Lk 399 · Ei, tähed tähtede seas annavad tõepoolest vähe valgust, soojust veel vähem. Lk 403 · Majanduslik surutus ja tööpuudus viivad ühiskonna vaimsele uuestisünnile. Lk 403 · Eks ole kõik suured saavutused inimkonna ajaloos olnud eelkõige võit võimatuna näiva üle! Lk 422 · Kuid elu on juba kord nii seatud, et ööpimeduse hajudes tõuseb päike. Lk 427 · Tundeid hinnatakse rohkem kui mõistust, sellepärast on neil kunstiski tähtsam osa kui intellektil. Lk 463 · Iseloomuses on midagi, mis ebameeldivat paneb unustama. Lk 464 · Ilu peitub kõikjalolevas kaduva ja armsa ühenduses, naeratavas kurbuses, mida tunnetame looduses ja üldse kõige, müstilises osaduses. Lk 464 · Me laseme end valada vormi, mille kujundab me endi kultuurivaegus. Lk 477 · Maailma päästavad inimsed, kes hakkavad mõtlema. Kuid ainult kibe kitsikus sunnib inimest mõtlema. Lk 478
delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. · Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. · Härg seostati labürindiga muidugi sellepärast, et ta oli Kreetal püha loom ning teda võis aina kohata nii elus kui kunstiski. · Et enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. · Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega. Knossose loss tänapäeval Lossi rekonstruktsioon Seinamaalid · Heledad rõõmsad värvid hõõgusid ka seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha
katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. Härg seostati labürindiga muidugi sellepärast, et ta oli Kreetal püha loom ning teda võis aina kohata nii elus kui kunstiski. Et enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega.Heledad rõõmsad värvid hõõgusid ka seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid
"Athena ja Marsyas" ning "Kettaheitjast" annavad ainult nendest säilinud koopiad. Pidulikul sammul astuv ja rõõmsalt naeratav VII ja VI sajandi atleet mõjus peaaegu jumala sarnasena. Nooruslik "Kettaheitja" on seevastu otse elust võetud, Kuigi Myroni skulptuur ei ole reljeef, on see siiski teos, mida peab vaatama ühest vaatekohast. See skulptuurikäsitlus lõi tugevasti läbi ka edaspidi. Selle põhimõttega on kooskõlas liikumise edasiandmine, mis nagu kiviaja küttide kunstiski haarab üht lühikest momenti, nimelt seda, kui nooruk enne kettaheitmist hoogu võtab. Tema kehas tuleb nähtavale jõupingutus. Myroni skulptuuride elulisust ülistasid juba vanad kreeklased. Uuemal ajal võis skulptuuri võrdlemisel filmiülesvõtetega kindlaks teha, et kujuri terav silm oli tabanud kettaheitja suurima kehalise pingutuse momendi. Kuid Myron on momendi põgususe ja keha detailid allutanud selgele ülesehitusele
lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. Härg seostati labürindiga muidugi sellepärast, et ta oli Kreetal püha loom ning teda võis aina kohata nii elus kui kunstiski. Et enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega. Seinamaal delfiinidega Sõnnimäng Naise kujutis, nn. Pariisitar Knossose palee
Joonisfilmist ,,Jääaeg" leidsin palju asju mida on kasutatud ürgaja põhjal ja kirjeldasin ka kuidas seal filmis olid koopamaalingud liikuma pandud. Sisulise sarnasuse leidsin tänapäeva gerilja- kunstnikutega, kes üritavad oma piltidega anda oma hinnangut ja mõtteid nagu seda tehti koopamaalingutega u. 12000- 5000 e.m.a. Leidsin võrdluse ka savipottidest, mõte on jäänud samaks- kaunistada igapäeva tarbeesemeid. Ürgaja kunstile iseloomulikud tunnused on tänapäeva kunstiski kajastunud ja paljudes kohtades on need ürgajalikud jooned olemas, kuid need pole nii väljapaistvad, kuna inimkond on nendega aegade algusest peale kokku puutunud. Kasutatud allikad http://etv.err.ee/index.php?0549661 www.google.com http://kunstilugu.paideyg.ee/kunstilugu/index.htm Jaak Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu" Sisukord 1. Sissejuhatus 1.1 Koopamaalid 3
Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. Härg seostati labürindiga muidugi sellepärast, et ta oli Kreetal püha loom ning teda võis aina kohata nii elus kui kunstiski. Et enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega. Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, kes oma
Aastasajast eKr). SATURNUS Saturnus on jumal, kelle roomlased on ilmselt kreeklastelt üle võtnud, ent kes mängib roomlaste panteonis ometi tähtsat rolli. Teda kõrvutati kreeka Kronosega ja räägiti, et ta oli tuntud põgenikuna Kreekalt, jälitatuna oma poja Zeusi poolt, ning jäänud Latiumi varjule. Rooma kuningas võttis Saturnuse kenasti vastu ja lubas tal Kapitooliumi jalamile asuda - seal näeb praegugi tema templi varemeid. Ka tema altar oli Kapitooliumil. Kunstiski laenas Saturnus välimuse kreeka Kronoselt; tema pea oli kaetud ja käes oli tal viljasirp, mis oli tegelikult tema kreeka atribuudi, kõvera noa väärtõlgendus, ent roomlased käsitasid teda pigem põlluharimisjumalana. JANUS Janus oli vanarooma mütoloogias väravate, uste, alguste, lõppude ja ukseavade jumal. Temalt on nime saanud jaanuarikuu. Tavaliselt kujutati teda kahe vastassuundades vaatava näoga; sel kujul oli ta Janus Geminus (kaksik- Janus) ehk Bifrons
19 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Inimene pole enam seesmiselt terviklik; on lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Klassistsim · Vastandina barokile, kes ühendas vastandid; klassistsism lahutas need. Antiikse ehk klassikalise esteetika põhimõtete tähtsus suureneb veelgi. · Ansolutism proovis võidelda igasuguse individualismi vastu, kunstiski pidid ühtsed tõed ja põhimõtted olema. · Au sees on mõistus; mõistuspärasus need allutavad individualismi ja egoistliku kire. Ratsionalism. Meelelise kogemuse umbusaldamine. · Selge piir kõrge ja madala vahel kunstis. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama; hinnati õpetlikkust ehk moraalset üldistust. · Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. 14. XVII sajandi proosa (MKL, Gracián Käsioraakel, Bunyan Palveränduri teekond, La
8.01.2013 Eesti kultuuri ajalugu Üheks oluliseks muutuseks oli kunsti esteetilise külje muutumatu. Varem oli see peaaegu olematu. Kunstniku isikupärane stiil hakkab jälle oma tähtsust omandama. Enn Põldroos, Ülo Soostre (modernsem, avangardistlikum, ,,Huuled", ,,Punane muna", ,,Värvilised kadakad"), Nikolai Kormasoff, Henn Roode (abstraktne kunst, kubism, ,,Turg (lilleturg)") KIRJANDUS Kirjastused korraldati ümber. Looming sai oma tegevust jätkata. Kirjanduse jaoks muutus nagu kunstiski ainukeseks õigeks kujutusviisiks ideoloogiline realism. Kirjandus pidi vastanduma selgelt kodanlikule ja läänelikule kirjandusele, mis sellega kokku ei sobinud. Alguses oli kirjanduses surve veel tagasihoidlik. 1941. aasta oli kirjanduses väga vaene, mil eriti midagi uut ei ilmunud. Juhan Smuul, Johannes Vares Barbarus, Johannes Semper suhtusid uude ideoloogiasse soosivalt. Hans Leeberecht ,,Valgus Koordis" ideoloogia seisukorralt väga õige. Marie Under ,,Mureliku suuga"
portreede valmistamine. Erinevalt kreeklastest püüdsid roomlased sealjuures jääda loomutruuks ning mitte varjata inimese vigu. Tõepärase inimese kujutamise põhjuseks võib pidada roomlaste suurt austust esivanemate vastu: kodude pühapaikades säilitati esivanemate kujusid, mille järgi järeltulijad said teada nende välimusest. Need kujud pidid seega olema hästi täpsed ja loomutruud. Väga harva tuli ette ilustamist nagu kreeka kunstiski. Varasemad marmorportreed rõhutasid välist sarnasust, iseloomu pole neis näha; sageli olid varasemate portreede aluseks surnutelt võetud surimaskid. Rooma kunstis väljendub naise kui isiksuse väärtustamine. Portreedes on näha naiste intelligents, ühiskondlik ja hingeline seisund, mure välimuse pärast jne. Keisririigi ajal ei rahuldunud naised enam lihtsate kreekapäraste soengutega, vaid tahtsid näida erilistena. Soengumood muutus järjest keerulisemaks
annaabi.ee 
