikud ei pöördunud enam koju tagasi, seati end sisse odavas linnajaos, ühineti igasuguste kunstivooludega, see oli kõige keskus ja elu. 2. Montparnasse. 3. Pariisi koolkond oldi niivõrd omanäolised, et ükski koolkond ei sobinud. 4. Ühendas ei olnud prantslased, elasid, õppisid, töötasid Pariisis, veendumus tugines uuema aja prantsuse kunstile. 5. A.Modigliani elegantne selge kontuur, pikaksvenitatud figuurid, nukker meeleolu, pruunjasoranz või tuhmsinakas värvigamma. 6. Marc Chagall küla viltuvajunud puumajakesed, õhus hõljuvad inimesed, kitsed,
Aslak Valkeapää. [3; 2010, 03,06] 3.2. Kirjanikud Johan Turi "Muittalus sa'mid birra" (Jutustus saamidest) etnograafilis-esseistlik kirjeldus saamidest, nende ajaloost ja kaasajast. Nils-Aslak Valkeapää - "Beaivi, a'hca'zan" (Päevlik, mu isa) ühendab eneses mineviku ja tänapäeva, dokumendi ja fiktsiooni, luues uusi vorme. Saami kultuur ühendab endas orgaaniliselt vana traditsioonilise rahvuskultuuri kõige modernsemate kunstivooludega, näiteks joiu dzässiga või/ja konkreetse muusikaga, nagu auhinnatud raamatu juurde kuuluvas helikassetis on teinud Nils-Aslak Valkeapää koos Esa Kotilaisega. Kirsti Paltto, romaani kirjanik. Oktjabrina Voronova esimene saamikeelne luulekogu. Saami klassikute hulka kuulvad religioosne isamaalaulik Paulus Utsi ja impressionistlik novellist ja luuletaja Pedar Jalvi. [3; 2010, 03,06] 3.3. Muusikud Improviseeriv joig, on üle maailma kuulus kui Euroopa vanim ja algupäraseim
Juba varakult köitis teda liikumine ja loodus ning tema kunstikäsitus ei ole tegelikkuse otsene väljendamine, vaid reaalsuse tõlgendamine. Princeteau kaudu tutvus ta esimese õpilase Eugene Delacroix loominguga, kellelt saadud mõjutused ilmnevad ka Toulouse-Lauterci hilisemates töödes. 1882. aastal asus Toulouse-Lautrec elama Pariisi, mis tähendab iga noore kunstniku jaoks kunstilise silmaringi avardumist. Ta asus õppima Leon Bonnat ateljeesse. Tal oli võimalus tutvuda uute kunstivooludega ja eksponeerida oma töid kohvikutes ja kabareedes. Toulouse- Lautrec kujutas lõuendil nii elava liiklusega linnatänavaid kui ka stseene ööelust, mis teda eriliselt lummas. Kui Bonnat oma ateljee sulges, pidi Toulouse-Lautrec leidma omale uue koha õppimiseks.Ta asus vabameelse akadeemilise maalikunstniku Fernard Cormoni ateljeesse. Cormon tunnustas Toulouse-Lautreci pingutusi rohkem, kui oli seda teinud Bonnat. Kuna Toulouse-
kunstide kutsutud professor. (Arrak, 2003) 5 2. Looming Jüri Arrakul on olnud üle 70 näituse erinevates riikides (Lust, 2013). Tema töid on esitletud paljudes Euroopa riikides, Venemaal, Kanadas, USA-s. Neid on omandanud mitmed muuseumid Euroopas ja Ameerikas. Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ja piiride avanemist on Eesti kunstnikud õhinal püüdnud kaasa minna Lääne uusimate kunstivooludega. Ka Arrak. (Roots, 2004) Jüri Arraku loominguline haare on olnud väga lai. Lisaks maalile ja graafikale on ta esinenud ka metallehistööde ja gobeläänidega, teinud häppeninge, kujundanud ja illustreerinud arvukalt ilu- ja teatmekirjandust. Samuti avaldanud graafikamapid "Eesti rahvamängud" (1979) ja "Kalevala" (1985). Oma lasteraamatuga "Panga-Rehe jutud" (1975) lõi ta isikupärase "maivi" voolavalt deformeeritud peaga kuju, mis esineb ka joonisfilmis "Suur
-Sigmund Freudi õpilane -Pani aluse analüütilisele psühholoogiale -Lõi õpetuse ekstravertsest ja introvertsest inimtüübist 1920 raamat ,,Psühholoogilised tüübid" Sigmund Freud(1856-1939) -Inimese käitumist juhivad psüühikasisesed jõud -Isiksuse tuumaks on teadvustamata tungid -ID-ihad ja soovid -Ego(Mina) on isiksuse keskus -Superego(ülimina)mille peamine emotsioon on süütunne Modernism -Inglased arvavad, et modernism on 20. Saj alguse kirjandus arvukate kirjandus- ja kunstivooludega(futurism,kubism,imazism,ekspressionism,dadaism,sürrealism) -Sakslased ja prantslased arvavad, et modernism tekkis 19. Saj keskel(Baudelaire ja prantsuse sümbolistide looming) Mõju avaldasid: Charles Darwin, Friederich Nietzsche,Sigmund Freud, Osvald Spengler, Karl Marx ,,Seega said kokku kaks poolust: hirm ja peataolek ning rõõm vabadusest ja võimalusest olla tundmatu hulkur suurlinnas." Tartu Ülikooli õppejõud Tiit Hennoste
Realistliku-sürrealismi eeskujuks oli Chirico looming kummalise valgusega tardunud õhutud ruumid. Sürr.dele pakuvad huvi ka objektid, mis viitavad kaudselt, otseselt seksuaalsusele. Freud on loonud sümboliteooria ja sürrealistid püüavad seda muuta realistlikuks. Salvador Dal´i Figueres. Nuez. Tutvub Juan Miro'ga. 23.aastal heidetakse Kunstiakadeemiast välja. Samal aastal kehtestatakse sõjaline diktatuur. Mässulisus väljendub ta loomignus. Läheb kaasa mitmete kunstivooludega. 27.aastal Pariisi, tutvub ürrealistidega. Olulised ruum ja valgus, kasuab palju tühja maastiku kõrbe mis peaks väljendama ajatust. ,,Mu ema, mu ema, mu ema". Lõhnad, teatridekoratsioonid. Pani paika endale edetabeli, milline kunstnik on maailma pari. Köige rohkem meeldis talle J.Vermeer (olustikumaalija). Skulptuuri palju. Sarnane, kuid iroonilisem on belglase René Magritte'i looming. Realistliku sürrealismi pooldaja. Tema plooming ei ole nii pompöösne, ülepakutud, barokne.
aastate kunstitraditsioonidele - ja said kaela süüdistuse formalismis. 1956. aastal hakkasid vangistusest tagasi tulema kunstiõpingute ajal arreteeritud kunstnikud, kes 1960. aastal korraldasid näituse, mis äratas ametivõimudes kahtlusi. Selle vaimseks juhiks oli Ülo Sooster, kes pärast Moskvasse siirdumist kujunes impulsside andjaks ning Eesti ja Moskva kunstnike koostöö vahendajaks. Seevastu olid Tallinnas hariduse saanud nooremad kunstnikud valmis uute kunstivooludega kaasa minema. 1959. ja 1960. aasta! korraldati pealinnas noorte kunstnike näitusi, millest kasvas välja järgmiste aastakümnete kunsti särav plejaad, nagu graafik Herald Eelma ning maalikunstnikud Olav Maran ja Enn Põldroos. Nad uurisid iseseisvusaja eeskujusid ja otsisid sisust ja ideoloogiast sõltumatut kunsti. Üha enam huvitas abstraktne kunst, mis ametliku mõtteviisi järgi oli kõige hullem formalism. 1962. aastal Moskva maneezis toimunud näituse järel, mis ajas
aasta Veneetsia biennaali peapreemia sai Jenny Holzer. Feministlik kunst pole käsitletav ilma feministliku teooriata. 21. sajandi alguses tuleks rääkida pigem avaramalt soolisuse teooriast. Paljud 20. sajandi kunstnikud rõhutavad kunsti loomisel, et oluline on „teaduslikkuse” ja „filosoofilisuse” komponent. Võttes teejuhiks raamatu „20. sajandi mõttevoolud” (toimetanud Epp Annus, Tartu Ülikooli kirjastus, 2009), võib peatükkide kaupa viia filosoofilised voolud kokku kunstivooludega. Max Ernst Näiteks: Elufilosoofia – sümbolism, juugend / art nouveau, ekspressionism, fovism, Chagall. Psühhoanalüüs – sürrealism, abstraktne ekspressionism. Fenomenoloogia – poeetiline realism, Fluxus. Eksistentsialism – teatud osa performance-kunstist, Abramović ja Ulay. Hermeneutika – „tõlkimisega” tegelevad pea kõik kunstnikud omal viisil.
ajajärgu. · Koidula · Kitzberg Jt 30ndatel aastatel kujuneb juhtfiguuriks H. Raudsepp. 60ndatel tekib draama uus tõus. Draama areng on teatriga tihedal seotud. Kui esteetikamuutusid vaadata, siis võib draama jagada kaheks allperioodiks: 20ndate aastate draama ja 30ndate aastate draama. Teatriga seotult vaadates, siis võib öelda, et 20ndate draamale ja teatrile annab teatava üldilme seos moodsate ja mitterealistlike kunstivooludega. Teater muutub sell ajal mitterealistlikuks sümbolistliku, ekspressionistlik draama tähtsustamine. Eesti draamakirjandusest pole meile eriti suuri näiteid. 20ndate näidendid on orienteeritud väga palju tõlkenäidenditele ja Eesti autorid kipuvad suurte ja moodsate autorite vahel varju jääma. 30ndatel saab tähtsamaks rahvalik komöödia (Raudsepp). Eesti autorieid mängitakse rohkem kui 20ndatel. Mõlema (sümbolistliku ja impressionismi) voolu puhul võime öelda, et tegemist
annaabi.ee 
